) § 174 lg 4 alusel menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist
Kaja peab vastama
RLS § 59 lg 19 kohaselt tasutakse kajalt riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE571010220229377229 ASis SEB Pank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is (viitenumbrita). Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Kohus selgitab, et vastavalt
lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 21.09.2021 Harju Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid Memoris Krematoorium OÜ (hageja) ja Finnish Crematorium Technology Oy (kostja) 11.07.2019 krematooriumiahju Megaburn 260 müügilepingu ja 15.07.2019 töövõtulepingu müügilepingu esemeks oleva ahjuga seoses. Töövõtulepinguga kostja kohustus teostama müügilepingu esemeks oleva ahju paigaldamise tööd, sealhulgas suitsukanali ja korstna valmistamise ja paigaldamise objektile (p 1.1.) ja kõik vajalikud transporditööd (p 1.2.1.) ning kostja kinnitas, et on tutvunud teiste töövõtjate projektidega määral, mis on vajalik tema tööde teostamiseks (p 1.3.7.) ja et on saanud kõik vajalikud dokumendid ja andmed ja need on tööde teostamiseks piisavad (p 3.5). 19.11.2019 tarnis ja paigaldas kostja ahju kokkulepitud aadressile. Kostja poolt jäid korrektselt teostamata elektritööd, ahju kuivatamine, proovituhastamised ja instruktaaž ning kostja ei andnud hagejale üle ahju tehnilisi jooniseid ja elektrijoonist. 10.06.2020 nõudekirjas andis hageja kostjale täiendava tähtaja 14 päeva kohustuste täitmiseks, s.h anda üle puuduolevad ahju osad, ahjuga seotud dokumendid ja tagada ahju käitamine kokkulepitud tingimustel. 19.10.2020 vastuses kostja leidis, et tegemata tööd ei olnud tema kohustuseks ja ta ei pidanud andma ahju üle selliselt, et see on võimalik kasutusele võtta. Kostja ei ole hagi esitamise seisuga nõudekirjas väljatoodud puuduseid kõrvaldanud. Hageja lasi tegemata jäänud elektritööd ja ahju kuivatamise teostada kolmandatel isikutel. Kirkman OÜ esitas hagejale arve ahju kuivatuskütmise eest summas 8100 eurot ilma käibemaksuta. Saksa Automaatika OÜ valmistas ja seadistas krematooriumi ahju uue 2
) § 407 lg 1 alusel rahuldamisele tagaseljaotsusega.
lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud 04.07.2022 Soome pädeva kohtu kaudu vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele (EÜ) nr 1393/2007, kohtu- ja kohtuväliste dokumentide Euroopa Liidu liikmesriikides kättetoimetamise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades. Kättetoimetamisteatise põhjal on menetlusdokumendid vastu võtnud M. K.. Kohtule esitatud kostja registriväljavõtte järgi on kostja juhatuse liikmeks R. W. K., asendusliikmeks S M. T. K.. Kohus leiab, et M. K.i esitatu põhjal on ta äriühingu tegelik kasusaaja, milline staatus ainuüksi ei anna isikule õigust kohtus menetlusosaliseks oleva äriühingu esindamiseks. Isegi kui tulenevalt Soome kohtu kättetoimetamise teatisest ja M. K.ile kuuluva 100% osaluse äriühingust põhjal lugeda M. K. kostja seaduslikuks esindajaks, ei ole kostja kuni käesoleva lahendi tegemiseni esitanud kostja seadusliku esindaja allkirjastatud ja eesti keeles või tõlgituna eesti keelde vormistatud vastust hagile vastavalt 27.10.2021 määruses toodud juhendile. Kohus on hoiatanud, et kostja vastuses puuduste kõrvaldamata jätmisel jätab kohus kostja vastuväited tähelepanuta, mis omakorda annab aluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus leiab toimikust nähtuva põhjal, et puudub takistus tagaseljaotsuse tegemiseks
lg 5 p 3 järgi, s.o kostja on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest hagile vastama jätmiseks ja on seda põhistanud. Tulenevalt
lg-s 1 sätestatud näidisloetelust on mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks muuhulgas ja eelkõige poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata. Arvestades, et kohus andis kostjale menetluse kestel korduvalt täiendava tähtaja nõuetekohase vastuse esitamiseks ning M. K. (kostja võimaliku esindajana) esitas esialgse (soomekeelse) vastuse juba 09.11.2021, täiendavalt 23.10.2022, s.o tema poolt märgitud haiguslehel olemise ajal 04.06.2021 kuni 31.12.2022, ei saa kohtu hinnangul esindaja pikemat aega kestnud tervislikku seisundit pidada mõjuvaks põhjuseks nõuetekohase vastuse esitamata jätmiseks. Kohus leiab, et ka äriühingu majanduslikult rasket olukorda ei saa eraldisesivalt lugeda hagivastuse esitamata jätmise mõjuvaks põhjuseks. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (
Kohus esitab põhjendavas osas vaid selgitused seoses kohtualluvuse ja pooltevahelisele õigussuhtele kohalduva õigusega. 10. 11.07.2019 müügilepingu p-i 9 C kohaselt lepingule kohaldatakse ja seda tõlgendatakse vastavalt Euroopa Liidu ning Soome ja Eesti siseriiklikele õigusaktidele, sh kõiges, mis puudutab lepingu koostamist, kehtivust, täitmist ja täitmisele pööramist. Töövõtulepingu p-s 14.3 leppisid pooled kokku, et vaidlused kuuluvad lahendamisele Eesti Vabariigi õigusaktide alusel Harju Maakohtus. 11.
lg 1 kohaselt rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi määratakse, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012, kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (Brüssel I bis määrus) artikli 25 lõike 4
lg 1 järgi võib kohus kohtualluvuse järgi asja läbi vaadata muuhulgas ka juhul, kui selle kohtu alluvus on ette nähtud poolte kokkuleppega ja vaidlus on seotud mõlema poole majandus- või kutsetegevusega.
lg 4 järgi kokkulepitud kohtualluvus on erandlik, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
lg 4 järgi erandliku kohtualluvusega määratakse kohus, kuhu ainsana võib tsiviilasja lahendamiseks pöörduda. Töövõtulepingu p-s 14.3 kokkulepitu kohaselt kuuluvad antud lepingust tulenevad vaidlused lahendamisele ainult Eesti Vabariigi Harju Maakohtus. Müügilepingust tulenevate nõuetega seonduva hagi esitas hageja Brüssel I bis määruse artikkel 7 lõike 1 alapunktide a ja b järgi, s.o nii müügilepingu täitmise kui müügilepingu esemeks oleva ahju üleandmise asukoha, s.o Xxxx, järgi. Kohus nõustub hagejaga, et hagiasjaolude põhjal lepiti kokku müügilepingu täitmise kohana Tallinn. Seega on Harju Maakohus pädev lahendama ka müügilepingust tulenevate nõuetega seotud hagi.
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
Kuivõrd kohus rahuldab hagi täies ulatuses, jäävad menetluskulud kostja kanda. 14.
lg 4 järgi kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus peab põhjendatuks määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks kohtuotsuse jõustumisel, arvestades, et kostjal ei ole olnud võimalust hageja menetluskulude nimekirjale seisukohta esitada ja lahendi kättetoimetamisega kaasnevad eeldatavalt täiendavad menetluskulud (lahendi tõlkimise kulud). (digitaalallkirjaga) Angelina Abol kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.