1-17-4276/69

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. mai 2023, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number Kohtunik 1-17-4276 Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Tõlk Prokurör Marina Davõdovitš Ain Tali Kohtuasi Viru Vangla materjalid Ramil Mirzojevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu ja tema kaitsja RAMIL MIRZOJEV, isikukood 38506113721, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 08.11.2016 ja lõpp 08.07.2026 Kaitsja: Silvi Erro (kokkuleppel) Kohtuasja läbivaatamise aeg 02.05.2023 videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
2. RESOLUTSIOON Jätta RAMIL MIRZOJEV vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 17.04.2023 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Ramil Mirzojevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. 1 Ramil Mirzojev on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 24.11.2017 otsusega KarS § 184 lg 2 p 1, 2, § 214 lg 2 p 1, 4, § 263 lg 1 p 1 järgi ja karistatud KarS § 65 lg 2 kohaldamisega vangistusega 9 aastat 8 kuud alates 08.11.
3. Kohtuotsus jõustus 12.12.
4. Kinnipeetavat iseloomustab asjaolu, et teda on kriminaalkorras karistatud kokku kuuel korral, (kaks kehtivat, neli arhiveeritud karistust), vangistuses viibib isik teist korda. Kriminaalhooldusel on olnud kolm korda ning kõikidel kordadel on katseajal toime pannud uue kuriteo. Varasemalt on teda karistatud avaliku varguse, kuritegeliku huligaansuse, mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, sissetungimisega varguse, kehalise väärkohtlemise (korduvalt ja lähisuhtes), narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, avaliku korra raske rikkumise (vägivallaga, grupis) eest. Käesolevalt karistust kannab narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, väljapressimise (grupis) ja avaliku korra raske rikkumise (vägivallaga) eest. Kuriteod on muutunud raskemaks, kuna varasemalt ei pannud isik toime vägivaldseid kuritegusid võrreldes praeguste kuritegudega. Samuti on kinnipeetava kuriteod muutunud vägivaldsemaks ja rahvatervisele ohtlikumaks, kuna isik käitleb narkootikume suures koguses ebaseaduslikult. Ramil Mirzojev on kuritegusid sooritanud nii üksinda kui ka grupis olles. Kuritegusid planeerib ette, seab oma käitumisviisi selliselt, et teeniks majanduslikku tulu. Varasemalt on toime pannud samalaadseid kuritegusid. Kuritegude toimepanemise soodusteguriteks on majandusliku kasu saamise eesmärk ja puudulik probleemilahendusoskus. Kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustuse kohaselt on Ramil Mirzojev avalikkusele kõrgohtlik. Oht seisneb suures koguses narkootiliste ainete leviku soodustamises, millega seab otseselt ohtu rahvatervise. Alkoholijoobes olles mootorsõiduki juhtimisel on ohustatud kaasliiklejad, kelle elu ja tervise seab ohtu oma riskikäitumisega. Oht seisneb ka füüsilise vägivalla kasutamises nii võõraste, tuttavate kui ka pereliikmete suhtes, tekitades kannatanutele kehavigastusi ja füüsilist valu. Oht on kõige tõenäolisem, kui Ramil Mirzojev tarvitab alkoholi, on majanduslikes raskustes, tal puudub töö ning kui tal tekivad konfliktid teiste isikutega. Ohtlikkus suureneb, kui ta suhtleb kriminaalkorras karistatud isikutega ja narkootikumide kättesaamine on lihtne. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla Ramil Mirzojevi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Ramil Mirzojev taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja selgitas, et vabanemise korral tahab asuda tööle ja aidata oma perekonda, enne vangistust töötas palju välismaal ja ei olnud mingeid rikkumisi. Vangistuse ajal on mõelnud palju oma elust ja on saanud oma vigadest aru, tahab elada edasi seadusekuulekalt, tuleb lõpetada kuritegude toimepanemine ja suhtlemine selliste isikutega, kellel on kriminaalne taust. Peale ema ja isa nimetas lähedasteks veel tütre ja õe, tahab luua ka enda perekonda. Märkis, et alkoholi ja narkootikumide sõltuvust ei ole tal kunagi olnud ja kavatseb vabaduses hakata hüvitama võlgnevusi, kui tööle läheb. Enne vangistust lasi panna endale kasiinokeelu, kuigi sõltuvust ei olnud ja maha mängis väikseid summasid. Lubas käituda igati normaalselt ja mitte rikkuda seadust. Kaitsja Silvi Erro hinnangul on KarS § 76 lõikes 2 ja 4 märgitud formaalsed ja materiaalsed eeldused täidetud ja Ramil Mirzojevile saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida. Kaitsja oli seisukohal, et Ramil Mirzojevi vabastamist toetavad mitmed aspektid: elukoha olemasolu vanemate juures, 2 võimalus tööle asuda OÜ-s S, tahe täita oma rahalised kohustused, psühhiaatrilise ravi vajadus ja individuaalse täitmiskava läbimine vanglas. Kaitsja hinnangul ei saa kaks kehtivat distsiplinaarkaristust kinnipeetavat negatiivsest küljest iseloomustada. Kaitsja oli seisukohal, et ennetähtaegne vabastamine annab Ramil Mirzojevi edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks vajalike lisakohustuste määramine. Ramil Mirzojev on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele ja usalduskrediit on lõplikult otsa saanud. Prokurör Ain Tali asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuuril puuduvad andmed, mille pinnalt oleks võimalik kujundada arvamust isiku ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste olemasolu kohta. Sellised andmed on olemas vanglal ja nende pinnalt on vangla oma seisukoha kujundanud. Prokuratuuril ei ole põhjust vangla vastavas hinnangus kahelda. Seega nõustub prokuratuur vangla iseloomustuses väljendatud seisukohaga ja ei toeta Ramil Mirzojevi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Maakohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja seisukohtadega ning kuulanud ära kohtuistungil süüdimõistetu ning tema kaitsja leiab, et Ramil Mirzojev tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohus märgib esmalt, et Ramil Mirzojevile on mõistetud liitkaristus muu hulgas esimese astme kuritegude toimepanemise eest, seega tuleb tingimisi enne tähtaega vabastamise võimaluse tekkimise aja määramisel kokkuvõttes lähtuda KarS § 76 lg-s 2 sätestatust (Riigikohtu 28.11.2018 lahend kohtuasjas nr 1-16-2295, p 22). KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesoleva lahendi tegemise ajaks on Ramil Miurzojev ära kandnud talle mõistetud vangistusest (9 aastat 8 kuud) 6 aastat 6 kuud ja 9 päeva ehk rohkem kui kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Seega on isiku enne tähtaega vangistusest vabastamise formaalne eeldus täidetud. Kuigi formaalsed eeldused vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks on Ramil Mirzojevi puhul täidetud, ei ole kohtul veendumust, et Ramil Mirzojev on juba enne karistuse täielikku ärakandmist suunatud õiguskuulekale käitumisele. Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega peab kohus arvestama nii isiku käitumist karistuse kandmise ajal kui ka enne seda. Kohus märgib, et kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. KarS § 76 lg-s 4 nimetatud kohtu kohustus arvestada erinevaid asjaolusid tähendabki seda, et kui esineb nii isiku kasuks kui kahjuks rääkivaid asjaolusid, peab kohus kaaluma, kummad argumendid teised üles kaaluvad. 3 Ennetähtaegse vabastamise poolt räägib vabanemisel elukoha olemasolu. Kriminaalhooldusametnik on välja selgitanud, et Ramil Mirzojev asuks vabanemisjärgselt elama xxxx. Tegemist on kinnipeetava vanematele kuuluva 5-toalise eramuga ja kinnistu omanikud on vastavad nõusolekud andnud. Seega on Ramil Mirzojevil olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaega vangistusest vabastamise vältimatuks eelduseks. Isikut positiivses suunas toetavasse lähisuhtevõrgustikku kuuluvad ema, isa ja õde. Suhted lähedastega on igati head, lähedaste ringis kriminaalkorras karistatud isikuid ei ole. Kinnipeetaval on ka tütar, kellega suhtleb, kuid keda ta elatisega ei toeta, ei toetanud juba enne vangistust. On enne vangistust kasutanud vägivalda lähedaste (elukaaslase ja tema ema) suhtes. Kinnipeetava suhtlusringkond koosneb aga peamiselt kriminaalkorras karistatud isikutest. Ta on korduvalt kuritegusid toime pannud grupis olles ja on planeerinud kuritegusid koos kaaslastega. Vangla riskihindamise kohaselt on Ramil Mirzojev teiste poolt mõjutatav, aga samas on võimeline ka ise teisi mõjutama. Ta on võimeline teadlikult ja tahtlikult ohustama teisi inimesi selleks, et rahuldada enda vajadusi. Seega tutvusringkonnast tulenev uue kuriteo toimepanemise risk jääb püsima. Lisaks asuks kinnipeetav elama samasse piirkonda, kus ta elas enne vangistust, seega jääks ka suhtlusringkond samaks, kes tal oli enne vangistust. Enne vangistust oli kinnipeetav töötu. Tema sissetulek oli kriminaalsel teel saadud tulu ja nimelt tegeles ta narkootikumide käitlemisega. Samas elas ta vanemate juures ja nemad toetasid Ramil Mirzojevit materiaalselt. Varasemalt on isik töötanud ametlikult Balti Soojuselektrijaamas umbes pool aastat lukksepana, mitteametlikult ehitusel umbes pool aastat, samuti on ta töötanud ametlikult xxxx ühe aasta K OÜ-s ning umbes seitse kuud ametlikult L B, on teinud ka kergemaid keevitustöid ja osalenud teedeehitusel. Seega on isikul olemas teatavad oskused ja töökogemused. Töökohti on ta aga vahetanud teadmata põhjustel. Vabanemise korral on kinnipeetavale garanteeritud töökoht firmas OÜ-s S, seega saaks tal olema isiklik ametlik sissetulek. Ka vanemad on valmis poega materiaalselt toetama. Toimetulekut mõjutavaks teguriks võivad olla aga täitmata rahalised nõuded, mida on 30.03.2023 seisuga vangla andmetel 32 986,99 eurot. Tasumata nõudest tulenev finantssurve võib avaldada negatiivset mõju kinnipeetava majanduslikule toimetulekule, mistõttu võib tekkida oht uue kuriteo toimepanekuks ja seda olukorras, kus kinnipeetav on varasemalt pannud toime kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil. Kinnipeetaval ei ole probleeme alkoholi tarvitamisega, meditsiiniosakonna andmetel ei ole alkoholisõltuvust diagnoositud. Käesoleva kuriteo toimepanemisel ei olnud ta alkoholijoobes. Enda sõnul tarvitas enne vangistust vähe alkoholi, ehk kord kuus ainult. Küll aga on kinnipeetav proovinud narkootikume amfetamiini ja kanepit, samas sõltuvust diagnoositud ei ole. Ka ei ole Ramil Mirzojevi kuritegelik käitumine seotud narkootikumide tarvitamisega. Tema poolt toime pandud kuriteod on ajendatud majanduslikest põhjusest ja kuritegelike hoiakute ja mõtteviisi viljelemisest. Kinnipeetav ise on arvamusel, et suudab probleemideta hoiduda narkootikumide tarvitamisest, sellist seisukohta avaldas ta ka kohtuistungil. Kohus loeb sõltuvusainete tarvitamisest tuleneva uue kuriteo toimepanemise riskiteguri vähetõenäoliseks ja see omakorda on positiivne asjaolu. Positiivseks loeb kohus ka seda, et kinnipeetav on vanglas töötanud majandustöödel koristajana. Samuti on ta läbinud sotsiaalprogrammi "Viha juhtimine" ja selle jätkutegevused, kus aga kodutöid ei teinud, osales passiivselt ja mille läbimiseks oli motivatsioon madal. Programmi läbimisel selgus, et kinnipeetav osaliselt õigustab vägivalla kasutamist, pisendab 4 konfliktides enda rolli ning suurendab teiste omi. Ka on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammi „Õige hetk“, kus töötas aktiivselt kaasa ja teab, et peab vältima suhtlemist kriminaalse taustaga isikutega. Sõltuvusainete tarvitamise osas on eelkaalutlemisfaasis ning vajab jätkutegevusi. Samuti on Ramil Mirzojeviga läbi viidud riskipõhised vestlused (isiku probleemide tunnistamise ja lahendusstrateegiate arendamine), mille tulemusel on ta teadlik, et igas olukorras on seaduslik väljapääs. Kinnipeetav on omandanud riigikeele A1 tasemel, keevitaja kutseõppe aga katkestas. Tervislikust seisundist tulenevalt on isik vajanud vanglas psühhiaatrilist abi. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. Ramil Mirzojevi käitumine vanglas ei ole olnud seaduskuulekas, tal on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust (sisekorraeeskirjade rikkumine ja vangla ametniku korraldusele mitteallumine; käitus ebaviisakalt ning kasutas seksuaalselt ahistavaid, ebatsensuurseid, kahemõttelisi, ähvardava sisuga ning väärikust riivavaid väljendeid). Vaatamata sellele, et mõlemal korral on teda karistatud leebeima distsiplinaarkaristuse vormi ehk noomitusega, on kohus siiski seisukohal, et kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. Kui süüdimõistetu tahab oma käitumisega veenda kohut selles, et ta on tõesti muutunud, peaks tema käitumine vangistuses olema eeskujulik. Kuna käitumist vangistuses peetakse oluliseks näitajaks, prognoosimaks, milliseks kujuneb isiku käitumine väljaspool vanglat, siis võib teha järelduse, et Ramil Mirzojevi karistus ei ole veel eesmärki täitnud. Kohus möönab, et distsiplinaarrikkumine kui selline uute kuritegude ohule otseselt ei viita. Tähele tuleb aga panna seda, et Ramil Mirzojev on sooritanud samasuguseid distsiplinaarsüütegusid (korrale allumatus) 9 päevase vahega ja seetõttu võib tema järjekindlus vangladistsipliini rikkumisel anda alust karta, et vabaduses võib ta kõigest hoolimata hakata rikkuma reegleid nii, nagu ta on pidanud õigeks neid rikkuda vanglas. Kinnipeetav oli teadlik vangla sisekorraeeskirjade täitmise kohustusest, kuid rikkus neid kohustusi siiski. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et Ramil Mirzojevil ametiisikutega suhtlemisel ei ole suuri probleeme tekkinud, kuid ta on võimeline ametnikega suhtlemisel kasutama ebatsensuurseid sõnu ning oma seisukohti aktiivselt zestikuleerides ilmestama. Iseloomustuse kohaselt on Ramil Mirzojevi kuritegelik käitumine välja kujunenud juba noorukieas. Kinnipeetav ei arva, et igaüks võiks olla kurjategija, kuid tema hoiakutest on vangla hinnangul aru saada, et seaduste järgimine ei ole tema jaoks prioriteetne. Ka on ta ametnikega vestlusel väljendanud, et oma vajaduste rahuldamiseks on normaalne leida ka ebaseaduslikke viise. Isikut on kokku kuuel korral kriminaalkorras karistatud, kuid ta ei ole enda jaoks vajalikke järeldusi teinud, seega hirm kinnipidamisasutusse sattuda süüdimõistetut seaduskuulekusele ei mõjuta. See omakorda viitab aga sellele, et ta peab kriminaalset käitumist normaalseks ja aktsepteeritavaks. Vangla hinnangul ei väärtusta Ramil Mirzojev ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme ning ta ei näe mõtet oma käitumist piirata teiste heaolu nimel. Samuti ei saa jätta märkimata, et Ramil Mirzojev on varem kahel korral olnud kriminaalhooldusel, kuid sooritanud mõlemal korral katseajal uue kuriteo. Seega varasem karistuse vabaduses kandmise võimaldamine ei ole Ramil Mirzojevile mõju avaldanud. Kohtu hinnangul ei sisenda taoline iseloomustus veendumust, et praegusel ajal oleks kinnipeetava hoiakud muutunud õiguskuulekaks ning ta ei ohustaks ühiskonda. Ka vanglas 5 koostatud iseloomustuses on märgitud, et vabanedes seaduskuuleka elu elamise väitel ei ole usaldusväärsust, kuna Ramil Mirzojev ei ole suutnud oma motivatsiooni vabaduses varasemalt realiseerida. Selle asemel on ta aga jätkanud kuritegelikku käitumisviisi ja pole muutnud oma hoiakuid. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kuigi isiku vabanemisjärgsed elutingimused võivad olla head (elu- ja töökoha olemasolu ning lähedaste toetus), ei kaalu kohtu hinnangul kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Selliseks järelduseks annab aluse tema varasem elukäik. Tal 2 kehtivat kriminaalkaristust ja 4 kustunud kriminaalkaristust, kokku on teda karistatud 6-l korral, mis kõneleb süüdimõistetu kriminaalsest aktiivsusest. Eelnevalt on kahel korral Ramil Mirzojevile antud võimalus karistust vabaduses kanda, mille on ta aga käest lasknud, sooritades katseajal uue kuriteo. See kõneleb üheselt, et eelnevad vangistused on osutunud viljatuks ning kriminaalhooldus ebaõnnestunuks. Olgugi, et Ramil Mirzojev on kohtuistungil kinnitanud, et suudab uute kuritegude toimepanemisest hoiduda ja kriminaalhoolduse nõudeid ning kohustusi täita (hakata elama seadusekuulekat elu), ei kinnita seda tema varasem elukäik ja käitumine kinnipidamisasustuses. Nii nagu prokuratuur ja vangla, pole ka kohus veendunud, et Ramil Mirzojevist lähtuv uute kuritegude toimepanemise risk oleks piisavalt maandatud. Kindlust ei tekita ka toetavate lähedaste ja töökoha olemasolu. Tööga on süüdimõistetu väidetavalt ka varem oma aega sisustanud. Isik tahab vabaduses perega olla, samas ei ole pere ja lähedaste olemasolu temal varasemalt takistanud kuritegude toime panemist. Ka tervislikud põhjused ei anna alust isikut enne tähtaega vangistusest vabastada, kuna meditsiinilist ja psühhiaatrilist abi (ravi) osutatakse kinnipeetavale ka vanglas. Ramil Mirzojevi ennetähtaegset vabastamist ei õigusta seegi, et teda saaks allutada käitumiskontrollile. Tema korduvad kriminaalkaristused, vanglakaristuse luhtumine ja kuriteo sooritamine katseajal ei võimalda oodata selliselt kontrollilt niisugust mõju, mis süüdimõistetu kuriteod ära hoiaks. Kuivõrd varasemad võimalused vabaduses karistust kanda ebaõnnestusid, siis ei nähtu käesolevalgi ajal asjaolusid, mis annaksid aluse uskuda teistsugust asjade käiku kui kriminaalhoolduse ebaõnnestumine. Lisaks on oluline ka kinnipeetavale koostatud individuaalse täitmiskava täitmine, mille kohaselt on
5. aastal Ramil Mirzojevil ette nähtud läbida sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“ jätkuvestlused ning keevitaja erialal kutsehariduse omandamine. Kohtu hinnangul on nende tegevuste läbimine olulise tähtsusega, kuna nende tegevuste käigus õpib kinnipeetav äratundma ärritumise, oskab kontrollida oma emotsioone ning käituda konfliktisituatsioonis ja oskab kasutada meetodeid viha kontrollimiseks, eriala omandamisega aga suurendab konkurentsivõimet tööturul. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 6 Tartu Ringkonnakohtu 12.06.2023 kohtumäärusega jäeti Viru Maakohtu
6. mai 2023 määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata. 17.05.2023 kohtumäärus 1-17-4276 jõustus
7. juunil 2023 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent 7