← Eesti

2-22-13007/65

Obsah (17)§ 172§ 659§ 475§ 5§ 477§ 442§ 463§ 465§ 232§ 552§ 6§ 656§ 2§ 662§ 173§ 150§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Kaija Kaijanen ja Ulvi Loonurm Määruse kuupäev 30.06.2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-13007 Tsiviilasi XXi avaldus YYi vastu

§ 172lg 1 alusel nende endi kanda ja lapse esindamise kulud jäid riigi kanda.

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS 9. Ema esitas 13.05.2023 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse osaliselt tühistada. Ema täpsustas 06.06.2023 kaebuse ulatust ja palub kokkuvõtvalt: - - - määrata isa ja lapse suhtluskord nii, et laps viibib isa juures igal paaris nädala nädalavahetusel neljapäeva õhtust pühapäeva õhtuni selliselt, et isa võtab lapse neljapäeva õhtul lasteaiast või ema elukohast ja viib ta ema elukohta tagasi pühapäeva õhtul kell 18; täiendada sünnipäevade jms osas määrust otsustusega, et kui tähtpäevale järgnev päev on lasteaia- või koolipäev, viib vanem, kelle juures laps tähtpäeva veetis, lapse järgmisel hommikul lasteaeda või kooli; muuta lapse suhtluskorda lapse haigestumise puhuks nii, et laps jääb kuni tervenemiseni koju selle vanemaga, kelle juures laps vastavalt suhtluskorrale viibis, kui laps haigestus. Haiget last ei viida lasteaeda ega kooli; 4

(7)- muuta sidevahendite teel suhtlemise korda nii, et kummalgi vanemal on õigus lapsega sidevahendite kaudu suhelda tööpäevadel ajavahemikus kell 18–21 ning puhkepäevadel ja riiklikel pühadel ajavahemikus kell 12–
  1. Ema heidab maakohtule ette Riigikohtu hiljutise praktika (RKTKm 15.02.2023, 2-21-5895) eiramist ja kohtu järelduste tõenditega sidumata jätmist. Hindamata jäid tõendid, mis viitavad isa tegevusele lapsega manipuleerimisel ja ema ähvardamisel. Samuti ei hinnanud maakohus vanemate tegevust lapse kasvatamisel sisuliselt, sh jäi tähelepanuta isa varasem vägivaldne käitumine. Lapse peamine kiindumusobjekt on ema ja 50/50 suhtluskord ei ole lapse huvides. Vahelduv elukoht on sobimatu ka põhjusel, et vanemad ei suuda omavahel koostööd teha. Maakohus ei hinnanud ema väiteid, et isa soovis kohtuväliselt teistsugust suhtluskorda ja taotleb avalduses märgitut ainult eesmärgiga mitte maksta elatist. Ema põhjendas, miks taotleb ta teatavate korralduslike aspektide muutmist.
  2. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis teistele menetlusosalistele tähtaja sellele vastamiseks. Isa vaidles kaebusele vastu. Lapse esindaja toetas kaebust. Ta leidis, et vaidlustatud määrus tuleb tühistada menetlusnormide rikkumise tõttu ja saata asi tagasi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kohus peaks lapse ära kuulama ning kohtu kaalutlusi ja järeldusi tuleb lahendis arusaadavalt ja usutavalt põhjendada. Kohalik omavalitsus toetas lapse esindaja seisukohti. Maakohus kuulas menetlusosalised 07.06.2023 ära ja otsustas 27.06.2023 jätta määruskaebuse rahuldamata. Ühtlasi edastas maakohus kaebuse lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasi saabus 28.06.
  3. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  4. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse tervikuna ja saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks (

§ 659

kaudu kohalduva § 657 lg 1 p 3 koostoimes § 656 lg 1 p-dega 1 ja 5 ning lg-ga 4). Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

  1. Maakohus rikkus oluliselt menetlusõigust, kui jättis asja lahendamiseks olulised asjaolud välja selgitamata, kohtulahendi põhjendamata ja lapse ära kuulamata. See toob kaasa vaidlustatud määruse tühistamise ja asja uueks läbivaatamiseks saatmise. Põhjendused on järgnevad. 12.
  2. PKS § 143 lg 3 järgi võib kohus lapse huvides piirata suhtlusõigust või selle kohta tehtud varasemate lahendite täitmist või lõpetada suhtlusõiguse teostamise või selle kohta tehtud varasemate lahendite täitmise. PKS § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Lapse õiguste ja heaolu tagamise põhimõtted tulenevad ka LasteKS §-st 5, mille p 3 kohaselt tuleb kõigis lapsi puudutavates ettevõtmistes seada esikohale lapse huvid. LasteKS § 21 lg 2 järgi tuleb lapse huvide väljaselgitamiseks mh kuulata ta tema vanust ja arengutaset arvestades ära sobival viisil ning võtta lähtuvalt lapse vanusest ja arengutasemest tema arvamus arvesse ühe asjaoluna huvide väljaselgitamisel. Need sätted kohalduvad ka juhul, kui kohus lahendab hagita menetluse korras (

§ 475

lg 1 p 8 ja § 550 lg 1 p 2) vanemate vahel lapsega suhtlemise korra üle tekkinud vaidlust (PKS § 143 lg 2¹, RKTKm 15.02.2023, 221-5895, p 14). 12.2.

§ 5

lg 3 ls 1 kohaselt selgitab kohus hagita asjas ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

§ 477

lg 5 sätestab, et kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 477

lg 7 ls 2 järgi nõuab kohus hagita menetluse asjas vajaduse korral avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.

§ 442

lg-st 8 tulenevalt peab kohus lapsega suhtlemise korraldamise kohtulahendis käsitlema ja hindama laste huvide järgimise kohta esitatud kõiki asjassepuutuvaid väiteid (

§ 463lg 2).

Ka sellistes kohtuasjades peab kohus vajaduse korral ise välja selgitama asjaolusid, et kujundada seisukoht, milline suhtluskord on laste parimates huvides (RKTKm 15.02.2023, 2-21-5895, p 15). 5

(7)12.
  1. Kuigi maakohus osaliselt viitas eespool p-des 12.1ja 12.2 märgitud normidele, jäid need sisuliselt kohaldamata. Õige on ema kaebuse väide, et samade normide kohta kujundatud Riigikohtu hiljutise praktika jättis maakohus tähelepanuta. Vaidlustatud määrusest ei nähtu põhjendusi, miks on käesoleval juhul lapse huvides vahelduv elukoht ema ja isa juures nädala kaupa. Eelkõige ei hinnanud ega põhjendanud maakohus, kuidas see mõjub lapse elukorraldusele praegu ja alates kooli minekust. Osaliselt reguleeris maakohus lapse ja vanemate suhtlust arvestusega, et sama kord kehtib ajal, mil laps on hakanud koolis käima. Samas ei ole määrusest võimalik aru saada, kuidas on kooliajal vahelduv elukoht lapse huvides. Üldjuhul peab vähemalt kooliajaks lapsel olema välja kujunenud kindel elukese, mida vahelduv elukoht pigem ei toeta. Vanemate ühine hooldusõigus (PKS § 117) ei tähenda, et vanematel on lahuselu korral õigus lastega suhelda võrdse aja jooksul. Selline õigus ei tulene ka PKS § 143 lg-st 1, mille kohaselt on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga ning mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult (RKTKm 15.02.2023, 2-21-5895, p 19). 12.
  2. Maakohtu põhjendused ei ole piisavad ja jälgitavad. Määrust ebapiisavalt põhjendades rikkus maakohus

§ 465lg 2 p 8.

Ringkonnakohus nõustub lapse esindaja seisukohaga, et käesoleval juhul ei nähtu vaidlustatud määrusest, mida on maakohus käsitlenud lapse parimates huvides olevana, millistel otsustuskriteeriumitel lahend ja selle järeldused põhinevad ning kuidas on lapse huve kaalutud. Samuti on õige ema kaebuse väide, et maakohtu põhjendused ei ole seotud tõenditega. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte (

§ 232lg 1).

Kohtulahendit tehes peab kohus kõiki tõendeid analüüsima ja hindama või põhjendama, miks ei oma mõni neist tähtsust (

§ 463

lg 2 kaudu kohalduv § 438 lg 1,

§ 442lg 8 ls-d 3 ja 4).

Neid norme ja reegleid maakohus eiras, sest vaidlustatud määruses ei ole viidet ühelegi tõendile peale menetlusosaliste seletuste. 12.5. Maakohus ei kontrollinud, kas laps on suuteline ise seisukohti omama ja neid kohtule esitama. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et laps seda ei suuda. Alates 20.11.2022 kehtiva

§ 552

¹ lg 1 ls 1 järgi kuulab kohus isiklikult ära lapse, kes on suuteline seisukohti omama. Tsiviilasja menetlustoiming tehakse toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi (

§ 6

). Maakohus kuulas menetlusosalised suuliselt ära 08.03.2023, st tal tulnuks vähemalt kaaluda ka lapse ärakuulamist. See puudus tuleb asja uuel läbivaatamisel kõrvaldada. 12.6. Kohtulahendi ebapiisav põhjendamine ja lapse ärakuulamata jätmine on olulised menetlusõiguse rikkumised (

§ 656lg 1 p-d 1 ja 5).

Käesoleval juhul puudutab rikkumine ka lahendi seda osa, mille peale ei kaevatud, mistõttu tuleb ringkonnakohtu hinnangul vaidlustatud määrus tühistada tervikuna (

§ 656lg 4).

Määruse osaline kehtima jätmine kaebusega vaidlustamata ulatuses poleks eesmärgipärane ega kooskõlas

§ 2mõttega.

Menetluse ajal kehtib jätkuvalt esialgse õiguskaitse korras määratud suhtluskord. 12.

  1. Maakohtu määrus tühistatakse eeltoodud kaalutlustel tervikuna, mistõttu pole vaja käsitleda kaebuse ülejäänud väiteid. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt, sest ringkonnakohus ei saa ise määrata uutel tingimustel suhtluskorda ema soovitud viisil.
  2. Vanemad esitasid määruskaebemenetluses uusi taotlusi, mis on

§ 662lg 3 järgi põhimõtteliselt lubatav.

Siiski ei pea ringkonnakohus vajalikuks taotlusi ise lahendada, sest kaebuse lahendus neist ei olene. Maakohtul tuleb vanemate taotlused lahendada asja uuel läbivaatamisel. Nii on võimalik menetlusosalistel uusi taotlusi täiendavalt põhjendada ja neile ka kohaselt vastata. Ringkonnakohus selgitab, et ema 30.05.2023 taotlused on jätkuvalt puudustega, sest ka 06.06.2023 selgitusest ei ole aru saada, millist konkreetset elulist asjaolu iga tõend peaks tõendama. Isa 05.06.2023 taotlus ei ole samuti korrektne, sest vähemalt üldjuhul ei saa tõendeid kohtule esitada viitena (lingina) menetlusvälisele allikale, vaid tõendi esitaja peab selle esitama viisil, mis välistab tõendi hilisema muutmise või kadumise. 6

(7)
  1. Ringkonnakohus märgib, et tsiviilasja digitaalsest toimikust ei nähtu kohaliku omavalitsuse esindaja volituste pikendamist pärast 31.12.
  2. Praeguses menetlusstaadiumis saab eeldada, et volitust on pikendatud, aga maakohtul tuleb ebaselgus esinduses kõrvaldada asja uuel läbivaatamisel.
  3. Käesolev määrus ei ole menetlust lõpetav lahend

§ 173lg 1 tähenduses, mistõttu menetluskulude jaotust selles ei märgita.

Maakohus otsustab menetluskulude jaotuse asja uuel läbivaatamisel (

§ 173lg 3 ls 2).

Kui praegu lahendatava määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv ei jää menetluskuluna mõne menetlusosalise kanda, siis on emal õigus esitada selle tagastamise taotlus (

§ 150lg 1 p 5).

Lapse esindaja saab esitada riigi õigusabi kulude ja tasu taotluse maakohtule menetluse jätkudes. 16. Ringkonnakohtu määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud (

§ 696lg 1 ls 1).

Käesoleva määrusega ringkonnakohus tühistab hagita menetluses tehtud lõpplahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks tagasi maakohtule, mistõttu ei saa määruse peale kaevata (RKTKm 28.05.2014, 3-2-1-46-14, p 11). (allkirjastatud digitaalselt) 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.