2-22-1711/20

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai 2023, Tartu Tsiviilasja number 2-22-1711 Tsiviilasi A.A. hagi M.H. vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus 675 eurot Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
2. mai 2022 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik M.H. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Apellant (kostja): M.H. (isikukood XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Maksim Fedotov Menetlusosalised ja nende esindajad Vastustaja (hageja): A.A. (isikukood XXXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja A.S. RESOLUTSIOON
3. Tühistada Viru Maakohtu
4. mai 2022 otsus väljamõistetud elatise osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista M.H.lt välja A.A. kasuks elatis alates
5. veebruarist 2022 150 eurot kuus. Elatist indekseeritakse iga aasta
6. aprillil vastavalt Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusele. Täiendada maakohtu otsust hageja täisealiseks saamise kuupäevaga ning jätta muutmata otsuse punkt 2 osas, milles maakohus märkis, et elatis mõistetakse välja hageja täisealiseks saamiseni.
7. Rahuldada M.H. apellatsioonkaebus. 1
8. Võtta asja juurde tsiviilasja nr 2-22-1708 materjalid ja M.H. pangakonto väljavõte perioodil
9. jaanuar kuni
10. mai
11. Keelduda asja juurde võtmast M.H. täitemenetluste loendit ja kohtutäituri tõendit palgast kinnipidamise kohta.
12. Lugeda otsuse resolutsioon sõnastatuks järgmiselt: 3.
13. Rahuldada A.A. hagi M.H. vastu elatise nõudes osaliselt. 3.
14. Välja mõista M.H.lt A.A. ülalpidamiseks elatis alates
15. veebruarist 2022 150 eurot kuus kuni A.A. täisealiseks saamiseni XXXXXX. Elatist indekseeritakse iga aasta
16. aprillil vastavalt Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusele. 3.
17. Elatis kanda hageja seadusliku esindaja (isa) A.S.i arveldusarvele. 3.
18. Tühistada käesoleva otsuse jõustumisel Viru Maakohtu
19. veebruari 2022 hagi tagamise määrus käesolevas tsiviilasjas.
20. Jätta poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD
21. A.A. (hageja) esitas
22. veebruaril 2022 Viru Maakohtule hagi M.H. (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks. Hageja palus mõista kostjalt välja hageja kasuks elatis perekonnaseaduse § 101 lg-s 1 sätestatud määras alates
23. veebruarist 2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni XXXXXX. Väljamõistetud elatis tuleb tasuda kalendrikuu eest ette hiljemalt iga kuu
24. kuupäevaks hageja isa arvelduskontole. Menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja elab koos isaga alates oma vanemate kooselu lõppemisest sügisel
25. Hageja on täielikult oma isa ülalpidamisel ning kostja ei ole peale vanemate kooselu lõppu hageja kasvatamises ega ülalpidamises piisaval määral osalenud. Kostja on võimeline, lähtudes tema sissetuleku suurusest, andma hagejale ülalpidamist PKS §-s 101 sätestatud ulatuses.
26. Maakohus tagas
27. veebruari 2022 määrusega hagi ja kohustas kostjat menetluse kestel tasuma elatist 100 eurot kuus.
28. Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Hageja vanemad elasid koos ja jätkasid ühist majandamist ka peale lahutamist. Hageja isa kuritarvitas alkoholi ja kostja pidi oma teise lapsega leidma uue elukoha. Sellele vaatamata osales kostja pikka aega hageja ülalpidamises ja tasus ka hageja isa süül tekkinud rahalise 2 kohustuse. Kostja ülalpidamisel on ka laps esimesest abielust. Kostjal on suured võlakohustused ning tema materiaalne olukord ei võimalda tal elatist nõutud suuruses tasuda. Arvestades kostja materiaalset olukorda, on ta võimeline maksma elatist 100 eurot kuus. MAAKOHTU OTSUS
29. Viru Maakohus rahuldas
30. mai 2022 otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja ülalpidamiseks välja elatise alates
31. veebruarist 2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni 225 eurot kuus, kuid mitte vähem kui PKS § 101 lg 1 kehtestatud elatise alammäär. Menetluskulud jätis kohus poolte endi kanda. Hageja elab koos isaga ja on isa ülalpidamisel, kostja on hageja ema. Hageja ei suhtle kostjaga, ei käi tal külas. Hageja isa saab hagejaga seoses lapsetoetust alates
32. märtsist
33. Kostja ülalpidamisel on lisaks hagejale veel üks laps. Hageja esitas nõude elatise väljamõistmiseks elatise minimaalmääras. Maakohus tuvastas kogutud tõendite põhjal laste vanemate varalise seisundi. Hageja isale ei kuulu kinnisvara ega kergelt realiseeritavat vallasvara. Brutotöötasu on 1200 eurot kuus, millest peetakse suur osa kinni kohtutäituri poolt ja hageja isale jääb kasutada 540 eurot. Lisaks saab ta hageja lapsetoetust 60 eurot kuus. Kostjale ei kuulu kinnisvara ega kergelt realiseeritavat vallasvara, keskmine sissetulek on 676,49 eurot kuus. Vanemate varaline seisund on suhteliselt sarnane - puudub kinnis- ja vallasvara, kostja on teeninud viimase 12 kuuga kokku 8 117,93 eurot ja hageja seaduslik esindaja 11 619 eurot, mõlemal on võlakohustused võlausaldajate ees, kostja ülalpidamisel on ka teine laps. Maakohus, arvestades hageja vanemate suhteliselt sarnast varalist seisundit, leidis, et kostja on suuteline tasuma hageja ülalpidamiseks 225 eurot kuus. Hageja ülalpidamine on osaliselt kaetud hageja isale alates
34. märtsist 2022 makstava lapsetoetusega. Maakohus jättis arvestamata kostja tõendamata väite, et hageja isa kuritarvitab alkoholi. Maakohus eeldas, et kostja on vastutustundlik vanem ja kui hageja oleks ohus seoses teda kasvatava vanema poolt alkoholi kuritarvitamisega, oleks kostja pöördunud viivituseta lastekaitse ametnike poole hageja vanemast eraldamiseks. Kostja väited, et ta osales hageja ülalpidamises, on tõendamata. Kostja pangakonto väljavõttest nähtuvad ostud ei tõenda, et kostja oleks osalenud nende ostudega hageja ülalpidamises. Hageja seaduslik esindaja eitas kostja osalemist hageja ülalpidamises. Kostja rahaülekanded hagejale on toimunud perioodil enne hagi esitamist. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
35. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja asja tagasisaatmist maakohtule läbivaatamiseks või alternatiivselt väljamõistetud elatise vähendamist 150 euroni kuus. Menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja leiab, et maakohus ei arvestanud otsuse tegemisel asjas esitatud tõendeid ning hinnates hageja materiaalset olukorda juhindus esmajärjekorras hageja avaldustest. Maakohus ei arvestanud kostja vastuväiteid ja ei arvestanud tema reaalset olukorda, sealhulgas tema sissetulekut. Samuti ei võtnud maakohus arvesse, et kostja ülalpidamisel on teine alaealine laps ning tegi selle tulemusel õigusnormidega vastuolus oleva otsuse. Maakohus pani alaealised lapsed erinevatesse olukordadesse ning kostja on sunnitud hagejat ülal pidama oma teise lapse arvelt. 3 Maakohus arvestas vaid hageja isa võlakohustusi ja tema suhtes algatatud täitemenetlusi ning eiras fakti, et ka kostja suhtes on algatatud täitemenetlused. Lisaks sellele võttis kostja endale osa hageja isa kohustustest, mis kogunesid hageja isa süül ja kostja kustutab seda võlga osadena. Kostja aitab endiselt hagejat materiaalselt, ostab toiduaineid. Seda kinnitab muuhulgas väljavõte kostja pangaarvest. Väljavõttest on näha, et kostja sõidab X linnaossa, ostab kauplustest toiduaineid ja annab need üle hagejale. Samuti kinnitab neid fakte tsiviilasjas nr 2-22-1708 ka hageja ise. Vastavalt PKS § 102 lg 2 sätetele olid maakohtul kõik alused vähendada mõjuval põhjusel elatise suurust. Antud juhul on mõjuvaks põhjuseks olukord, mil lapsevanemal on teine laps, kes kohtu poolt määratud elatise suuruse väljamõistmise korral osutub varaliselt vähem kindlustatuks võrreldes elatist saavast lapsest. Peale kõikide kohtutäituri poolt kostja töötasust tehtud mahaarvamiste ja võlausaldajatele maksmiste, jääb kostjale reaalselt 626,39 eurot. Arvestades kostja töötasu suurust võib 299,39 eurot jagada kostja laste vahel, mis moodustab 150,00 eurot kuus iga lapse kohta. Vastavalt maakohtu otsusele peab kostja hakkama maksma elatist alates
36. veebruarist
37. Seega, kui maakohtu otsus jääb jõusse, tekib kostjal elatise võlg, sest ta tasub
38. aasta veebruarist igakuiselt 100,00 eurot kuus.
39. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja esitas apellatsioonkaebuses uued tõendid ja vastuväited hageja nõudele, aga ei ole põhjendanud nende esitamist. Apellatsioonkaebuses on esitatud paljud tõendamata faktilised asjaolud. Uute tõendite, asjaolude ja vastuväidete esitamine ei ole ringkonnakohtus lubatud ja hageja palub jätta kostja poolt esitatud uued tõendid ja vastuväited ning paljusõnalised tõendamata väited tähelepanuta. Maakohus tuvastas, et kostja on suuteline tasuma hageja ülalpidamiseks 225 eurot kuus, s.o PKS §-s sätestatud miinimummääras. Elatise miinimummäära arvutamisel on juba arvestatud lapsetoetuse suurusega ning alates
40. aprillist 2022 on elatise miinimummäär 225,64 eurot (255,64-30). Kostja ei ole põhjendanud, et ta ei saa teenida suuremat töötasu. Maakohtu poolt väljamõistetud elatise suurus on mõistlik. Puuduvad põhjendatud alused maakohtu otsuse muutmiseks ning apellatsioonkaebus ei kuulu rahuldamisele. Hageja on seisukohal, et lähtudes PKS § 101 lg-st 2 tuleb elatis välja mõista muutuva suurusena ning elatise suurus tuleb panna sõltuvusse elatise miinimummäära iga-aastasest muutumisest. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
41. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise 150 eurot kuus alates
42. veebruarist 2022, muudab kohtuotsuse resolutsiooni sõnastust makstava elatise ja indekseerimise osas ning täiendab sõnastust hageja täisealiseks saamise kuupäevaga. Hageja apellatsioonkaebus rahuldatakse. Ringkonnakohtu otsuse jõustumisel kaotab kehtivuse
43. veebruari 2022 maakohtu poolt rakendatud hagi tagamise määrus. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22, esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
44. Kohus ei ole perekonnaasjas TsMS § 436 lg 6 järgi seotud esitatud asjaolude ega seisukohtadega ning võib TsMS § 230 lg 3 järgi lapse huve puudutavas ülalpidamisvaidluses koguda tõendeid omal algatusel, kui kostja neid andmeid ei esita. Ringkonnakohus arvestab 4 elatise suuruse määramisel tsiviilasja materjalidega, kus kohus vaatas läbi isa avaldust kostja vastu hageja osas ühise hooldusõiguse lõpetamiseks (tsiviilasi nr 2-22-1708). Ringkonnakohus võtab asja juurde ka kostja esitatud pangakonto väljavõtte. Ringkonnakohus ei võta asja juurde TsMS § 238 lg 1 alusel kostja esitatud täitemenetluste loendit ja kohtutäituri teatist kostja palgast teostatud kinnipidamiste kohta, kuna need ei tõenda asjas olulisi faktilisi asjaolusid.
45. Pooled ei vaidle selle üle, et kostjal on kohustus hagejale ülalpidamist anda, kuid pooled vaidlevad elatise suuruse üle. Samuti puudub vaidlus selle üle, et hageja elab koos isaga ning hageja eest makstakse lapsetoetust isale. Kostja ülalpidamisel on lisaks hagejale veel üks laps. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes vaidlustatud osas. Kostja on maakohtu otsuse vaidlustanud. Hageja ei ole maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebust esitanud.
46. Kostja on palunud mõista temalt välja elatis alla miinimummäära eelkõige põhjusel, et tema sissetulekust ei piisa miinimumelatise maksmiseks ning kostja ülalpidamisel on ka teine alaealine laps, kes jääks võrreldes hagejaga halvemasse olukorda. Elatise väljamõistmisel alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et elatise vähendamiseks on PKS § 102 lg-s 2 sätestatud mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib olla mh vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel alammääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Hageja taotles elatist miinimummääras, seega saab eeldada, et hageja põhjendatud vajadused on miinimummääras. Hageja seaduslik esindaja on kinnitanud, et talle makstakse lapsetoetust. Ringkonnakohus märgib, et alates
47. jaanuarist 2023 on lapsetoetus 80 eurot. Lapsetoetus tuleb arvestada lapse kulude katteks, mis tähendab, et vanemad peavad lapse kulusid kandma lapsetoetuse võrra vähem.
48. Pooled ei vaidlusta maakohtu poolt tuvastatud vanemate varalise seisundit - hageja isa brutotöötasu on 1200 eurot kuus (peale kohtutäituri poolt tehtud kinnipidamisi saab isa kätte 540 eurot) ning lisaks saab ta hageja eest lapsetoetust. Kostja keskmine sissetulek on 676,49 eurot. Vanemate varaline seisund on suhteliselt sarnane - puudub kinnis- ja vallasvara, mõlemal on võlakohustused võlausaldajate ees. Kostja ülalpidamisel on ka teine laps. Ringkonnakohus märgib, et mõlema vanema sissetulekut tuleb arvestada summas, milline see on enne mahaarvamisi võlgnevuste või muude kohustuste katteks. Võlgnevus iseenesest ei saa olla elatise suuruse vähendamise aluseks.
49. Ringkonnakohus leiab, et maakohus leides, et hageja vanemate suhteliselt sarnast varalist seisundit arvestades on kostjal kohustus tasuda elatist seadusega kehtestatud miinimummääras, on jätnud kaalumata selle, et kostja on hagejat vahetult ülal pidanud ja kostja ülalpidamisel on lisaks hagejale ka teine laps. PKS § 105 lg 3 sätestab, et mitu sama astme sugulast täidavad ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Ringkonnakohtu hinnangul on tuvastatud, et hageja seadusliku esindaja ja kostja varaline seis on ühetaoline, aga nende ülalpeetavate arv on erinev. Seega ei saa nad oma ülalpeetavaid ühetaolises suuruses üleval pidada. Hageja seaduslikul esindajal on võimalik hagejat suuremas ulatuses üleval pidada. 5 Arvestades ülalpeetavate arvu, saab hageja seaduslik esindaja panustada hageja ülalpidamisse oma sissetulekust 1/6 võrra enam kui kostja.
50. Kostja on menetluses läbivalt kinnitanud, et ta osaleb hageja ülalpidamises vahetult ning viitas apellatsioonkaebuses tsiviilasjas nr 2-22-1708 tuvastatud faktilistele asjaoludele, mis tõendavad, et kostja annab hagejale vahetut ülalpidamist. Tsiviilasja nr 2-22-1708 lahendis märkis maakohus, et tuvastamist ei ole leidnud, et ema ei osaleks lapse kasvatamises, hoolitsemises ja arendamises ega soovi lapse elus osaleda ja/või lapsega suhelda. Vastupidi, menetlusosaliste seisukohtadest, mh lapse ütlustest ning esitatud tõenditest, on tuvastatav, et ema on ka peale lahkuminekut jätkanud lapse eest hoolitsemist ja temaga suhtlemist, määral mis on olnud võimalik. Tsiviilasjas nr 2-22-1708 lapsele määratud esindaja kirjaliku arvamuse kohaselt rääkis hageja, et kostja käib mõnikord hageja korteris ja hoolitseb hageja eest, toob erinevaid salateid, toiduaineid, valmistab süüa, koristab. Kostja annab raha, et hageja saaks ennast ravida. Samast arvamusest nähtub ka hageja seadusliku esindaja ema kinnitus, et kostja käib hageja juures salaja, kui hageja isa ei ole kodus. Toob toiduaineid, valmistab toitu, koristab. Ringkonnakohus võtab tsiviilasjas nr 2-22-1708 öeldut arvesse ning leiab, et tõendatud on kostja vahetu ülalpidamine hageja poolt. Ringkonnakohus märgib, et hageja esitatud pangakonto väljavõtete ja kuludokumentide alusel ei saa kindlaksmäärata, kui suures ulatuses kostja igakuiselt hagejat vahetult toetab. Samas on tsiviilasjas nr 2-22-1708 tuvastatud, et hageja isa takistab kostja suhtlust hagejaga ja ka hagejale vahetult ülalpidamise andmist, samas kui hageja ise seda sooviks.
51. Kostjal ei ole võimalik maksta hagejale miinimumelatist üksnes oma sissetulekust, kahjustamata enda ja oma teise lapse tavapärast ülalpidamist ja elatise väljamõistmine minimaalsest määrast väiksemas ulatuses on põhjendatud. Eeltoodut arvestades ja võttes arvesse, et kostja osaleb mõningasel määral hageja vahetus ülalpidamises ning, et osa hageja kuludest on kaetud lapsetoetusega on põhjendatud elatise vähendamine 150 euroni kuus. Elatise iga-aastast muutust eraldi vaidlustatud ei ole. Ringkonnakohus jätab väljamõistetud elatise suuruse seotuks iga aastase
52. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutuse indekseerimisega.
53. Kuna hagejale mõistetakse elatis välja kuni tema täisealiseks saamiseni, on täitmist lihtsustav, kui kohtulahendi resolutsiooni märgitakse hageja täisealiseks saamise kuupäev. Ringkonnakohus täiendab vastavalt kohtuotsuse resolutsiooni.
54. Kooskõlas TsMS § 378 lg 3 p 4 võib kohus ülalpidamisasjas menetluse ajaks reguleerida ka seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmist. Hageja palus hagi tagamise korras kostjalt kohtumenetluse ajaks elatise väljamõistmist igakuiselt 100 eurot kuus alates hagi tagamise taotluse esitamisest kuni käesolevas tsiviilasjas lõpplahendi jõustumiseni. Maakohus on hagi tagamise taotluse rahuldanud. Menetluse kestel kostja kohustamine elatist maksma on mõeldud selleks, et tagada hagejale menetluse kestel ülalpidamine hädavajalikus ulatuses. Kostja on 100 eurot elatisena menetluse kestel tasunud. Ringkonnakohus leiab, et kuna kostja ise kinnitab, et on võimeline 150 eurot kuus elatist tasuma, siis ei saa eeldada, et elatise väljamõistmine alates hagi esitamisest seaks kostja majanduslikult raskesse olukorda. Elatise väljamõistmine alates hagi esitamisest ei ole PKS § 108 mõttes elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt, nagu kostja ekslikult märkis.
55. Kostja esitas ringkonnakohtule tõendid, millest nähtub, et kostja täitis elatise tasumise kohustust menetluse ajal ja tasus veebruarist kuni maini 2022 hagejale elatist 100 eurot kuus. 6 Arvestades eeltoodut, loeb ringkonnakohus sellega elatise tasumise kohustuse kostja poolt osaliselt täidetuks, kuni maakohtu otsuse tegemiseni. Ringkonnakohus märgib, et kostja tasutud elatis nii maakohtu menetluse ajal kui ka pärast maakohtu otsuse tegemist tuleb lugeda elatise tasumiseks ning käesoleva kohtuotsuse täitmisel tuleb seda arvesse võtta. Ringkonnakohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab hagejale kostjalt välja elatise 150 eurot kuus alates
56. veebruarist
58. Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad tulenevalt TsMS § 164 lg 1 poolte endi kanda. /digitaalselt allkirjastatud/ 7