Obsah (8)

§ 45§ 121§ 46§ 249§ 108§ 104§ 170§ 43

KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ruth Prigoda Määruse tegemise aeg ja koht 9. juuni 2023, Tallinn Haldusasja number 3-23-1179 Haldusasi MTÜ Rannarootslane kaebus K

) § 121 lg 2 punkt 1). Keelamisnõude tagastamine 7. Kui halduskohtumenetlus on eeskätt suunatud tagantjärele haldusorgani tegevuse õiguspärasuse kontrollile, siis keelamiskaebus irdub sellest põhimõttest ning sekkub haldusorgani läbiviidavasse haldusmenetlusse, et tagada isiku õiguste tõhus kaitse (

§ 45lg 1).

Sel põhjusel on ka keelamiskaebuse esitamine piiratud. Kohtupraktikas on kooskõlas

§ 45

lg-ga 1 leitud, et keelamiskaebuse menetlusõigusliku lubatavuse eeldused, mis peavad esinema üheaegselt, on järgmised:  antav haldusakt või sooritatav toiming peaks olema isiku õigusi riivav;  õiguste rikkumist poleks hiljem üldse võimalik kohase kaebusega ära hoida või kõrvaldada ega heastada (haldusakti või toimingu tagajärjed on pöördumatud) või kui hilisem õiguste kaitse oleks ebamõistlikult keeruline;  kui on põhjust arvata, et selline haldusakt antakse või toiming sooritatakse (Riigikohtu 24.11.2017 määrus nr 3-17-1398, punkt 12).

1. Ehkki kohus ei välistanud kaebaja kaebeõigust kaebuse saamisel ega ka tema esialgse õiguskaitse ajutist vajadust, siis pärast vastustaja ja menetlusse kaasatud kolmanda isiku seisukohtade saamist on kohus veendunud, et kaebajal puudub keelamiskaebuse esitamiseks kaebeõigus. Kohus nõustub nii vastustaja kui ka kolmanda isikuga, et kaebajal on võimalik pärast jahipiirkonna kasutusõiguse loa andmist seda vaidlustada, taotleda selle tühistamist ning kaebaja õiguste kaitse ei ole selles menetluses ega ka pärast seda kuidagi välistatud. Seejuures märgib kohus, et ka pärast jahipiirkonna kasutusõiguse loa andmist oleks kaebajal võimalik taotleda nt esialgse õiguskaitse korras selle kehtivuse peatamist ning kui kohus peaks selle taotluse rahuldama, siis tekiks uuesti sama olukord nagu täna, kus jahipiirkonnas korraldab jahipidamist Keskkonnaamet. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andmine ei ole samastatav nt riigihangete menetlustega, kus pärast hankelepingu sõlmimist ei ole menetluses teisele kohale jäänud pakkuja õiguste kaitsmine hankelepingu sõlmimiseks enam võimalik. 4
2. Seega ei ole kaebaja keelamiskaebus, keelata Keskkonnaametil Vormsi jahipiirkonna kasutusõiguse loa andmise menetluses arvestada kolmanda isiku ja Maa-ameti ning RMK vahel sõlmitud lepinguid, lubatav ning see nõue tuleb kooskõlas

§ 121lg 2 punktiga 1 kaebeõiguse puudumise tõttu tagastada.

Kohustamisnõude tagastamine 10. Lubatav ei ole ka kaebaja nõue kohustada Keskkonnaametit arvestama tema ja RMK vahel 24.05.2023 sõlmitud kokkulepet. Esiteks märgib kohus, et kohustamisnõude võib esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti andmisest või toimingu tegemisest keeldumise teatavakstegemisest arvates (

§ 46lg 2).

Seega kannab kohustamisnõue endas haldusorgani tegevuse õiguspärasuse tagantjärele kontrollimise funktsiooni ning kohtu roll on kontrollida, kas haldusorgan keeldus haldusakti andmisest või toimingu tegemisest õiguspäraselt. Kohustamisnõude eesmärk ei ole sekkuda haldusorgani läbiviidavasse haldusmenetlusse, et sundida teda viima haldusmenetlust läbi kaebajale meelepärasel viisil.

1. Vaidlust ei ole, et kaebaja sõlmis RMK-ga lepingu 24.05.2023, st pärast 08.04.2023 taotluse esitamist. Samuti nähtub kohtule esitatud seisukohtadest, et kaebaja esitas selle lepingu Keskkonnaametile 29.05.
2. Seega ei ole Keskkonnaamet haldusmenetluses isegi saanud sisuliselt selle eellepingu osas seisukohta kujundada. Kaebaja ei saa nõuda, et kohus kohustaks Keskkonnaametit arvestama kaebaja esitatud haldusakti eelnõu ettepanekute ja vastuväidetega ning uute tõenditega. Need asjaolud on üksnes vastustaja hinnata ning kohus ei saa sellesse kohustamisnõude kaudu ennatlikult sekkuda.
3. Lisaks märgib kohus, et kohustamisnõude puhul on oluline ka see, et kohus ei saa kohustada haldusorganit andma haldusakti või sooritama toimingut, kui kehtiv õigus seda ei võimalda. Kehtivast jahiseadusest ei tulene vastustajale kohustust arvestada pärast jahipiirkonna kasutusõiguse loa taotluse esitamist sõlmitud kokkuleppeid. Jahiseadusest tulenevalt tuleb kokkulepete olemasolu ja ulatust hinnata taotluse esitamise hetke seisuga, kuivõrd taotleja saab vastutada taotluse andmete õigsuse eest selle esitamise hetke seisuga. Haldusmenetluse seaduse § 14 sätestab taotlusele esitatavad nõuded ning sellest nähtuvalt peab kirjalik taotlus sisaldama muu hulgas muid õigusaktidega ettenähtud andmeid. Kuna JahiS § 15 lg 2 kohustab taotlusele lisama kirjalikud kokkulepped, siis on ilmne, et jahipiirkonna kasutusloa taotleja saab kokkulepped esitada taotluse esitamise seisuga.
4. Eelnevast tulenevalt tuleb kaebus tagastada

§ 121lg 2 punkti 1 alusel ka kohustamisnõude osas.

Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine 14. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, ei ole sel eduväljavaateid ning seega tuleb esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata jätta (

§ 249lg 3).

Asjaolu, et vastustaja viib läbi Vormsi jahipiirkonna kasutusõiguse loa andmise menetlust ning selle raames võib loa saada kolmas isik, ei muuda kaebaja eesmärgi saavutamist kuidagi võimatuks. Kaebaja ei saa esialgset õiguskaitset taotleda haldusmenetluse takistamiseks. Menetluskulude jaotamine ja muud menetluslikud küsimused 15.

§ 108

lg 4 kohaselt jäävad kaebaja menetluskulud, sh esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv, tema enda kanda. Kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv tagastamisele ei kuulu (

§ 104lg 5 punkt 2).

5 16. Vastustajale ja kolmandale isikule peab kohus põhjendatuks anda menetluskuludega seoses täiendava tähtaja, kuna kohus saab need taotlused lahendada hiljem täiendava määrusega (

§ 170lg 1 punkt 3 ja § 178 lg 3).

17. Vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. (allkirjastatud digitaalselt) 6