Obsah (7)

§ 657§ 654§ 174§ 477§ 175§ 178§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Imbi Sidok-Toomsalu, Margo Klaar ja Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 08.06.2023, Tallinn Kohtuasja number 2-19-116220 Kohtuasi XX hagi

-i sätete põhimõte on, et hüvitamisele kuulub vaid asjas kantud kohtukulu. Ebaõige ja -õiglane oleks teiselt poolelt välja mõista kulu, mida tegelikkuses pool ei ole kandnud. Puuduvad andmed, et kostja lepingulise esindaja kulu taotletud ulatuses oleks kantud. Kostja on määruskaebuses teatanud, et lepinguliseks esindajaks, kelle kulu hüvitada, on OÜ VALDMANN & CO. Maakohus ei tuvastanud, kellele oli kostjal kohustus tasuda õigusabi eest – kas Fränk Valdmannile või OÜ-le VALDMANN & CO. Kohtule esitatud volikiri on F. Valdmanni nimel. 4 2-19-116220 17. Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ja edastas need tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Maakohus märkis, et esineb alus kostja määruskaebuse rahuldamiseks, kuivõrd kohus on teinud menetluskulude kindlaksmääramisel arvutusvea, kuid olukorras, kus ka vastaspool on sama määruse peale esitanud määruskaebuse, peab kohus õigemaks edastada mõlemad kaebused ringkonnakohtule, et vältida õigusliku segaduse tekkimist. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 18. Ringkonnakohus leiab, et kostja määruskaebus tuleb rahuldada ning maakohtu määrus tuleb tühistada

§ 657

lg 1 p 2 ja § 659 alusel osas, milles kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise väiksemas summas kui 3100 eurot. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega mõistab hagejalt kostja kasuks täiendavalt välja menetluskulude hüvitise 490 eurot. Hageja määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks, mistõttu tuleb hageja kaebus jätta rahuldamata. 19. Juhindudes

§ 654

lg-st 2² ja §-st 659, esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. 20.

§ 174

lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13, p 14).

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsustus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 09.03.2016, 3-2-1-182-15, p 14).

1. Esmalt lahendab ringkonnakohus kostja määruskaebuse.
2. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei vaidlusta kostja maakohtu kaalutlusi kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata jätmise osas, vaid leiab, et maakohus on eksinud resolutsiooni punktide 2–4 sõnastuses ja jätnud ebaõigesti välja mõistmata kostja menetluskulud 490 eurot ulatuses. Tulenevalt määruse põhjendustest, ei ole see olnud kohtu tegelik tahe. Määruse põhjendavas osas on maakohus pidanud riigilõivu summas 490 eurot põhjendatuks ja vajalikuks kuluks.
3. Kolleegium nõustub kostjaga, et maakohtu resolutsioonis esineb arvutusviga. Seda on maakohus ka ise nentinud 24.05.2023 kirjas, millega kaebused ringkonnakohtule edastas. Lähtudes eeltoodust tuleb maakohtu määrus tühistada

§ 657

lg 1 p 2 ja § 659 alusel osas, milles maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise väiksemas summas kui 3100 eurot. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega mõistab hagejalt kostja kasuks täiendavalt välja menetluskulude hüvitise 490 eurot. Kokku seega tuleb hagejal kostjale hüvitada menetluskulude katteks 3100 eurot. 24. Kostja on määruskaebuses palunud hagejalt välja mõista määruskaebuse esitamisel makstud riigilõiv 70 eurot. Ringkonnakohus selgitab, et vastavalt

§ 178

lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.

1. Järgnevalt lahendab ringkonnakohus hageja määruskaebuse.
2. Hageja leiab, et maakohtu määrus tuleks tühistada täies ulatuses ja jätta kostja menetluskulude hüvitamise taotlus rahuldamata. Hageja määruskaebuse põhjenduste kohaselt 5 2-19-116220 puuduvad andmed, et kostja oleks lepingulise esindaja kulu taotletud ulatuses kandnud ja maakohus ei tuvastanud, kellele oli kostjal kohustus tasuda õigusabi eest.
3. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt leiab hageja, et vastaspoolelt menetluskulude hüvitise väljamõistmise eelduseks on nende kulude kantus. See seisukoht on ekslik. Riigikohus on märkinud, et lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt väljamõistmise tingimuseks ei ole asjaolu, et menetlusosalised on need kulud kandnud. Õigusabi tasu väljamõistmiseks piisab, et poolel on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-112-01, p 16).
4. Samuti on ekslik kaebuse väide nagu ei oleks praegusel juhul selge, kellele on kostjal kohustus tasuda õigusabi eest. Kostja on määruskaebuses palunud hagejal kanda väljamõistetud menetluskulud OÜ VALDMANN & CO arveldusarvele. Kuna F. Valdmann osutab õigusabi läbi oma äriühingu OÜ VALDMANN & CO, on põhjendatud hüvitada kulud äriühingule. Tuginedes eeltoodule jääb hageja määruskaebus rahuldamata.
5. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178lg 4).

30. Määruse peale saab kaevata Riigikohtule

§ 696

lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 6