Obsah (5)

§ 101§ 120§ 96§ 97§ 100

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-22-1711 Otsuse tegemise aeg ja koht 10.mai 2022, Jõhvi kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi J. Š.i hagi M. H. vastu elatis

§ 101lg.1 sätestatud määras eurot kuus alates 02.02.2022.

Hagiavalduse kohaselt on hageja isa ja kostja kooselust sündinud hageja J. Š.. J. Š. on isa ülalpidamisel. Kostja ei osale lapse kasvatamises ja ülalpidamises.

1. Kostja vaidles hagile vastu. Kuigi abielu oli lahutatud, elasid hageja vanemad koos ühise perena. Hageja isa kuritarvitas alkoholi ja seetõttu oli kostja sunnitud asuma eraldi elama. Kostja osales hageja ülalpidamises. Muuhulgas tasus kostja hageja isa süül tekkinud rahalise kohustuse. Kostja ülalpidamisel on veel poeg varasemast abielust. Kostjal on suured kohustused võlausaldajate ees. Kostja varaline seisund ei võimalda tal elatist nõutud suuruses tasuda. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
2. Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 4.

§ 120lg 1 kohaselt hooldusõiguslik vanem on lapse seaduslik esindaja.

Ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ühine esindusõigus. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja on hageja ema. 5. Vanemate õigused on sätestatud

8-ndas peatükis. Vastavalt

§ 96

ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (

§ 97

lg 1).

§ 100

lg 1, 2, 4 kohaselt, ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

§ 101

lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui

§ 101alusel arvutatud summa.

Hagi esitati kohtule 02.02.

2. Vaidlust ei ole ka selle üle, et: 1) Hageja elab koos isaga ja on isa ülalpidamisel; 2) Kostja ülalpidamisel on lisaks hagejale ka poeg N.; 3) Hageja ei suhtle kostjaga, so ei käi emal külas. 4) Hageja isa saab hagejaga seoses lastetoetust alates 01.03.
4. Kostja ei vaidlusta elatise maksmise kohustust ja motiveerib hagile vastuvaidlemist sellega, et ta on suuteline elatist maksma mitte üle 100 euro kuus.
5. TsMS § 230 lg.3 kohaselt lapse huve puudutavas vaidluses võib kohus tõendeid koguda omal algatusel. Maakohus tuvastas kogutud tõendite põhjal laste vanemate varalise seisundi: Hageja isale ei kuulu kinnisvara ega kergelt realiseeritavat vallasvara. Brutotöötasu on 1200 eurot kuus aga sellest töötasust peetakse suur osa kinni kohtutäituri poolt ja hageja isale jääb kasutada 540 eurot. Lisaks saab ta lapsele lastetoetust 60 eurot kuus. Kostjale ei kuulu kinnisvara ega kergelt realiseeritavat vallasvara. Keskmine sissetulek on tal 676,49 eurot. Hageja esitas nõude elatise väljamõistmiseks elatise minimaalmääras.
6. Maakohus, arvestades hageja vanemate varalist seisundit, mis on mõlemal suhtelist sarnane (puudub kinnis- ja vallasvara, kostja on teeninud viimase 12 kuuga kokku 8117,93 eurot ja kostja 11619 eurot, mõlemal on võlakohustused võlausaldajate ees, kostjal on ülalpidamisel ka X.aastane poeg N., leiab, et kostja on suuteline tasuma hageja ülalpidamiseks 225 eurot kuus. Hageja ülalpidamine on osaliselt kaetud isale alates 01.03.2022 makstava lastetoetusega.
7. Kohus selgitab pooltele, et maksete suurust või kestust mõjutavate asjaolude olulise muutumise korral võib kumbki pool nõuda uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist (TsMS § 459), st hagejal võimalus nõuda elatise suurendamist ja kostjal vähendamist.
8. Maakohus jätab arvestamata kostja tõendamata väite, et hageja isa kuritarvitab alkoholi. Kohus eeldab, et kostja on vastutustundlik vanem ja kui laps (hageja) oleks ohus seoses teda kasvatava vanema poolt alkoholi kuritarvitamisega, oleks kostja pöördunud viivituseta lastekaitse ametnike poole lapse vanemast eraldamiseks. Kostja väited, et ta osales hageja ülalpidamise, on tõendamata. Kostja pangakonto väljavõttest nähtuvad ostud (Grossi Toidukaubad, Maxima, Maksimarket, Vironia Cityalko, kauplus Gurmaan jt) ei tõenda, et kostja oleks osalenud nende ostudega hageja ülalpidamises. Hageja seaduslik esindaja eitas kostja osalemist hageja ülalpidamises. Kostja rahaülekanded lapsele on toimunud perioodil enne hagi esitamist- 2019- august
10. Seoses hagi rahuldamisega, tühistab maakohus otsuse jõustumisel hagi tagamise määruse. Menetluskulude jaotus
11. TsMS § 164 lg.1 kohaselt Hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Vastavalt TsMS § 164 lg.3 ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Maakohus on seisukohal, et käesoleval juhul tuleb poolte menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda. Viivitamatu täitmine Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik Osaliselt tühistatud Tartu RKK lahendiga.