2-22-11447/21

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai 2023, Tartu Tsiviilasja number 2-22-11447 Tsiviilasi OÜ Aktiva Finants väljamõistmiseks 0 eurot Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus hagi Reet Rebina vastu võla Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
2. oktoobri 2022 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ Aktiva Finants apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Apellant: OÜ Aktiva Finants (hageja), rk 10746479; esindaja Anni Kennedy Menetlusosalised ja nende esindajad Vastustaja: Reet Rebina (kostja), ik XXXXXXXXXXXX RESOLUTSIOON
3. Jätta Viru Maakohtu
4. oktoobri 2022 otsus muutmata.
5. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
6. Jätta apellatsioonimenetluse kulud OÜ Aktiva Finants kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 1 Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD
7. OÜ Aktiva Finants (hageja) esitas Reet Rebina (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt mõista välja hageja kasuks põhivõlgnevuse 489,34 eurot, intressi 42,45 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot, sisse nõutavaks muutunud viivise 327,37 eurot ja viivise alates
8. augustist 2022 kuni põhinõude 489,34 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Placet Group OÜ ja kostja
9. märtsil 2020 tarbijakrediidilepingu nr XXXXXXXXXX, mille alusel sai kostja laenu 500 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel
10. märtsist 2020 kuni
11. veebruarini
12. Kuna kostja oma lepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles Placet Group OÜ lepingu üles
13. oktoobril 2020 ja loovutas
14. oktoobril 2020 nõude hagejale.
15. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja märkis vastuses, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on kahjustanud kostja majanduslikke huve. MAAKOHTU OTSUS
16. Viru Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistis kostjalt välja hageja kasuks 489,34 eurot ja viivise 489,34 eurolt alates
17. oktoobrist 2020 kuni 489,34 euro tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Hageja ei ole tõendanud, et laenuandja järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet. VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. VÕS § 4034 lg 7 esimese ja teise lause kohaselt, kui krediidiandja rikub VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega on hagejal õigus saada intressi seaduses sätestatud ulatuses ja muid krediidiga seotud tasusid (nt lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu) hagejal õigust nõuda ei ole. Samas ei vabane laenusaaja viivise maksmise kohustusest. Seega on kostja kohustatud tasuma viivist põhivõlgnevuselt 489,34 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates
18. oktoobrist 2020 kuni võla tasumiseni. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagi osalise rahuldamise tõttu tuleb jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
19. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Hageja palub tühistatud osas teha uus otsus, millega määrata kindlaks hageja menetluskulude rahaline suurus 2 (riigilõiv 245 eurot ja õigusabikulu 480 eurot) ning jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt rikkus maakohus menetlusnorme, kui jättis menetluskulud poolte endi kanda. Maakohus oleks pidanud jaotama menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Ka Riigikohus on leidnud, et menetluskulude jaotamisel tuleb lähtuda hageja rahaliste nõuete rahuldamise proportsioonist (Riigikohtu lahendid nr 2-1456641, p 23.1; 2-16-8751 p 31 ja 2-19-2497, p 28).
20. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Kostja hinnangul tuleks asi uuesti läbi vaadata, kuna pole aru saada, mille alusel maakohus otsuse tegi. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
21. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
22. Ebaõige on hageja seisukoht, et kohus ei võinud jätta hagi osalise rahuldamise korral menetluskulusid poolte endi kanda. Riigikohtu lahenditest ei tulene, et otsuse osalisel rahuldamisel ei saa jätta menetluskulusid poolte endi kanda, vaid on juhtinud tähelepanu, et TsMS § 163 lg-st 1 tuleneva kaalutlusõiguse kasutamisel peab kohus enda seisukohta põhjendama (vt nt 2-19-2497, p 28). TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Seega annab TsMS § 163 lg 1 kohtule kaalutlusõiguse, kuidas kulud hagi osalise rahuldamise korral jaotada. Kohus saab valida kolme variandi vahel, kas jätta menetluskulud võrdsetes osades poolte kanda, jaotada need võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Samas on õige hageja väide, et menetluskulude poolte endi kanda jätmist tuleb TsMS § 442 lg 8 alusel põhjendada.
23. Ringkonnakohtu hinnangul on menetluskulude poolte endi kanda jätmine käesolevas asjas põhjendatud, sest tegemist on tarbijakrediidilepingust tuleneva vaidlusega, kus maakohus tuvastas, et krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet. Isik, kes hagejale nõude loovutas, aitas kostja võlgnevuse tekkimisele kaasa, kuna sõlmis vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkudes tarbijaga krediidilepingu.
24. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb jätta menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel ringkonnakohtus hageja kanda. /digitaalselt allkirjastatud/ 3