KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev 12. juuni 2023 Kohtuasja number 1-17-4276 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Maarika Kuusk ja Tiit Lõhmus Kohtuasi Ramil Mirzojevi (isikukood 385061137
) § 184 lg 2 p-de 1 ja 2, § 214 lg 2 p-de 1 ja 4 ning § 263 lg 1 p 2 järgi.
§ 64
lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 6 aastat ja 8 kuud vangistust.
§ 65lg 2 alusel suurendati seda karistust R.
Mirzojevile Viru Maakohtu 21. detsembri 2015 otsusega mõistetud karistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 9 aastat ja 8 kuud vangistust.
§ 68lg 1 alusel arvati karistusaja hulka R.
Mirzojevi eelvangistus ning karistuse kandmise aja alguseks loeti
- november
- Karistusaeg lõppeb
- juulil
- Viru Vangla esitas
- aprillil 2023 Viru Maakohtule materjalid R. Mirzojevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
- Viru Vangla ega prokuratuur R. Mirzojevi vabastamist ei toeta. Vaidlustatud kohtumäärus
- Viru Maakohus jättis
- mai 2023 määrusega R. Mirzojevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata, põhjendades seda kokkuvõtlikult järgmiselt.
- Täidetud on formaalsed eeldused R. Mirzojevi ennetähtaegseks vabastamiseks.
- On positiivne, et R. Mirzojevil on olemas kindel elukoht ja toetav lähisuhtevõrgustik. Samas on ta varem kasutanud oma lähedaste (elukaaslase ja tema ema) suhtes vägivalda. Toetavad lähedased olid R. Mirzojevil olemas juba varem. R. Mirzojev asuks vabaduses elama samasse piirkonda, kus ta elas enne vangistust ning seega jääks samaks ka tema suhtlusringkond. Kuivõrd see koosneb peamiselt kriminaalkorras karistatud isikutest ja grupis korduvalt kuritegusid toime pannud R. Mirzojev on teiste poolt mõjutatav, tuleneb sellest suhtlusringkonnast uute kuritegude toimepanemise risk.
- Kuritegusid on R. Mirzojev pannud toime majanduslikel põhjustel. Vabanemise korral on R. Mirzojevil olemas tõesti kindel töökoht ning ka vanemad on nõus teda materiaalselt toetama. Ka on tal olemas teatavad tööoskused ja -kogemused erinevatel töökohtadel. Siiski oli ta enne vangistust töötu ning teenis sissetulekut kriminaalsel teel (narkootikumide käitlemisega). R. Mirzojevil on suured võlad: ligi 33 000 eurot. Seega võib R. Mirzojev majanduslikel põhjustel panna toime uued kuriteod.
- Sõltuvusainete tarvitamisest tulenev uue kuriteo toimepanemise risk on R. Mirzojevi puhul madal. Samuti on positiivne, et vanglas on R. Mirzojev töötanud ning läbinud sotsiaalprogrammi „Õige hetk“, kus ta töötas aktiivselt kaasa. Positiivne on seegi, et R. Mirzojeviga on läbi viidud riskipõhised vestlused. R. Mirzojev on omandanud eesti keele A1 tasemel. Ta alustas keevitaja kutseõppega, ent katkestas õpingud. Kui ta õpingud lõpetaks, suureneksid tema võimalused tööturul. R. Mirzojev läbis ka sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“, ent selles programmis osales ta passiivselt. Programmi käigus selgus, et R. Mirzojev õigustab osaliselt vägivalla kasutamist. Seetõttu on oluline, et R. Mirzojev läbiks vanglas veel nimetatud programmi jätkuvestlused.
- Kriminaalkorras on R. Mirzojevit karistatud 6 korral. Ta on kandnud varem vangistust. Ka on ta olnud katseajal, ent on seal jätkanud kuritegude toimepanemist. See näitab, et R. Mirzojev peab kriminaalset käitumist normaalseks. Vangla hinnangul ei väärtusta R. Mirzojev ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme. Nähtuvalt vangla iseloomustusest on R. Mirzojevi kuritegelik käitumine välja kujunenud juba noorukieas. Ametiisikutega suheldes kasutab R. Mirzojev puhuti ebatsensuurseid sõnu ning žestikuleerib aktiivselt. Tal on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust allumatusega seotud rikkumiste eest.
- Lootma ei saa jääda käitumiskontrollile, kuna varem käitumiskontroll R. Mirzojevile soovitud mõju avaldanud ei ole. Kuigi R. Mirzojevil on terviseprobleeme, ei saa need põhjendada tema vabastamist: meditsiinilist abi osutatakse kinnipeetavale ka vanglas. Määruskaebused
- Maakohtu määruse peale esitasid määruskaebused R. Mirzojev ja tema kaitsja Silvi Erro.
- R. Mirzojev märgib oma kaebuses kokkuvõtlikult järgmist. Distsiplinaarkaristused määrati leebete rikkumiste eest. R. Mirzojevile pandi skisofreenia diagnoos. Seda tehti küll valesti, ent sellise diagnoosi puhul on vajalik hea ümbruskond. Ka on tal vaja uusi hambaid. Tal on vabaduses olemas elukoht, töö ja pere. Vabaduses hakkab ta elama heas rajoonis. Ta on küll käidelnud narkootikume, kuid kõik muud süüdistused on tema suhtes alusetud.
- aastal vahistati ta 2
(5)tapmiskahtlustuses, ent lasi hiljem vabaks. Ta on mitu korda esindanud Eestit maailma ja rahvusvahelistel meistrivõistlustel poksis. Tema isa oli miilitsakapten ja aitas alati kaitsta Eesti riiki. R. Mirzojev omandas eesti keele A1 tasemel. Keevitajakutse omandas ta juba
- aastal.
- Kaitsja määruskaebuse argumendid on kokkuvõtlikult järgmised.
- Kohus keskendus sisuliselt vaid R. Mirzojevi minevikule, kuid jättis arvestamata muud asjaolud. R. Mirzojevi seadusvastane käitumine sai alguse juba nooruses, kuid nüüdseks on ta pikka aega vanglas olnud ja saanud vanemaks. On ebaõiglane põhjendada tema vabastamata jätmist
- aastal toime pandud kuritegudega. R. Mirzojev on vanglas tegelenud usinalt enda harimisega, läbinud sotsiaalprogramme ja osalenud tööhõives. Oma kuritegusid ta ei õigusta. Kui lähtuda arusaamast, et süüdimõistetu käitumine vanglas paremaks ei muutu, tekib küsimus, kuidas saab siis karistuse eesmärke saavutada ja miks on üldse vajalik pikaajalise vangistuse mõistmine. Kui korduvalt karistatud isikutele ei anta võimalust tingimisi vabaneda, kahandab see tugevalt nende motivatsiooni osaleda rehabiliteerivates tegevustes ja järgida vanglas kehtivaid reegleid.
- R. Mirzojevit on võimalik aidata õiguskuulekale teele kriminaalhoolduse. Ei ole mingisugust garantiid, et vangistuse lõpuni kandmisel süüdimõistetu enam kuritegusid toime ei pane. Kohus jättis arvestamata R. Mirzojevi terviseseisundi. Nimelt esines R. Mirzojevil enne vangistust psühhiaatrilisi probleeme (stress ja depressioon) ning arst planeeris tema ravile suunamist KohtlaJärve haiglasse. Ka vanglas on R. Mirzojevil olnud psühhiaatrilisi probleeme. Seega vajab R. Mirzojev pigem haiglaravi kui vangistust.
- Kohus viitas sellele, et R. Mirzojevi suhtlusringkond koosneb peamiselt kriminaalkorras karistatud isikutest. Siiski kuuluvad kinnipeetavate kõrval R. Mirzojevi suhtlusringkonda ka vanglatöötajad. Vabanedes koosneb R. Mirzojevi suhtlusringkond lähedastest, tööandjast ja viimase töötajatest. R. Mirzojevi elukoht saab olema linna kõige paremas ja rahulikumas piirkonnas. Nõustuda ei saa sellegagi, et võlgnevustega seonduv finantssurve võib soodustada R. Mirzojevi uusi kuritegusid, kuna R. Mirzojev saab abi oma vanematelt.
- Põhjendamatu on seisukoht, et R. Mirzojev ei ole suuteline järgima kriminaalhoolduse tingimusi. Varem ta seda tõesti ei suutnud – siis aga oli ta noor ja vastutustundetu. R. Mirzojevil on väga suur tahe, et saada oma elu järje peale. Ta tahab olla eeskujulik abikaasa ja isa ning soovib, et tema lapsed elaksid ohutus ühiskonnas. R. Mirzojev maksab oma tütrele elatist.
- Distsiplinaarkaristused ei saa R. Mirzojevi ennetähtaegset vabastamist takistada. R. Mirzojev rikkus üksnes vangla sisekorraeeskirju, mistõttu ei saa öelda, et R. Mirzojev pole olnud vanglas seaduskuulekas. Pealegi tunnistab R. Mirzojev, et ta eksis. R. Mirzojev kahetseb tehtut siiralt. Ringkonnakohtu seisukoht
- Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine materiaalne eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine: kinnipeetava vabastamine eeldab positiivset retsidiivsusprognoosi, st peab olema piisav alus eeldada, et süüdimõistetu ei pane enam toime kuritegusid. Niisugust prognoosi püstitades on kohtul ulatuslik kaalutlusõigus (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- aprilli 2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul ei teinud maakohus R. Mirzojevit vabastamata jättes kaalutlusviga.
- On tõsi, et R. Mirzojevi suhtes esineb mitmeid positiivseid asjaolusid: elu- ja töökoha ning toetavate lähedaste olemasolu, vangistuses töötamine, eesti keele õppimine ja rehabiliteerivates tegevustes osalemine ning sõltuvusainete tarvitamisega seonduvate riskide puudumine. Siiski nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et need positiivsed asjaolud ei ole piisavalt kaalukad. 3
(5)- Esiteks ei saa arvestamata jätta, et R. Mirzojevit on kriminaalkorras karistatud suisa kuus korda ning ka vangistust kannab ta juba teist korda. See näitab, et varasem karistamine ja vangistuses viibimine talle vajalikku õiguskuulekusele suunavat mõju ei avaldanud, mistõttu ei saa sellist mõju eeldada ka praegusest vangistusest. Varasemalt on R. Mirzojevile mõistetud vangistust jäetud korduvalt ka täitmisele pööramata, kuid siiski jätkas ta oma kuritegelikku käitumist.
- Nähtuvalt vangla iseloomustusest on R. Mirzojevit karistatud eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest. Kuna mitmed kuriteod on ta pannud toime majanduslikel eesmärkidel, siis tuleb arvestada võimalusega, et ta võib kuritegude toimepanemist majanduslikel põhjustel jätkata. Seda riski aitab tõesti mõnevõrra maandada töökoht ja lähedaste materiaalne toetus. Maakohus arvestas aga põhjendatult sellega, et töökoha ja lähedaste toetuse kõrval on R. Mirzojevil ka suured võlad. Võlgade katteks võivad kohtutäiturid võtta suure osa R. Mirzojevi ametlikust sissetulekust ära ning järele jääv raha ei pruugi olla R. Mirzojevi jaoks piisav.
- Kuritegude toimepanemisel võib R. Mirzojev kasutada ka vägivalda, kuna varem on ta pannud toime väljapressimise ning on kasutanud vägivalda muudeski situatsioonides. Seetõttu on R. Mirzojev vanglas suunatud sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“. Selle programmi tagasisidest nähtub, et R. Mirzojev osales programmis passiivselt. Ka hiljem toimunud sotsiaalprogrammi jätkutegevuste läbiviija hinnangul oli R. Mirzojevi motivatsioon muutusteks vähene, kohati ta õigustas vägivaldset käitumist ning pani vastutuse olukorra vägivaldseks kulmineerumise eest pigem teistele. R. Mirzojevi motivatsiooni käituda edaspidi teisiti seab kahtluse alla ka määruskaebuses avaldatu, et teda on kuritegudes süüdi lavastatud. Tegelikult tunnistabki R. Mirzojev vaid narkokuritegu ja väidab, et teisi kuritegusid ei ole ta toime pannud, mistõttu ei saa öelda, et ta kahetseks oma varasemat käitumist. Seetõttu on põhjust karta, et vabaduses võib R. Mirzojev kuritegude toimepanemist jätkata, veeretades vastutuse nende eest teisele ning üritades otsida ennastõigustavaid põhjendusi. Märkimisväärne on seegi, et nähtuvalt vangla iseloomustusest on R. Mirzojev vestlusel avaldanud, et oma vajaduste rahuldamiseks on normaalne leida muu hulgas ebaseaduslikke viise.
- Ei ole alust arvata, et R. Mirzojevi uute kuritegude toimepanemise riski saaks maandada ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseajaga. Nagu eelnevalt märgitud, siis varem katseaeg R. Mirzojevit distsiplineerinud ei ole. Ka vanglas ei ole R. Mirzojev suutnud alluda kehtestatud reeglitele: tal on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Niisugune allumatus võib väljenduda ka katseajal: R. Mirzojev ei pruugi kriminaalhooldaja korraldusi täita. Lootma ei saa jääda ka sellele, et R. Mirzojevi kuritegevusvaba elu kindlustab heade elutingimuste olemasolu. Ka varem oli tal olemas kindel elukoht ja lähedaste toetus, kuid sellele vaatamata pani ta toime kuritegusid.
- Kohtukolleegium ei pea põhjendamatuks ka maakohtu kartust, et R. Mirzojev võib jätkata suhtlemist kriminaalse kontingendiga. Enne vangistust elas R. Mirzojev tõesti seal, kuhu ta plaanib elama minna nüüdki. Kontrollida ei saa R. Mirzojevi väidet, et tema elurajoonis kriminaalse taustaga inimesi ei ole.
- R. Mirzojevi ennetähtaegset vabastamist ei tingi ka tema terviseprobleemid. Nimelt ei teki ringkonnakohtul kahtlust selles, et R. Mirzojev on võimeline oma tervisliku seisundi poolest karistust kandma. Tema terviseprobleemidega saab tegeleda vanglaarst, kes saab vajaduse korral suunata kinnipeetava ka ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde, ning samuti on kinnipeetavatele tagatud ööpäevaringne vältimatu abi (vangistusseaduse (VangS) §-d 52 ja 53).
- Kaitsja ei mõista, miks üldse on vajalik pikaaegne vangistus, kui see süüdimõistetut seaduskuulekale teele ei suuna. On tõsi, et vangistuse primaarne eesmärk on inimese suunamine õiguskuulekale teele (VangS § 6 lg 1). Samas ilmneb sellestsamast sättest, et vangistusel on veel 4
(5)teinegi eesmärk: õiguskorra kaitsmine. Lisaks sellele leitakse õigusteoorias, et preventiivsete eesmärkide kõrval on karistuse mõte endiselt ka kurjategijale tema kuriteo eest talle ebameeldival moel kätte maksmine ehk tasumine (Kiris, Pikamäe, Sootak. Sanktsiooniõigus. 2017, II/27 ja 89). Niisiis on karistus vangistuse näol põhjendatud ka siis, kui pole (kuigivõrd) alust loota, et see muudab inimese õiguskuulekaks: esiteks on vanglas olles uute kuritegude sooritamine keeruline ja teiseks peab inimene lunastama oma süü, olles allutatud talle ebameeldivale meetmele. Kaitsja väidab sedagi, et kui süüdimõistetule ei anta ennetähtaegse vabanemise võimalust, kahaneb tema motivatsioon osaleda rehabiliteerivates tegevustes ja järgida vanglas kehtivaid reegleid. Isegi kui nii on, ei ole see oluline. Süüdimõistetu vabastamise eeldus on lootus (prognoos), et inimene ei soorita enam kuritegusid. Kui seda loota ei saa, pole teda võimalik vabastada. Kuidas tema vabastamata jätmine mõjub süüdimõistetu motivatsioonile, ei ole juriidilises mõttes oluline. Märkida võib siiski seda, et motivatsiooni siiski hästi käituda võiks kinnipeetav niisuguses olukorras leida nt sellest, et korraliku käitumise puhul võidakse talle kohaldada mingeid vangalasiseseid soodustusi (VangS § 22) või siis vähemasti ei karistata teda distsiplinaarkorras. 28. Toodud põhjustel ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu 17. mai 2023 määruse muutmata ning määruskaebused rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 5
(5)