← Eesti

1-21-8200/91

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus 12. juuni 2023 1-21-8200 Maarika Kuusk, Aarne Sarjas ja Tiit Lõhmus Mikhail Ivanov

(38811103735)tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Viru Maakohtu
  1. mai
  2. a määrus Kaitsja Kaido Kooga Viru Ringkonnaprokuratuur esindaja Kristiina Erte RESOLUTSIOON
  3. Jätta Viru Maakohtu
  4. mai
  5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
  6. Määrata Advokaadibüroole K. Kooga Mikhail Ivanovile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 86 eurot ja 40 senti (sh käibemaks 14 eurot ja 40 senti).
  7. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Mikhail Ivanovilt Eesti Vabariigi kasuks välja 86 eurot ja 40 senti. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  8. Mikhail Ivanov tunnistati süüdi Viru Maakohtu
  9. jaanuari 2022 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p-de 7, 9 järgi. Teda karistati 7 kuu pikkuse vangistusega, mida suurendati KarS § 65 lg 2 alusel Viru Maakohtu
  10. jaanuari 2020 kohtuotsuse nr 1-20-194 järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta ja 8 kuud vangistust, võrra. 2 aasta 3 kuu pikkust vangistust kannab M. Ivanov alates
  11. augustist
  12. Karistuse lõpptähtaeg saabub
  13. novembril
  15. Vangla esitas materjalid M. Ivanovi vabastamiseks tingimisi enne tähtaega, ent ei soosi seda. Prokuratuur vabastamist ei toeta. M. Ivanov soovib vabaneda ja tema püüdlusi toetab kaitsja.
  16. Maakohus tuvastas formaalsed eeldused M. Ivanovi vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. Materiaalsete aluste osas tõi kohus välja M. Ivanovi 3 kehtivat kriminaal- ja ühe distsiplinaarkaristuse. Vabanemisel on M. Ivanovil elukoht, ent töökoht puudub. Positiivne on vanglas sotsiaalprogrammis osalemine ja töötamine. Uute kuritegude oht on suur arvestades kuriteo asjaolusid – M. Ivanov tunnistati süüdi seitsmes varguses eraisikutelt ja poodidest. Maakohus menetleb kriminaalasja nr 1-23-524, milles M. Ivanov tunnistati
  17. aprillil 2023 kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 7,9 järgi ning karistati KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristusega 2 aastat 3 kuud alates
  18. augustist
  19. Otsus ei ole jõustunud. Korduvalt varavastaste kuritegude eest (k.a katseajal) karistamine näitab riski uue kuriteo toimepanemiseks.
  20. Uue kuriteo riski nägi kohus varasemate kuritegude rohkust ja asjaolusid arvestades. Majandusliku kasu saamise eesmärgil toime pandud kuriteod on saanud M. Ivanovi elustiiliks. M. Ivanov kannab karistust katseajal toime pandud kuriteo eest, s.t ta on varasemalt kuritarvitanud kohtu usaldust. Distsiplinaarkaristus allumatuse ja suhtlemisega seotud rikkumise eest näitab, et süüdlane ei suuda range järelevalve asutuses alluda kehtestatud normidele.
  21. Elektrooniline valve ei hoiaks ära uusi kuritegusid. See võimaldaks piirata M. Ivanovi liikumist, ent mitte kontrollida tema tegevust. MÄÄRUSKAEBUS
  22. Kaitsja palub maakohtu määruse tühistada ning vabastada M. Ivanov tingimisi enne tähtaega.
  23. Üldpreventiivseid eesmärke saavutab riik mõistetud karistusega. Tingimisi ennetähtaegse vabastamise menetluses hinnatakse süüdimõistetu valmisolekut eluks vabaduses. Maakohus on esmajoones lähtunud M. Ivanovi varasemast elukäigust ning asunud otsima negatiivset, jättes tähtsamad asjaolud kõrvale. Kohus küll tunnustas süüdlase pingutusi, ent pidas neid vabastamise mõttes ebapiisvaiks.
  24. M. Ivanov on vangistuses olnud eeskujulik. Ta on täitnud ITK-s ettenähtud eesmärgid. Vabanemisjärgsed tingimused toetavad resotsialiseerumist. Vabastamist õigustavaid asjaolusid muude asjaoludega maakohus kõrvutanud pole. Arvestades M. Ivanovi käitumist ning elutingimusi tuleks ta vabastada. Praegu on M. Ivanovil viimane võimalus vabaneda. Kriminaalhoolduse järelevalve aitab vältida uusi kuritegusid ning elektroonilise valve nõusolek näitab valmisolekut seaduskuulekaks eluks. M. Ivanovi kuriteod ei ole nii ohtlikud, et tema vabastamine oleks ühiskonnale ohtlik. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  25. Kaitsja peab kaalutlusveaks süüdlase kasuks rääkivate asjaolude arvestamata jätmist. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus M. Ivanovi ennetähtaegset vangistusest vabastamata jätmist kaalunud erinevatest aspektidest veenvalt ning arusaadavalt. Määrusest nähtuvad selged põhjendused, miks maakohtul ei tekkinud veendumust, et M. Ivanovi karistuse eesmärgid on täidetud. Seega ei ole maakohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks.
  26. Allakirjutanud ei nõustu kaitsjaga selles, et maakohus teostas valesti kaalutlusõigust lähtudes M. Ivanovi varasemast elukäigust, otsides negatiivset ning jättes tähtsamad asjaolud kõrvale. Maakohus leidis, et M. Ivanovi puhul esinevad mõningad positiivsed asjaolud (nt 2 sotsiaalprogrammis osalemine ja töötamine), mitmed muud tegurid aga tulevast õiguskuulekat käitumist prognoosida ei võimalda. Nimelt on süüdlast korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest ning majandusliku kasu saamise eesmärgil toime pandud kuriteod saanud M. Ivanovi elustiiliks. Uute kuritegude ohtu nägi maakohus M. Ivanovi kuritegude asjaoludes – nimelt sooritas ta rohkearvulisi vargusi eraisikutelt ja poodidest, pannes vargused toime katseajal. M. Ivanovi muidu positiivset käitumist vangistuses varjutab distsiplinaarkaristus allumatuse ja suhtlemisega seotud rikkumise eest, mis näitab allumatust kehtestatud normidele. Kaalutlust mõjutas M. Ivanovi vabanemisjärgne olukord, s.t vabanedes puuduv töökoht. Arvestades isiku võlgasid (üle 11 500 euro) ning uue varavastase kuriteo riski, oleks ringkonnakohtu hinnangul M. Ivanovi toimetuleku seisukohalt oluline leida töökoht, et vabanedes asuda tasuma võlgasid ning tagada enese ülalpidamine.
  27. Ringkonnakohus leiab, et isiku võimaliku õiguskuulekuse heaks indikaatoriks on tema varasem elukäik ning kuritegude toimepanemise asjaolud. Korduvkaristatus ning samasse käitumismustrisse langemine näitab suurt uute kuritegude ohtu, isiku riskialdisust ning hoolimatust. Tõsi on seegi, et vangistuse täielik ärakandmine ei anna seaduskuulekuse garantiid. Seda ei anna aga kriminaalhooldusele allutaminegi, eriti kui see varasemalt kuritegusid ära ei hoidnud. Ennetähtaegse vabastamise eelduseks on isiku õiguskuulekas käitumine vabanedes ning kui kohtul selles veendumust ei teki, võib süüdimõistetu jätta vabastamata. Ka n-ö vähemohtlike kuritegude süstemaatiline toimepanemine ja nende menetlemine koormab kannatanuid ning mõjutab oluliselt ühiskonna ressursse.
  28. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p 1, jätab Tartu Ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
  29. Kaitsja esitas ringkonnakohtule tasutaotluse. Kaitsjal kulus määrusega tutvumisele ning määruskaebuse esitamisele kokku 60 minutit, millele vastab 86 eurot ja 40 senti (sh käibemaks 14 eurot ja 40 senti). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja teostatud toimingud on vajalikud ning taotletud tasu mõistlik. Seetõttu rahuldab kohus taotluse. Menetluskulu jääb KrMS § 187 lg 2 alusel M. Ivanovi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.