lg 1 alusel (võlgnevuselt 454,18 eurot) 64,77 eurot ning alates 27.05.2023 viivis seadusjärgses määras põhinõudelt kuni põhinõude täieliku täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 454,18 eurot. MENETLUSKULUD
Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (26.05.2023). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGEJA NÕUDED 1) Hageja PK Rentmoto OÜ esitas kostja J. S. vastu hagi, milles palub kohtul kostjalt välja mõista võlgnevus 454,18 eurot; kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis seadusjärgses määras (
lg 1) 454,18 eurolt alates 29.09.2021 ning viivised seadusjärgses määras (
MS § 367 alusel kuni põhinõude rahuldamiseni (dtl 60-64, 92). 2) Hagi kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 21.09.2021 üürilepingu (edaspidi leping), mille kohaselt üüris kostja (üürnik) hagejalt (üürileandjalt) maastikusõiduki ATV CF450 (edaspidi ATV). Lepingu punkti 10 kohaselt pidi kostja ATV tagastama 21.09.2021 kella 13.00-ks. Lepingu punkti 9 alusel on hagejal õigus ATV seisukord pärast vastuvõtmist üle vaadata. Ülevaatamise käigus hageja tuvastas, et kahjustatud on saanud ATV vasak tagumine tiib ja ATV esiosa plastikdetailid. Kahjustatud tagatiiva ja esiosaga ATV tagastamisega rikkus kostja
Lepingu punkti 5 järgi pidi kostja kasutama üüritud ATV-d heaperemehelikult. Lepingu punkti 11 pidi kostja põhjalikult tutvuma kasutamise reeglitega, mis on vormistatud lepingu lisana 2 (dtl 67). Reeglite kohaselt pidi kostja võtma alati kuulda hageja esindaja (K. N.) korraldusi ja juhiseid ATV juhtimise ning kasutamise kohta. Samuti keelavad reeglid kahjustada hageja vara, sh ATV-d. Reeglites kostja kinnitas, et ATV on suurema ohu allikas ning sellega sõitmine on tavapärasest riskantsem ja ohtlikum tegevus, millega võib kaasneda ohu ebaõige hindamise tõttu kahju, mis tuleb kostjal täies ulatuses hagejale hüvitada. Kostja eiras juhendaja K. N. antud korraldust, rikkudes sellega ATV kasutamise reegleid (dtl 67). K. N. oli kostjale antud ATV isiklikult üle vaadanud ja kontrollinud, et sellel ei esinenud ühtki puudust. Samuti oli võimalik ATV-d üle vaadata kostjal, kes ei leidnud sellel puuduseid, mille olemasolul oleks need pidanud lepingu punkti 8 alusel märkima üleandmis-vastuvõtmisakti. Lepingu lisas 1 (dtl 68) toodud akt kinnitab, et üleandmisel ei olnud kostja ATV-l puuduseid. ATV tagastamisel tuvastatud puudused tekkisid ajal, kui kostja üüritud ATV-d kasutas. 3) Lepingu punkti 9 alusel on hagejal õigus ATV seisukord pärast vastuvõtmist üle vaadata. Ülevaatamise käigus hageja tuvastas, et kahjustatud on saanud ATV vasak tagumine tiib (vt hagi lisa 2 – foto kahjustusest) ja ATV esiosa plastikdetailid (vt hagi lisa 3 – foto kahjustusest). Kuna hagejal oli ATV-d majandustegevuseks regulaarselt vaja ja klientidele ei saanud üürida välja kahjustatud sõidukit, siis viis hageja kohe samal päeval sõiduki 2 töökotta, kes tegi operatiivselt veel 21.09.2021 hinnapakkumise kahjude kõrvaldamiseks., kuna hageja ettevõttes kehtis reegel, et kahjustatud ATV-d klientide kasutusse ei anta. Kahjustuste parandamiseks tehtud hinnapakkumise kohaselt oli tööde ja materjalide maksumus kokku 394,18 eurot (hagi lisa 5). Hageja saatis hinnapakkumise edasi samal päeval ka kostjale, informeerides kostjat, et hinnale lisandub ATV transport töökotta ja tagasi summas 60 eurot (hagi lisa 6). Kostja pidas summat liiga suureks ja keeldus selle hüvitamisest. Hageja pakkus kostjale võimalust remontida ATV mujal soodsamalt, kui see on võimalik. Kuna kostja ei esitanud alternatiivset hinnapakkumist ega pakkunud välja muud mõistlikku lahendust ning suurema kahju vältimiseks (saamata jäänud tulu, mis oleks tekkinud sellest, et kahjustusega ATV-d ei oleks saanud välja üürida) oli mõistlik ATV remontida võimalikult kiiresti, siis tellis remontteenuse Motohobi OÜ hinnapakkumise alusel ja teavitas sellest ka 22.09.2021 kostjat (vt hagi lisa 6). Hageja esitas kostjale ATV kahjustuste kõrvaldamise ja transpordi eest arve summas 454,18 eurot (hagi lisa 7). Kostja keeldus arve tasumisest ja tekitatud kahju hüvitamisest (dtl 60-64, 92, 114-119, 139-141, 204-210). KOSTJA VASTUS 4) Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning ta ei tunnista tema vastu esitatud nõudeid (dtl 100-103, 132-133, 198-201). Kostja on seisukohal, et ta ei ole rikkunud lepingust tulenevat kohustust, sest kasutas üürilepingu esemeks olevat sõidukit selle otstarbe kohaselt hageja juhatuse liikmeks oleva instruktori juhendamisel. Kostjale teadaolevalt ei sõitnud ta otsa puudele ega põhjustanud hagis märgitud avariid ning kasutas tema valdusesse antud sõidukit heaperemehelikult. Seega ei ole kostja lepingut rikkunud ja tekkinud kahju ei ole põhjuslikus seoses kostja rikkumisega, nagu hageja ekslikult järeldab, tuginedes
5) Hageja ei saaks tugineda kohustuse rikkumisele kostja poolt ega nõuda kostjalt kahju hüvitamist samuti
lg 3 alusel, sest kohustuse rikkumise on põhjustanud hagejast endast tulenev asjaolu. Selliseks asjaoluks võib pidada vara kasutada andmist isikule, kes vara kasutamise eelselt selgitab vara omanikule, et tal puudub igasugune kogemus varaga ringi käimisel. Sellegi poolest väljastab hageja vara isikule (kostjale), kellel puuduvad igasugused oskused varaga ringi käimiseks ja kes, olles isikuks, kelle emakeel ei ole eesti keel, ei saa aru lepingusse peidetud vastutuse nüanssidest. Vastasel korral ei oleks ta sellist kokkulepet sõlminud. Hageja on aga ekslikult järeldanud, et kahju pidi olema kostjale ettenähtav. Kostja ei olnud teadlik ATV kasutamisega seonduvast suuremast riskidest ja ohuallikast ja enda vastutusest tasuda kõikide võimalike kahjude eest. Vastupidi, kostja oli veendunud, et lepingutasu katab kõik võimalikud kahjud ja kostjal tuleb tasuda omavastutuse määr. Kostjale oli suur üllatus, kui hageja asus sisuliselt raha väljapressima, viidates lepingust tulenevale vastutusele. 6) Hageja ei kajastanud sõiduki vastuvõtmise aktis üürilepingu esemel puudusi. Nimetatud põhjusel ei ole hageja poolt hagis esitatud fotod käsitletavad asitõendina kahju tekitamise kohta kostja poolt. Kostja kasutas sõidukit lepingus kokkulepitud viisil: ta sõitis instruktori juhendamisel ja instruktori järgi instruktori poolt valitud rajal. Antud juhul sai sõiduk kahjustada selle tavapärasel kasutamisel kostja poolt, mille eest kostja üürnikuna
7) Kostja on seisukohal, et hageja ja kostja vahel sõlmitud üürilepingu p 12, st absoluutne vastutus olenemata lepingu rikkumisest, on heade kommetega vastuolus ja tühine algusest peale TsÜS § 86 lg 2 kohaselt. Isegi, kui asuda seisukohale, et lepingu p 12 on siiski kehtiv ning kostja vastutab lepingulisel alusel, ei kuulu kahju hüvitamisele
Vajadus arvestada hüvitatava kahju ulatuse kindlaksmääramisel selle kohustuse või sätte eesmärki, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis, tuleneb
Seejuures tuleb keelu eesmärgi kindlakstegemisel muu hulgas arvestada sellega, kuivõrd ettenähtav oli kahjulik tagajärg mõistlikule isikule (vt otsus tsiviilasjas nr 3-2-153-06, p 13). Kostja ei rikkunud lepingut tahtlikult ega olnud käibes hooletu, samuti ei näinud ta sõidukit kasutama asudes ette võimalust, et tal tuleb hüvitada sõiduki kahjustamise sellised kulud, mis võivad sellele tekkida ka selle sihtotstarbelisel kasutamisel instruktori juhendamisel ja järelevalve all. Hageja ei ole oma vara kahjustamist kostja poolt tõendanud. Nimelt vara üleandmise ja vastuvõtmise aktis (hagiavalduse lisa 2) ei ole sõidukil selle üleandmisel kostja poolt hagejale märgitud puudusi. 8) Isegi, kui kahju kuulub hüvitamisele, esineb käesoleval juhul kahjuhüvitise vähendamise alus ja kuulub kohaldamisele
lg 1, mille järgi, kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Hageja on ise süüdi kahju tekkimises, kuna ta ei oleks pidanud isikule, kes ei oma piisavaid teadmisi ja oskusi sõiduki käsitlemisel, sõidukit kasutada anda. Samuti
lg 1, kuivõrd kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kostja suhtes, arvestades eelnevalt esile toodud asjaolusid äärmiselt ebaõiglane (dtl 100-103, 132-133, 198-201). MENETLUSE KÄIK 9) Käesolevas tsiviilasjas on toimunud 2 kohtuistungit: 23.01.2023 (dtl 153-161) ja 22.03.2023 (dtl 163-167), mil kuulati tunnistajatena üle A. S. (dtl 168-173) ja K. N. (dtl 174-179). KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 10) Kohus, kuulanud ära pooled ning uurinud ja hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb täielikult rahuldada. 11) Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mille kohus loeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: • Hageja ja kostja sõlmisid 21.09.2021 üürilepingu (edaspidi leping), mille kohaselt üüris kostja (üürnik) hagejalt (üürileandjalt) maastikusõiduki ATV CF450 (edaspidi ATV), mida kostja kasutas 21.09.2021 kell 12.00 kuni 13.00 (dtl 66-68). • Kostja J. S. kirjutas peale 21.09.2021 ATV-ga sõitmist omakäeliselt, et ta on nõus võtma vastutuse kogu ATV-le tekitatud kahju eest (dtl 72). 12) Pooled vaidlevad kokkuvõtlikult selle üle, kas kostja on rikkunud 21.09.2021 üürilepingut, tekitades ATV-ga sõitmise ajal 21.09.2021 hageja ATV-le kahjustusi ning on hagejale tekitatud kahju tekitamise eest vastutav. 13) Hageja nõude õiguslik alus on
lg 2, koostoimes
lg 1, § 115 lg 1, § 127 ja § 128.
lg 1 kohaselt peab üürnik üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kui üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmisakt, eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud seisundis. Sama paragrahvi kõike 2 järgi vastutab üürnik üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine, kaotsiminek või kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis. Üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega. 4 14)
lg 1 kohaselt on üürileandja kohustatud asja üürnikule üle andma kokkulepitud ajaks koos päraldistega lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis ja tagama asja hoidmise selles seisundis lepingu kehtivuse ajal.
lg 2 sätestab, et üürnik peab asja kasutama hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest üürileandmisel lähtuti. 15) Hageja võib
lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused (vt Riigikohtu 20.03.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-12, p 27): a) kostja on lepingut rikkunud (
lg 1); b) kostja vastutab lepingu rikkumise eest (
lg 1), st rikkumine ei ole
lg 1 järgi vabandatav; c) hagejale on tekkinud või tekib kahju (
lg 1, § 128); d) kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (
lg 2); e) kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (
lg 3); f) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (
16) Vaidlustamata asjaoludel sõlmisid hageja ja kostja 21.09.2021 üürilepingu (edaspidi leping), mille kohaselt üüris kostja hagejalt (üürileandjalt) maastikusõiduki ATV CF450 (edaspidi ATV), mida kostja kasutas 21.09.2021 ajavahemikus kell 12.00 kuni 13.00 (dtl 66-68). 17) Lepinguvabadus on põhiseadusega (PS) tagatud põhimõte, mille kohaselt on kõik isikud vabad otsustama, kas ja kellega leping sõlmida ning millise sisuga leping sõlmida. Lepinguvabadust võib piirata vaid seaduse alusel (PS § 13). Seega annab lepingu sõlmimise vabadus igaühele võimaluse otsustada, kas sõlmida leping või mitte, samuti kellega ja mis tingimustel leping sõlmida. Lepingupooltel on vabadus kindlaks määrata, millise sisuga lepingu nad sõlmivad. Võlaõigusseaduse (
) § 29 lg 1 järgi tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui poolte ühist tahet ei ole võimalik kindlaks teha, tuleneb
lõikest 3, et kui üks lepingupooltest mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ning teine lepingupool sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, tõlgendatakse lepingutingimust esimese poole mõistmise järgi. Seega pool, kes tugineb
lõikele 4, peab tõendama, et tema mõistetud lepingutingimuse tähendust teadis ka teine lepingupool kokkuleppe sõlmimisel või pidi seda teadma.
lg 5 p 4 järgi tuleb lepingu tõlgendamisel arvestada lepingu olemust ja eesmärki. Sama paragrahvi punkti 3 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel arvestada ka lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist (vt Riigikohtu 26.12.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-10-4395/107). 18) Üürilepingu punkt 4 kohaselt on üürnik kohustatud veenduma sõiduki tehnilises korrasolekus (dtl 66-68). Lepingu punkti 5 järgi pidi kostja kasutama üüritud ATV-d heaperemehelikult, arvestades enda kogemusi ja füüsilisi võimeid. Lepingu punkt 8 alusel kohustus üürnik enne lepingu sõlmimist kontrollima sõiduki seisundit ja olukorda. Sõidukil esinevad puudused või kahjustused fikseeritakse sõiduki üleandmis-vastuvõtmisaktis. Lepingu punkt 9 sätestab, et üürileandjal on õigus vaadata sõiduki seisukord üle peale sõiduki vastuvõtmist. Kui sõidukil ilmnevad peale vastuvõtmist puudused või kahjustused, mida ei ole märgitud sõiduki üleandmisaktile ja mis ei kvalifitseeru sõiduki loomulikuks kulumiseks, siis on üürnik kohustatud solidaarselt volitatud isikutega hüvitama üürileandja sõiduki remondikulud (lepingu punkti 6 alusel on volitatud isikuteks juriidilisest isikust üürniku esindajad – käesoleval juhul oli üürinikus kostja kui füüsiline isik). Lepingu punkt 12 kohaselt vastutab üürnik täies ulatuses sõidukile või sõiduki kasutamisega tekitatud kahju eest (dtl 66-68). 19) 21.09.2021 üürilepingu lahutamatuks osaks on lepingu lisad 1 ja
lg 1 tähenduses ning kostja vastutab lepingu rikkumise eest, kuna puuduvad rikkumise vabandatavuse eeldused
lg 1 kohaselt.
lg sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. 29) Hagejale tekkis üürilepingu objektiks oleva ATV kahjustuste parandamise läbi kahju 454,18 eurot. Motohobi OÜ 21.09.2021 hinnapakkumise kohaselt oli ATV tööde ja materjalide maksumus kokku 394,18 eurot, millele lisandus ATV remonditöökotta transpordikulu 60 eurot, so kokku 454,18 eurot (dtl 73). 30) Kostjapoolse üürilepingu rikkumisega on hagejal tekkinud otsene varaline kahju
lg 3 kohaselt.
lg 1 alusel on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Lisaks on leidnud tõenditega tuvastamist, et kostjapoolse rikkumise ja hagejale tekkinud varalise kahju vahel on põhjuslik seos
lg 4 tähenduses ehk kui kostja poleks üürilepingu esemeks olevale ATV-le 21.09.2021 kahjustusi tekitanud, ei oleks hagejal tekkinud ka ATV parandamisega seotud varalist kahju 454,18 eurot. 31) Kostja leiab, et antud juhul esinevad kahjuhüvitise vähendamise alused
lg 1 ja 140 lg 1 kohaselt (dtl 102).
lg 1 sätestab, et kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist.
lg 1 alusel võib kohus kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu . Kohtu hinnangul ei ole kostja kohtu ette toonud ühtegi sellist asjaolu, mille kohaselt kuuluks käesolevas asjas kostjalt väljamõistetav kahjuhüvitis 454,18 eurot vähendamisele
32) Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja põhinõue summas 454,18 eurot rahuldamisele. 33) Hageja on esitanud kostja vastu ka viivise nõude. Hageja palub kohtul kostjalt välja mõista kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise seadusjärgses määras (
lg 1) 454,18 eurolt alates 29.09.2021 ning viivised seadusjärgses määras (
MS § 367 alusel kuni põhinõude rahuldamiseni (dtl 60-64, 92). Hagejal on õigus nõuda kostjalt
lõike 1 punkti 6 kohaselt viivist rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest.
lõike 1 kohaselt võib hageja nõuda viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. 21.09.2021 arve muutus sissenõutavaks 29.09.2021 (dtl 73). Lisaks on hageja esitanud kostja vastu ka edasiulatuva viivise nõude (dtl 60-64, 92). TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude 8 täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. 34) Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus ka hageja viivise nõude ning mõistab kostjalt J. S.lt hageja PK Rentmoto OÜ kasuks välja alates 29.09.2021 kuni 26.05.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise seadusjärgses määras
lg 1 alusel (võlgnevuselt 454,18 eurot) 64,77 eurot ning alates 27.05.2023 viivise seadusjärgses määras põhinõudelt kuni põhinõude täieliku täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 454,18 eurot. Seega kuulub hagi täies ulatuses rahuldamisele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 35) TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 alusel võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohtu hinnangul käesolevas asjas ei esine TsMS § 162 lg 4 kohaldamise alust, mistõttu kannab käesolevas hagimenetluses menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja. 36) TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. 37) TsMS § 177 lg 1 p 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. TsMS § 174 lg 8 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.