Obsah (6)

§ 8§ 10§ 70§ 78§ 12§ 13

2-19-7379 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anu Uritam Otsuse tegemise aeg ja koht 22. november 2022, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-7379 Tsiviil

).

§ 8järgi peab ehitamine olema ohutu.

Ehitamine on mh ohutu, kui see ei põhjusta ohtu varale (

§ 8

), kuid ehitamine ei olnud praegusel juhul ohutu – puurija ei olnud välja selgitanud kõiki olulisi asjaolusid selleks, et ehitustegevust läbi viia. Kostja ei järginud sellega vajalikku hoolt

§ 10

lg 1 järgi ega täitnud enda selgitamiskohustust

§ 10lg 2 kohaselt.

1. Kostja oleks saanud sidetorustiku sügavust kontrollida kättesaadaval ja mõistlikul viisil. Kostja üks peamistest argumentidest on, et sidetorustiku sügavuse kontrollime ei olnud mõistlikult võimalik ja sidetorustiku sügavust sai kontrollida vaid kogu maa-ala üles kaevates. Selline arusaam on ekslik. Asjatundja O. H. on läbinud mitmeid täiendkoolitusi georadari (Ground penetrating radar - GPR) valdkonnas. Maa-aluste tehnovõrkude otsimise ja kaardistamise tehnoloogiatega on ta sihipäraselt tegelenud alates aastast
2. Ta asutas 14.03.2018 osaühingu Georadar (praegu Elermo OÜ) ning praeguseks on ta teostanud kümneid projekte maa-aluste tehnovõrkude kaardistamiseks georadariga.
3. Hagejad esitasid asjatundjale küsimused kontrollimise võimaluste ja kulude kohta. Asjatundja leidis, et kaabliotsijaga oli võimalik sidetorustiku täpset sügavust kontrollida, sõltumata kõrgepingekaabli häiretest, häälestades generaatori ja kaabliotsija sellisele sagedusele, mida elektrikaabli magnetväli ei sega. Lisaks sellele sai sidetorustiku täpset sügavust mõõta kasutades georadarit. Asjatundja selgitas, et Õismäe tee 46 juures asuva torustiku sügavust sai georadariga mõõta kahel meetodil. Tellija oleks saanud need vajadusel salvestada enda positsioneerimise seadmetega. Asjatundja läbi viidud eksperimendist nähtub, et sidetorustiku sügavust sai lõhkumiskohas mõõta umbes ühe tunniga. Sidetorustiku sügavuse tuvastamise maksumus oleks olnud umbes 100 eurot. 7
4. Eeltooduga tõendasid hagejad, et kostja sai kättesaadaval ja mõistlikul viisil kontrollida sidetorustiku sügavust. Nõrkvoolu Paigalduse OÜ ja A. M. esitatud arvamus tuleb jätta asja lahendamisel arvestamata. Kostja esindaja küsis A. M.lt, kas on olemas mõni tehniline meetod, mida maaaluste puurimistööde teostaja jättis kasutamata, millega oleks olnud võimalik tuvastada sidetorustikku- ja kaablite tegelik sügavus. A. M. ei vastanud sisuliselt esitatud küsimusele ja andis õigusliku hinnangu leides, et vastutus lasub omanikul. A. M. ei vastanud sõnaselgelt, mis meetoditel on võimalik sidetrassi sügavust välja selgitada. A. M. arvamusest ei nähtu, milliste materjalide alusel ja milliseid meetodeid kasutades on asjatundja arvamus koostatud. Kostja lepingulise esindaja kirjast nähtub, et A. M.le oli saadetud vaid hagi vastus ja selle lisad. Järelikult koostas A. M. enda arvamuse tuginedes vaid kostja esitatud argumentidele ja tõenditele.
5. Kostja ei ole lisanud A. M. haridust, kogemust ja kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente. Vastav informatsioon puudub ka Nõrkvoolu Paigalduse OÜ veebilehel. Puudub mistahes info selle kohta, kas A. M. omab teadmisi justnimelt puurimistööde ja trasside sügavuse hindamisel. Järelikult ei saa olla kindel A. M. pädevuses kostja esitatud küsimuste vastamiseks. Selliselt on tegemist ebausaldusväärse tõendiga.
6. Kuna nõude suurendamine on eelmenetluse staadiumis lubatav, on hageja II nõuetekohaselt oma nõuet suurendanud. Nõude suurendamine toimus väheses ulatuses. Hagejal II on õigus nõuda VÕS § 132 lg 3 I lause järgi mõistlike parandamiskulude hüvitamist. Selle sätte järgi võib nõuda nii reaalseid kui hüpoteetilisi parandamiskulusid. Hageja II tegi parandustööd ise. Hageja II esitas remonditööde kalkulatsiooni. Hageja II esitas ühtlasi teiste teenusepakkujate pakkumised kahju ulatuse tõendamiseks. Hageja kalkulatsiooni summaks oli 3115,75 eurot. Teiste teenusepakkujate pakkumised olid 2421,60 eurot, 2415,6 eurot ja 5720,10 eurot. Täiendavalt esitasid hagejad kahju ulatuse tõendamiseks asjatundja M. V. arvamuse. Põhjaliku analüüsi tagajärjel leidis asjatundja, et kaabli hävimise seisuga oli kahju vahemikus 3700–4000 eurot. Eeltoodust tulenevalt on hageja II parandamiskulud 3253 eurot (käibemaksuta) mõistlikud.
7. Kostja ei ole tõendanud, ega põhjendanud, et hageja II hüvitamisele kuuluv kahju peaks olema väiksem. Põhjendamatud on kostja etteheited seoses ajutise kaabli paigaldamiseks vajaduse puudumisega. A. M. selgitas, et ajutise kaabli paigaldamine oli vajalik, sest vastasel juhul oleksid hagejate kliendid jäänud ilma hagejate pakutava teenuseta terve nädalavahetuse kestel. Selliselt oleks hagejatele tekkinud veelgi suurem kahju.
8. Alusetu on kostja etteheide seoses Elisa Eesti AS kaablivõrgu ehituse meeskonna juhi A. M.i kirjalike ütlustega. Dokumendi metaandmetest ei saa järeldada, et tõend on ebausaldusväärne. Hagejate tõendi metaandmetest nähtub, et advokaadibüroo Sorainen advokaat Marcus Niin lõi dokumendi. Ta tegi word dokumendi lahti ja pani kirja asjatundjal ning lepingulistel esindajatel tekkinud küsimused, millele palusime töötaja vastust. Töötaja vastaski esitatud küsimustele. Tõendi metaandmetest nähtub, et dokumendi viimane muutja oli A. M..
9. Hagejate kahjunõue ei kuulu vähendamisele. Hagejad ei põhjustanud kahju tekkimist ega aidanud selle tekkimisele kaasa. Hagejad üksnes kasutasid Telia Eesti AS sidetorustikke ning see asjaolu ei saa olla piisav, et vähendada hagejate hüvitisnõuet kostja vastu VÕS § 139 lg 1 alusel. Telia Eesti AS ei jätnud midagi tegemata, mis oleks kahju ära hoidnud või seda vähendanud. Telia Eesti AS juhtis kostja tähelepanu torustiku orienteeruvale sügavusele ja kohustusele selle täpses sügavuses veenduda. Telia Eesti AS välja antud tegutsemisloast nr JVL15682 nähtub, et puurimistööde tegija võttis omale kohustuse ja sellega riski teada sideehitise täpset asukohta, sügavust ja kaitsevööndis tegutsemise korda.
10. Kostja kohtule esitatud ehitusprojekti märkustest nähtub, et ehitusprojekt näitas sügavust orienteeruvalt ning paiknemissügavused tuli täpsustada enne puurimistööde algust. Telia Eesti 8 AS esitatud ehitusprojekti lisast nähtub samuti, et olemasolevate elektrikaablite paiknemissügavused olid näidatud orienteeruvalt ning enne puurimistööde alustamist tuli vajadusel täpsustada tehnovõrkude paiknemissügavusi. Kostjal tuli käibekohustusest tulenevalt kontrollida sidetorustiku sügavust.
11. 20.06.2022 seisukohtades leidsid hagejad jätkuvalt, et kostjal lasus kohustus kontrollida ja veenduda sidetorustiku täpses asukohas ning sügavuses. Olukorras, kus torustiku esmane kontrollimine ebaõnnestus, kuid esinesid selged viited, et torustiku sügavus ei tarvitse vastata ehitusprojektis märgitud sügavustele, tuli kostjal sügavust kontrollida. Kostjal lasus selline kohustus hea usu põhimõttest tulenevalt VÕS § 1045 lg 1 p 5 ja § 1050 lg 1 järgi (käibekohustus). Lisaks lasus kostjal selline kohustus

§ 8ja 10 järgi, samuti tegutsemisloa ja ehitusprojekti järgi.

1. Kostjal lasus kohustus kontrollida ja veenduda sidetorustiku täpses asukohas ning seetõttu pidi ta tegema toiminguid, millised ta jättis tegemata. Kostjal oli võimalik kasutada mitmeid abinõusid, mis ei nõudnud erilist vaeva ega olnud kulukad. Kostja oli professionaalne puurija, kellel lasus kõrgendatud käibekohustus. Kostja oleks saanud kaabliotsija ümber seadistada selliselt, et lähedal paiknev kõrgepingeliin ei oleks selle tööd häirinud ning sügavust oleks saanud kontrollida. Kostja oleks saanud kasutada georadarit, mis oleks olnud piisavalt täpne ja selle kulu ei oleks olnud kõrge, arvestades ähvardavat kahju ja selle tekkimise tõenäosust. Kostjal lasus tegelikult ka kokkuleppeliselt tegutsemisloast tulenev kohustus vajadusel kontrollida torustiku sügavust maa lahti kaevates. Kostja ei teinud seda, mistõttu võttis ta kahju tekkimise riski täielikult enda peale.
2. Kostja rikkumist ei välista väited, et ta järgis ehitusprojekti ning kontrollis tööalast välja jäävat sidekaevu. Ehitusprojektis märgitud sügavused olid orienteeruvad ning sidekaevu kontrollimine andis ebatäpseid tulemusi. Telia Eesti AS käitumisest nähtub üheselt, et kostjal tuli kontrollida sidetorustiku sügavust ning ehitusprojektis olevad andmed ei tarvitsenud vastata tegelikkusele. Telia Eesti AS kinnitas ehitusprojekti tingimuslikult. Tegutsemisluba oli samuti tingimuslik ehk kostja võis töid teha üksnes juhul, kui ta teadis täpselt, kus sidetorustik paikneb. Telia Eesti AS-le ei saa ette heita mõne toimingu tegemist või tegemata jätmist. Kuivõrd Telia Eesti AS ei olnud tööde tellija ega teostaja, ei oleks põhjendatud panna talle täiendavaid kohustusi. Telia Eesti AS on õiguspäraselt nõudnud, et kostja kui puurimisest huvitatud isik teeb enne tööde tegemist sidetorustiku sügavuse kindlaks. Muu hulgas võib sidetorustiku sügavus ajas muutuda maa vajumise või tõusmise tõttu, mistõttu ei saa lähtuda vaid ehitusprojekti andmetest. Samal põhjusel ei saa sidetorustiku omanikult nõuda, et ta igal ajahetkel oleks teadlik iga torustiku osa täpsest sügavusest.
3. Kostja peab vastutavaks isikuks üksnes trassiomanikku Telia Eesti AS ning leiab, et üksnes trassiomanikul lasus kohustus anda täpsed andmed torustiku asukoha kohta ja garanteerida, et puurimistööde käigus ei teki kahju. See seisukoht ei ole õige. Ei ole mõeldav, et trassiomanik tagab veatu puurimistöö ja täpsed andmed. Kostjal kui puurimistööde tegijal lasus kohustus kontrollida ja veenduda sidetorustiku sügavuses enne puurimistöödega alustamist. Selline kohustus lasus tal käibekohustusest, ehitusseadustikust, tegutsemisloast ja ehitusprojektist tulenevalt.
4. Igaüks, kes teeb toiminguid, peab vältima kahju tekkimist teistele isikutele. Puurimistöid tegi kostja ja puurimistööde tegemine tagas kostja majanduslikku huvi. Seepärast tuli nimelt kostjal tagada, et oma huvide täitmisel ei kahjusta ta kolmandate isikute vara. Kostjal lasus tema tegevuse iseloomu arvestades kõrgem hoolsuskohustus, kuna ta kuulus oma tegevuse poolest professionaalsete puurijate hulka. Professionaalsed puurijad peavad veenduma enne puurimise algust, et puurimise käigus ei kahjusta nad teisi objekte. Lisaks lasus kostjal kohustus selgitada välja sidetorustiku täpne asukoht ehitusseadustikus sätestatud ohutuse ja asjatundlikkuse 9 põhimõttest tulenevalt.

§ 8sätestab ohutuse põhimõtte.

Selle sätte kohaselt peab ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv muu tegevus olema ohutu. Ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv muu tegevus on ohutu, kui see ei põhjusta ohtu inimesele, varale, keskkonnale, riigi julgeolekule või riigikaitseobjektile. Ehitise ja ehitamise ohutus hõlmab loodus- ja kultuuriväärtuse kaitset ning asjakohasel juhul ka looma elu ja tervist. 45.

§ 10sätestab asjatundlikkuse põhimõtte.

Asjatundlikkuse põhimõtte kohaselt peab isik täitma hoolsuskohustust, et tagada oma tegevuses ohutus, nõuete arvestamine ja nõuetekohase tulemuse saavutamine. Asjatundlikkuse eelduseks on tegevuse eripärale vastavad teadmised ja oskused. Samuti hõlmab asjatundlikkuse põhimõte selgitamiskohustust.

§ 10

lg 2 kohaselt asjatundlikkuse põhimõtte kohaselt peab majandus- ja kutsetegevuse raames tegutsev isik täitma selgitamiskohustust. Selgitamiskohustus hõlmab nii info andmist oma tegevusega seonduvates küsimustes kui ka asjassepuutuvate isikute teavitamist asjaoludest, mis mõjutavad ehitise ohutust, selle vastavust nõuetele ja kasutamise otstarbele. 46. Kostja ei järginud praegusel juhul

§-des 8 ja 10 sätestatud ohutuse ja asjatundlikkuse põhimõtet. Kostja ei veendunud ega selgitanud välja sidetorustiku täpset paiknevust. Kostja tegevuse tagajärjel said teised isikud varalist kahju. Kostja tegutses tegutsemisloa alusel, mille andis välja Telia Eesti AS. Tegutsemisluba oli tingimuslik ehk kostja võis puurida, kui ta oli veendunud ja välja selgitanud sidetorustiku täpse asukoha. See nähtub juba tegutsemisloa esimeselt leheküljelt, milles on ettenähtud kohustus kaevata maa käsitsi lahti sideehitise täpse asukoha ja sügavuse väljaselgitamiseks. See on tavapärane kohustus, mis nähakse ette töö tegijale, sest trassiomanik ei saa igal ajahetkel garanteerida teostusjooniste andmete täpset vastavust tegelikkusele. Kostja kohustus nähtub tegutsemisloa järgmise lehekülje punktist 7, mille kohaselt tuli kostjal vajadusel pinnases paikneva sideehitise täpse asukoha ja sügavuse väljaselgitamiseks see käsitsi kaitsevööndis lahti kaevata enda kulul. Sellistest tegutsemisloas ettenähtud kohustustest töö tegijale võib järeldada, et nimelt kostjal lasus kohustus välja selgitada ja veenduda sidetorustiku täpses asukohas ja sügavuses.

1. Ehitusprojekt toetab järeldust, et kostjal lasus kohustus veenduda sidetorustiku täpses asukohas. Telia Eesti AS oli küll ehitusprojekti kooskõlastanud, aga see oli tingimuslik. Ehitusprojekt oli täis märkusi, mille kohaselt olid paiknemissügavused orienteeruvad ning enne puurimistööde algust tuli kostjal neid kohapeal täpsustada. Eelnevat arvestades on selge, et kostjal lasus kohustus välja selgitada sidetorustiku täpne asukoht ja sügavus. Seega ei ole õige väita, et justkui trassiomanikul lasus täielik vastutus.
2. Kostja ei kasutanud torustiku sügavuse täpseks väljaselgitamiseks piisavaid abinõusid. Kostja tugineb sellele, et ta täitis oma hoolsuskohustust, järgides ehitusprojekti ning hinnates torustiku sügavust tööalast välja jääva sidekaevu abil. Hagejate arvates ei olnud need abinõud piisavad. Hagejad ja kostja ei vaidle selle üle, et õnnetus toimus 18.05.2018 Tallinnas aadressil Õismäe tee
3. Lisaks on oluline, et sidetorustiku sügavust ei õnnestunud lõhkumiskohas kontrollida lähedal paiknevate kõrgepingeliinide häirete tõttu, mis mõjutasid kaabliotsija tööd. Materjalidest nähtub, et lõhkumiskohas oli maapind silmnähtavalt (30 cm võrra) tõusnud ning seda oli sidekaevu juurest lõhkumiskoha suunas vaadates näha.
4. Kostja ei kasutanud neid asjaolusid arvestades piisavaid abinõusid selleks, et täita enda käibekohustust. Ähvardava kahju raskusaste oli märkimisväärne. Seejuures ei ole ähvardava kahju raskusastme (suuruse) hindamisel oluline mitte üksnes selline kahju, mis tegelikult realiseerus, vaid ka selline kahju, mis analoogsetes olukordades (linna keskkonnas puurimistööde tegemisel) realiseeruda võib. Linnakeskkonnas on mitmeid trasse, mille kahjustamisel võib tekkida oluline kahju trassiomanikule trassi endise seisukorra taastamiseks. Lisaks sellele võib kahju hajuda ning mõjutada teisi trasse või ehitisi. Samuti võib kahju tekkida 10 isikutel, kes sõltuvad konkreetsest trassist. Näiteks nähtub asjatundja M. V. arvamusest, et 30kiulise valguskaabli taga võib olla ligikaudu 3900 lepingulist klienti. Selliste kaablite kahjustamine võib tingida väga suuri nõudeid teenuspakkuja vastu.
5. Kahju tekkimine oli üsna tõenäoline. Linnas puurimistööde tegemisel tuleb arvestada, et seal on reeglina üsna tihe trasside võrgustik. Õnnetus toimus Õismäel, mis on väga tihedalt asustatud ja trassiderohke ala. Lisaks viitas kahju tekkimise tõenäosusele asjaolu, et lõhkumiskoha juures oli maapind silmnähtavalt tõusnud. Kostjal oli abinõusid, mis olid proportsionaalsed ähvardava kahju raskusastet ja kahju tekkimise tõenäosust arvestades. Kostja oleks saanud kaabliotsijaga kontrollida torustiku sügavust, kui ta oleks selle ümber seadistanud. Kostja ei ole sellele vastu vaielnud. Kaabliotsija kasutamise kulu ja vaev oleks olnud marginaalne. Lisaks oleks kostja saanud kasutada georadarit, et välja selgitada torustiku täpne sügavus. Ka selle kulud oleksid olnud väiksed. Asjatundja O. H. arvamuse kohaselt kulus tal lõhkumiskohas torustiku sügavuse väljaselgitamiseks u 1 h, mis vastaks tasule 100 eurot.
6. Kostja etteheited georadari kasutamisele ei ole põhjendatud. Kuivõrd kostja etteheited on valdavalt tehnilist laadi, küsisid hagejad kostja seisukohtade osas asjatundja arvamust ning esitavad selle käesoleva menetlusdokumendi lisana. Kostja väitis, et georadar oli õnnetuse toimumise ajal uudne ja kulukas tehnoloogia, lisaks ebatäpne. Asjatundja märkis, et georadar ei olnud uudne ja selle tulemused ei ole ega olnud ebatäpsed. Asjatundja suutis ka praegu lõhkumiskohas torustiku sügavuse täpselt välja selgitada, mistõttu ei ole väited selle ebatäpsuse kohta asjakohased. Georadar ei olnud kahju tekitamise ajal uudne tehnoloogia. Georadar oli kasutuses ammu enne seda ning peale Elermo OÜ oli veel mitmeid teenuspakkujaid.
7. Asjatundja selgitas, et georadarit kasutatakse massiliselt mitmetes teistes riikides, kus regulatsioon nõuab enne kaevamist või uurimist maa-aluse tehnovõrgu tegeliku paiknemise kindlaks tegemist või kus lõhkujat ohustab kallis kohtukaasus. Georadari kasutamine ei ole ega olnud kulukas. Asjatundja selgitas, et georadariga oleks olnud mõistlik üle mõõta kohad, kus trasside asukohas ja sügavuses ei oldud kindlad. Isegi kui oleks mõõdistatud kogu 134 meetrisel trajektooril, oleks georadariuuringu hind olnud väiksem kui lõhutud kaabli parandamine. Georadariga oleks olnud vajalik mõõdistada ligikaudu kahe meetri laiune koridor, s.o maksimaalselt ala suurusega 268 m
8. Selle maksumus oleks 2018 olnud mõned sajad eurod, kuid kindlasti alla Sorainen tuhande euro. Nimetatud summa ei ole ebaproportsionaalne, arvestades võimalikke kahjusid.
9. Kostja leidis, et kuna ta järgis ehitusprojekti ning kontrollis torustiku sügavust tööalast välja jääva (25 m) sidekaevu abil, on ta käibekohustuse täitnud. Hagejad pidasid neid abinõusid ebapiisavateks, arvestades kahju raskusastet ja selle tekkimise tõenäosust. Ehitusprojektis märgitud sügavused olid orienteeruvad ning sellest täielikult juhindumine, veendumata ise torustiku sügavuses, ei saanud olla piisav. Praktiliselt iga ehitusprojekti lehel oli märkus, et elektrikaablite paiknemissügavused olid näidatud orienteeruvalt ja tehnovõrkude paiknemissügavused tuli täpsustada enne puurimistööde algust. Arvestades ehitusprojektis toodud märkusi, et puurija peab kohapeal kontrollima ja veenduma sidetorustiku sügavuses, oli ebapiisav üksnes ehitusprojektist juhindumine.
10. Praegu nähtus lõhkumiskohas maapinna tõus, mistõttu pidi kostjal tekkima täiendav kahtlus, et ehitusprojektis märgitud sügavused ei pruugi vastata tegelikkusele. Samuti ei saa praktikas oodata ja arvata, et ehitusprojektis toodud sügavused vastavad täpselt torustiku tegelikule sügavusele. Torustiku paiknevus võib aja jooksul muutuda sõltuvalt teistest töödest, maapinna loomulikust tõusust või langusest, mis on tingitud looduslikest teguritest või inimteguritest. Trassiomanik, kellele kuulub sadu või tuhandeid kilomeetreid torustikke, ei saa garanteerida ja temalt ei saa oodata, et aastaid tagasi tehtud teostusjoonistel olevad andmed vastavad puurimise ajal täpselt sellele, kus torustik tegelikult paikneb. Seepärast nähakse tööde tegijale ette eraldi 11 kohustus kontrollida ja veenduda torustiku sügavuses enne töödega alustamist. Kostja kui professionaalne puurija ei saanud seega juhinduda ainuüksi ehitusprojektist, isegi kui selle aluseks olevad andmed (teostusjoonised) olid saadud trassiomanikult endalt.
11. Tööalast 25 m välja jääva sidekaevu kontrollimine linnakeskkonnas ei saanud samuti olla piisav abinõu käibekohustuse täitmiseks. Sidekaevu abil on võimalik kontrollida ebatäpselt ja väga piiratud ala, s.o vahetult sidekaevu kõrval oleva torustiku kõrgust maapinnast. See sidekaev oli tööalast väljas 25 m. Linnakeskkonnas on selline vahemaa väga pikk ning sellise vahemaa peale võib jääda väga palju mõjutegureid, mis võivad tingida torustiku paiknevuse muutumist. Praegu oli lõhkumiskohas maapind kõrgem, mida oli sidekaevu juurest võimalik näha. See oleks pidanud professionaalses puurijas tekitama täiendava kahtluse, et pelgalt sidekaevu kontrollimine ei ole piisav, et veenduda torustiku sügavuses mitukümmend meetrit eemal. Õnnetuse toimumisest saab järeldada, et sidekaevu abil kontrollimine ei olnud piisav. Kui sidekaevu kontrollimine oleks andnud või annaks piisavalt täpseid andmeid, ei oleks õnnetust toimunud.
12. Hagejate arvates ei ole õige luua reeglit (käibekohustust), et sidetorustiku täpse sügavuse kontrollimiseks piisab professionaalse puurija korral sellest, kui ta kontrollib ainult tööalast välja jäävaid sidekaeve. See annab ainult kaudseid ja väga ebakindlaid tulemusi, mistõttu selliselt praktikas ka ei tehta. Iseenesest lasus kostjal tegutsemisloa järgi kohustus vajaduse korral maapind lahti kaevata, et veenduda torustiku täpses asukohas. Praegusel juhul selline vajadus esines, sest kostjal ei olnud teisi paremaid lahendusi sügavuse kontrollimiseks. Eelnevat arvestades ei ole kostja kasutanud piisavaid abinõusid selleks, et vältida hagejatele kahju tekkimist. Kostja ei veendunud sidetorustiku täpses asukohas, kuigi tal lasus selline kohustus.
13. Kostja leiab ebaõigesti, et hageja II kahjunõue ei hõlma ajutise kaabli paigaldamist. Hageja II paigaldas ajutise kaabli põhjusel, et sobivat kaablit ei olnud parajasti tema laos. Oluline on arvestada kõikide asjaoludega. Hageja II parandas ise enda kaableid. Selleks, et taastada ühendus kiiresti, oli vajalik paigaldada ajutine kaabel. Iga kord ei saa kiiret reageerimist vajavas olukorras eeldada, et isik otsib läbi ja kontakteerub kõikide võimalike müüjatega ning uurib, kas neil on vajalikku kaablit. Praegusel juhul oli hagejal II vajalik ajutine kaabel olemas. Selline lahendus oli mõistlik. Seega on mõistlikud sellise lahenduse hüpoteetilised parandamiskulud.
14. Hagejad ei nõustunud, et kuna Telia Eesti AS esitas ebaõigeid andmeid, tuleb kahju hüvitist vähendada nullini. Kostja ei ole esitanud ühtegi asjaolu, mis annaks alust kahjuhüvitise vähendamiseks VÕS § 139 lg 1 järgi. Telia Eesti AS andis üle tema käes oleva informatsiooni sideehitise eeldatava asukoha kohta. Telia Eesti AS kui trassiomanik ei saanud garanteerida, et aastaid tagasi tehtud teostusjooniste alusel koostatud ehitusprojektis olevad sügavused vastavad täpselt tegelikkusele. See ei ole praktikas mõeldav, kuna väga mitmed muutujad võivad vahepeal mõjutada torustiku paiknevust. Telia Eesti AS kinnitas ehitusprojekti märkustega, et sügavused on orienteeruvad ning neid tuleb enne tööga alustamist kontrollida.
15. Telia Eesti AS ei olnud nö tellija või ehitustööde järelevalve, kelle ülesandeks on kontrollida töövõtja (puurija) tööd, selle kvaliteeti ning anda täpseid juhiseid, mida tuleb parandada ja teha. Käibekohustusest, ehitusseadustikust, tegutsemisloast ja ehitusprojektist tulenevalt lasus tööde tegijal (puurijal) kohustus välja selgitada sidetorustiku täpne sügavus. Telia Eesti AS-le, kui kolmandale isikule, kellel puurimise osas majanduslik huvi puudus, ei saa panna kohustust teha täiendavaid kulutusi torustiku täpse sügavuse kindlakstegemiseks.
16. 23.10.2022 seisukohtades kostja kohustus selgitada välja sidetrassi täpne asukoht tulenes hea usu põhimõttest. Kostja professionaalse puurijana teostas maa-alust horisontaalpuurimist. Maaalune horisontaalpuurimine on riskantsem kui tavapärased kaevetööd, seepärast tuleks maa-aluse puurimistöö tegijal veenduda enne puurimist, et tema andmed sideehitise asukoha ja sügavuse 12 kohta on täpsed. Tegutsemisluba nägi ette, et vajadusel tuleb kostjal pinnases paikneva sideehitise täpse asukoha ja sügavuse väljaselgitamiseks see käsitsi lahti kaevata. See tegutsemisluba reguleeris eksimuse ning kahju tekkimise riski.
17. Seega tuli kostjal veenduda ja välja selgitada sideehitise täpne asukoht ja sügavus ning kostja kandis eksimuse ja kahju tekkimise riski. Kostja hoolsuskohustuse täitmiseks ei piisa sellest, kui kostja tugineb ligikaudsetele või ebatäpsetele sügavuse andmetele. Kostja ise ei ole kasutusele võtnud ühtegi täiendavat meedet asukoha täpsustamiseks, kuigi ta teadis, et andmed on ligikaudsed.
18. Kostja väitis, et ta kasutas ehitusprojekti, vaatas kättenäitamise akti ning teostas puurimistöid kohas, kus ehitise sügavust oli kontrollitud sidekaevude abil. Ehitusprojekt oli täis märkusi, mille kohaselt oli sideehitis märgitud sinna ligikaudselt. Seega ei andnud ehitusprojekt piisavalt täpseid andmeid. Hagejate arvates ei saanud sidekaevude kontrollimine olla maa-aluse horisontaalpuurimise puhul piisav abinõu. Sidekaevude kontrollimine annab väga ebatäpse ning väga eeldusliku tulemuse. Ei saa eeldada, et sideehitis kulgeb ühest kaevust teise kaevu lineaarselt ning korrapäraselt. Telia Eesti AS järelevalve teenuse juht seletas, et sidetorustik võib paikneda horisontaalsuunas sügavamal/kõrgemal, kui on ehitatud sidekaevudesse torude sisendid. Lisaks võivad sideehitise sügavust mõjutada muud asjaolud, sh muutused pinnases.
19. Kostjal oli võimalik kaabliotsijat kasutada, sh oleks kostja võinud selleks järelevalvetöötaja välja kutsuda. Kostja oleks saanud kasutada georadarit. Kostja etteheide, et see ei olnud sel ajal Eestis sideehitiste sügavuse kontrollimiseks tavapärane abinõu, ei välista selle kasutamise võimalust või kohustust. Professionaalne ettevõtja teadis või pidi sellisest abinõust teadma. Lisaks lasus kostjal kohustus vajadusel maa lahti kaevata sügavuse täpseks kindlaksmääramiseks. Kui puurijal lasub kohustus teada ehitise täpset sügavust ja ta seda ei tea ning kaabliotsija vms kasutamisega ei ole võimalik seda teada saada, tekib puurijal vajadus tegutsemisloa tähenduses maa lahti kaevata.
20. Kostja esitab põhjendamatult etteheiteid Telia Eesti AS-le. Need etteheited ei anna alust kostja vastutuse piiramiseks või välistamiseks. Puurimistööde tegemine toimus kostja enda majanduslikes huvides ning Telia Eesti AS ei pea kandma sellise tööga seonduvaid riske, kulusid ja kahjusid. Kostja ei saa vastutust Telia Eesti AS-le üle viia ega omistada talle kostja kohustust selgitada välja sideehitise täpne sügavus. Telia Eesti AS ei garanteeri ehitusprojekti kooskõlastamise või sideehitise kättenäitamisega sideehitise täpseid sügavusandmeid.
21. Kuigi Telia Eesti AS kooskõlastas ehitusprojekti, siis ei saa sellest järeldada, et ta tagas selles projektis olevate andmete täpsust. Telia Eesti AS ei koostanud seda ehitusprojekti ja selle projekti koostamine ei toimunud tema huvides. Ehitusprojekt oli koostatud kostja enda tellija tellimusel. Telia Eesti AS ei saanud seal olevate andmete täpsust tagada. Telia Eesti AS järelevalveteenuse juht selgitas, et Telia Eesti AS ei garanteeri sideehitise andmete õigsust või täpsust ega saagi seda teha. Telia Eesti AS ei ole ehitustöid ega geodeetilisi mõõdistustöid teostav ettevõte. Isik, kes soovib oma majanduslikes huvides puurimistöid teha, peab ise rakendama meetmeid ja abinõusid, et vältida teistele (trassi omanikule) kahju tekkimine.
22. Ühestki asjaolust või tõendist ei saa ka järeldada, et Telia Eesti AS annab sideehitise kättenäitamisega garantii sideehitise täpse sügavuse kohta. Vastupidiselt tuleneb tegutsemisloast, et töö tegija peab ise garanteerima, et ta teab ehitise täpset asukohta ja sügavust, sh vajadusel maa lahti kaevama. Sideehitise järelevalveteenuse juht selgitas, et kättenäitamise tulemused on kaudsed ning kui tööde tegija ei tea täpset sügavust, tuleks tal kasutada teisi meetmeid. Telia Eesti AS ei ole geodeetilisi mõõdistusi teostav ettevõte. 13
23. Kostja esitatud väljavõte Telia Eesti AS veebilehelt järelevalveteenuse kohta ei tõenda kostja hoolsuskohuse sisu ja ulatust sideehitise kahju tekitamise ajal. Seda tõendab praeguses esitatud tegutsemisluba ja selle tingimused. Kuigi georadar ei tarvitsenud olla tavapärane, oli see võimalik. Kostja esitatud tõendid ei tõenda, et georadarit ei olnud võimalik kasutada, professionaalsed ettevõtjad teadsid või pidid sellest abinõust teadma. Kostja esitatud artikkel georadari kohta tõendab, et georadarit oli kasutatud ning see oleks väga hästi sobinud ehitise täpse sügavuse kindlaksmääramiseks. Geodeet L. U. arvamus ei tõenda, et kostja järgis vajalikku hoolsuskohustust sidekaevude kontrollimisega. Geodeet kinnitas, et selline hindamine on „eelduslik“.
24. Menetluskuludena palusid hagejad kostjalt mõista kulud välja ilma käibemaksuta. Hageja I menetluskulud on taotluse esitamise seisuga 14 769,25 eurot ja hageja II kulud 14 769,25 eurot, sh 346,99 eurot asjatundja M. V.le arvamuse koostamise eest ja 440 eurot asjatundja O. H.le arvamuse koostamise eest tasutud tasu. Advokaadibüroo Sorainen on kuni 31.10.2022 toimuva kohtuistungini osutanud hagejatele tsiviilasjas nr 2-19-7379 õigusabi kokku 168 tunni ulatuses. Õigusabi osutati advokaat Marcus Niine poolt 107,7 tunni ulatuses, keskmise tunnitasuga 152,18 eurot ja vandeadvokaat Triin Toomi poolt 60,3 tunni ulatuses, keskmise tunnitasuga 205 eurot. Hagejad palusid kulude kindlaksmääramisel arvestada, et esindajad esindavad mõlemat hagejat ning see töö kattub üksnes osaliselt. Hagejad palusid kohtul arvestada juurde kohtuistungil esindamise ajakulu taotluses esitatud tunnihindadega. Hagejad palusid kostjalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt seaduses sätestatud määras.
25. 08.11.2022 menetlusdokumendis teatasid hagejad, et äriregistris on registreeritud nende ühinemine. Ühinemise tulemusel jäi alles ühendav Elisa Teleteenused AS, kes jätkab ärinime Elisa Eesti AS all (registrikood 10069659). Elisa Eesti AS (registrikood 10069659) on mõlema hageja üldõigusjärglaseks. Hageja nõuded on kokkuvõtlikult järgmised. Mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis 5333 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 362,
26. Kolmanda isiku Telia Eesti AS seisukohad
27. Kolmas isik nõustus, et vaidluse objektiks olevad lõhutud kaablid paiknesid Telia Eesti AS-le kuuluvas maa-aluses sideehitises (kaablikanalisatsioonis) rendilepingu alusel. Sideehitise omanikuna on Telia Eest AS lõhkumise asukohas väljastanud tegutsemisloa kaitsevööndis tegutsemiseks ja esitanud tingimused tööde tegemiseks kaitsevööndis.
28. Telia Eesti AS on esitanud 18.05.2018 sideehitise lõhkumisega seotud kahjunõude kolmanda isiku TrendAktiv OÜ vastu, kuid kolmas isik ei ole tänaseni kahju hüvitanud. Taotluse sideehitise kaitsevööndis tegutsemiseks (kaevetöödeks) ja tegutsemisloa saamiseks tööde teostamise asukohas esitas Telia Eesti AS-le kolmas isik. Taotluse alusel väljastas Telia Eesti AS kaitsevööndis tegutsemiseks (kaevetööde tegemiseks) tegutsemisloa TrendAktiv OÜ-le, mille allkirjastamisega võttis kolmas isik endale kohustuse tagada sideehitise ohutus ja säilimine ning hüvitada sideehitise kahjustamise korral kahjustamise ja kahjude likvideerimisega seotud kulud. Sideehitise asukoht näidati samuti kätte kolmandale isikule.
29. Tööde teostajaks ja sideehitise kahjustajaks kahjujuhtumi fikseerimise protokoll-aktis oli märgitud kolmas isik. Telia Eesti AS kahjunõudele vastas ning kirjavahetuse põhjal pidas end vastutavaks kolmas isik. Kolmas isik ei pidanud vastutavaks kostjat ega suunanud Telia Eesti AS esitama kahjunõuet otse kostja vastu. Sellest järeldas Telia Eesti AS, et isegi kui kolmas isik kasutas tööde tegemiseks alltöövõttu, soovis ta võtta oma alltöövõtja tegevuse eest vastutuse endale.
30. Kui vaatamata ehitusseadustiku nõuetele ja kaitsevööndis tegutsemisel kehtivatele põhimõtetele soovis kolmas isik võtta vastutuse tegutsemise eest kaitsevööndis ning 14 tegutsemisluba allkirjastades kinnitas, et täidab selles toodud tingimusi, sh kohustust kahjud hüvitada, siis on kolmas isik vastutav oma alltöövõtja (kostja) tegevuse eest ning kohustub seega hüvitama vastavalt tegutsemisloal antud kinnitusele sideehitise kahjustamise ja kahjude likvideerimisega seotud kulud.
31. Kostjal puudus Telia Eesti AS sideehitise kaitsevööndis tegutsemiseks ja puurimistööde tegemiseks luba (

§ 70lg 3 nõuetele vastavalt).

Kolmandale isikule kaevetööde tegemiseks väljastatud tegutsemisloa kohaselt olid ajavahemikul 07.05.-31.07.2018 teostatavateks töödeks kaevetööd, mitte puurimistööd. Sideehitise kaitsevööndis tegutsejaks ehk tööde teostajaks oli tegutsemisloal märgitud TrendAktiv OÜ (kolmas isik), mitte kostja. Seega puudus kostjal Telia Eesti AS sideehitise kaitsevööndis tegutsemiseks ehitusseadustikus (

§ 70lg 3) nõutud luba/nõusolek.

1. Tegutsemisloa tingimuste kohaselt oli nõutav kaevetööde käigus sideehitise käsitsi lahtikaevamine sideehitise täpse asukoha ja sügavuse väljaselgitamiseks. Seda antud juhul ei tehtud. Tegutsemine kaitsevööndis oli lubatud üksnes peale sideehitiste kättenäitamist järelevalve töötaja poolt ja aktiga fikseerimist, kuid kostjale sideehitise asukohta kätte ei näidatud. Järelevalve töötaja näitas sideehitise tähistamise ja kättenäitamise aktiga nr JVL15682 fikseeritud asukohtades kätte sideehitise paiknemise kolmandale isikule. Kohapeal tuvastasid osapooled, et kõigis asukohtades, sh sideehitise lõhkumise asukohas, ei ole võimalik sügavusi kaabliotsijaga kindlaks teha ehk sideehitise sügavus lõhkumiskohas välja selgitamata. Seega oli lõhkumise asukohas vaja enne töödega alustamist sideehitise asukoht käsitsi lahti kaevata, nagu oli kirjas tegutsemisloas, mida antud juhul ei tehtud ehk rikuti kaitsevööndis tegutsemise tingimusi.
2. Tegutsedes sideehitise kaitsevööndis ilma vahetu juhendamise, vajalike kaitsemeetmete rakendamise nõudeid kuulmata, võttis kolmas isik oma puurimistööde teostamisega iseseisvalt riski sideehitise säilimise ja ohutuse tagamise eest tööde teostamisel. Riski võtmine ei õigustanud end, sest tööde teostaja ei suutnud vältida sideehitise kahjustamist. Tööde teostaja ei rakendanud ohutuse põhimõtet

§ 8

alusel ega ehitajale omast asjatundlikkuse põhimõtet

§ 10lg 1 alusel.

Samuti rikuti ehitise kaitsevööndis tegutsemise tingimusi

§ 70

ja 78 alusel, sest kostja tegutses kaitsevööndis kolmanda isiku tegutsemisloa alusel ega omanud ohutuse tagamiseks vajalikku infot.

1. Ehitusprojekti ei saa vaadelda eraldiseisvana projekti seletuskirjast ja lisadest, sh projekti kooskõlastamisel esitatavatest tingimustest. Projekti järgi tegutsedes oli ehitaja kohustatud arvestama lisaks ehitusseadustikust tulenevate ehitaja kohustustustelejärgnevaga. Projekti koosseisus oleval pikiprofiili joonisel oli märkus: „Enne puurimistööde alustamist vajadusel täpsustada tehnovõrkude paiknemissügavusi. Kaeviku tsoonis asuvad tehnovõrgud kaitsta mehhaanilise vigastamise eest.“ Seega pidi enne puurimistööde tegemist tööde teostaja olema veendunud, et tööde teostamise asukohas on paiknemissügavused täpsustatud. Sideehitise kättenäitamise aktis puudub märge sügavuse fikseerimise kohta lõhkumise asukohas ning kohal olnud osapooltele oli teada, et elektri kõrgepingeliini häirete tõttu ei osutunud see kaabliotsijaga võimalikuks, mis tähendab, et sügavused jäid enne tööde teostamist täpustamata.
2. Projekti kooskõlastamisel juhtis Telia Eesti AS tähelepanu, et ta ei saa kinnitada sideehitise kõrgusnäitajaid, kuna need erinevad tema andmebaasis olevast teadaolevast infost. Kuna projekti esitajalt Telia Eesti AS vastust ei saanud, kus ja kelle poolt need kõrgusnäitajad kontrollitud on ehk projektis esitatud sidekanalisatsiooni kõrgusmärgi andmete päritolu oli kontrollimata, kooskõlastas Telia Eesti AS projekti tingimusega, et sidekanalisatsiooni tegelik asukoht ja sügavused selgitatakse välja tema järelevalve esindajaga tööde teostamise asukohas. Tööde asukohas oli kohal Telia Eesti AS järelevalve esindaja ning kolmanda isiku esindaja. Kohapeal 15 selgus, et tegelikku sügavust ei ole võimalik just lõhkumise asukohas välja selgitada elektri kõrgepingekaablist tulenevate segavate faktorite tõttu.
3. Kolmas isik, kellele järelevalve akti alusel sideehitist kätte näitas, oli teadlik, et projektis esitletud kõrgusmärgid jäid tööde teostamise asukohas kontrollimata. Telia Eesti AS hinnangul tegi tööde teostaja oma oletused projektis märgitu ning lähima sidekaevu paiknemise järgi, arvestamata sealjuures maapinna langemist ca 30% antud asukohas. Tööde teostaja tegutses teadlikult riskiga, kui ta läks puurima, lähtudes projektis märgitud kõrgusmärkidest ning oletustest, jättes tähelepanuta olulise asjaolu, et need asjaolud jäid antud asukohas kontrollimata.
4. Tegutsemisloa kohaselt tuli sideehitise sügavus kindlaks teha käsitsi lahtikaevamisega. Juhul, kui tööde teostaja jättis selle märkuse tähelepanuta ning lähtus projektis märgitud kontrollimata andmetest, võttis ta sellisel viisil tegutsedes puurimistööde teostamisega teadlikult riski. Tööde tegeliku teostaja asjaoludest mitteteadmine ei vabasta tööde teostajat vastutusest, sest kui ta oleks täitnud ehitusseadustiku § 70 ja § 78 nõudeid ning oleks ise võtnud kaitsevööndis tegutsemiseks loa, oleks kättenäitamine ja sügavuste täpsustamine toimunud vahetult tööde teostajale. Kuna tööde teostaja puurimise asukohas sideehitise tegelikku sügavust teada ei saanud, võttis ta ise riski ja läks puurima, ilma et oleks eelnevalt sügavust lahtikaevamise teel kasvõi pisteliselt kontrollinud.
5. Telia Eesti AS ei nõustunud kostja väitega, et ta ei ole andnud sidekanalisatsiooni paiknemise kohta tööde teostajale ja projekteerijale õiget infot. Projekteerija projekti lisatud orienteeruvate sügavuste osas Telia Eesti AS kooskõlastust ei andnud, kuna sügavuste osas puudus viide, kuidas ja millal oli välja selgitatud projektis näidatud sideehitiste sügavused. Sügavused erinesid Telia Eesti AS võrguandmebaasis olevatest teadaolevatest sügavustest, mistõttu kooskõlastas Telia Eesti AS projekti tingimusega, et kõik tööde teostamise ristumiskohad sidetrassiga tuleb eelnevalt maha märkida koos tema järelevalve töötajaga ning lähtuda sideehitiste kaitsevööndis tegutsemise eeskirjast ja esitada taotlus kaitsevööndis tegutsemiseks. Järelevalve kättenäitamine hõlmab endas nii asukoha kättenäitamist looduses kui sügavuste väljaselgitamist, kui see on kaabliotsijaga võimalik. Kui mingil põhjusel kaabliotsijaga sügavusi välja selgitada ei saa, on ehitajal kohustus sideehitise ohutuse ja säilimise tagamiseks sideehitis käsitsi lahti kaevata. Projekti koosseisus oleval pikiprofiili joonisel on märkus: „Enne puurimistööde alustamist vajadusel täpsustada tehnovõrkude paiknemissügavusi. Kaeviku tsoonis asuvad tehnovõrgud kaitsta mehhaanilise vigastamise eest“.
6. Telia Eesti AS ei nõustunud kostja väitega, et hagejad tellijatena jätsid maakatastri pidajale esitamata andmed sidekaablite paiknemise kohta ning maakatastri kaardilt ei nähtu hagejate sidekaablite paiknemist avavriikohas. Maa-ameti kaardil kuvatakse kitsendust põhjustavate objektide info ning nende kaitsevöönd. Sidekaablid, mis paiknevad rendilepingu alusel sidekanalisatsioonis, ei ole eraldiseisvaks kinnisasja kitsenduseks ning need ei muuda kitsenduse ulatust kinnisasjale. Side puhul eristatakse sidekanalisatsiooni (milles võib erineval ajahetkel paikneda erinev hulk sidekaableid nii sidekanalisatsiooni omaniku enda kui rentnike omi) ja maakaablit, mis paikneb maapinnas ilma sidekanalisatsioonita, ilma kaitsetoruta. Seega ei pidanudki hagejad näitama sidekanalisatsioonis paiknevaid kaableid Maa-ameti kitsenduste kaardil. Neid kaableid ei saa lõhkuda ilma sidekanalisatsiooni lõhkumata. Sidekanalisatsiooni asukoht oli Maa-ameti kaardil olemas ja selle asukoht osapooltele teada.
7. Sideehitise kaitsevööndis tegutsemiseks tuleb vastavalt

§ 70lg-le 3 saada sideehitise omaniku nõusolek ehk tegutsemisluba.

Antud juhul kostja Telia Eesti AS poole pöördunud ei ole ning asus tegutsema kolmandale isikule väljastatud tegutsemisloa ja sideehitise kättenäitamise alusel.

§ 78

lg 2 p 1 kohaselt on sideehitise kaitsevööndis on keelatud teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis-, üleujutus-, niisutus- ja maaparandustöid, istutada või langetada puid, juurida kände, teha tuld, kasutada tuleohtlikke materjale ja aineid, ladustada jäätmeid, 16 tõkestada juurdepääsu sideehitisele ning põhjustada oma tegevusega sideehitise korrosiooni. Kostja tegevuseks oli vaja kaitsevööndiga ehitise omaniku nõusolekut. Kostja ja Telia Eesti AS vahel leping puudub ning tegu on õigusvastaselt tekitatud kahjuga. 84. 04.09.2020 seisukohtades selgitas kolmas isik, et kaablikanalisatsiooni omanikuna väljastas ta tegutsemisload

§ 70

lg 3 alusel kaitsevööndis tegutsemiseks, kuid ta ei vastuta hagejate vara kahjustamise eest. Telia Eesti AS ei vastuta ehitusprojekti koostaja valesti märgitud sideehitise andmete eest. Sideehitise kaitsevööndis tegutsemise aluseks olev ehitusprojekt oli Telia Eesti AS poolt kooskõlastatud märkustega (tingimuslikult) ehk viidates sideehitise andmete täpsustamise vajadusele. Telia Eesti AS ei ole projekteerijale infot projekti koostamiseks andnud ega tea, kust see info võetud on. Telia Eesti AS ei ole kostjale sideehitisi kätte näidanud. Avalikult kättesaadaval Maa-ameti kitsenduste kaardil on Telia Eesti AS sideehitiste paiknemise info täpsusklassiga +/-8 meetrit.

1. Projekteerija projekti lisatud sideehitise orienteeruvate sügavuste osas Telia Eesti AS kooskõlastust ei andnud, kuna sügavuste osas puudus viide, kuidas ja millal oli välja selgitatud projektis näidatud sideehitiste sügavused. Sügavused erinesid Telia Eesti AS võrguandmebaasis olevatest teadaolevatest sügavustest. Telia Eesti AS kooskõlastas projekti tingimusega, et kõik tööde teostamise ristumiskohad sidetrassiga tuleb eelnevalt maha märkida tema järelevalve töötajaga, lähtuda tuleb sideehitiste kaitsevööndis tegutsemise eeskirjast ja võtta tegutsemisluba. Ehitusettevõtja peab projekti lugema ja arvestama tervikuna ning arvestama projekti kooskõlastamise käigus laekunud märkuste ja juhistega. Asjakohane ei ole kostja väide, et Elisa Eesti AS kaableid ei olnud projektis märgitud, sest hagejate kaablid paiknesid Telia Eesti AS sidekanalisatsioonis rendilepingu alusel. Neid ei saanud kahjustada ilma eelnevalt Telia Eesti AS sidekanalisatsiooni kahjustamata.
2. Sideehitise kaitsevööndis tegutsemiseks oli vaja

§ 70lg 3 kohaselt võtta tegutsemisluba.

Kostja ei olnud seda teinud. Sideehitise kaitsevööndis tegutsemisele pidi eelnema sideehitiste sügavuse väljaselgitamine tööde teostamise asukohas. Telia Eesti AS järelevalve esindaja ei ole kostjale sideehitiste asukohta kätte näidanud ega saa olla kindel, et kostjani jõudis kolmandalt isikult info sideehitise sügavuste väljaselgitamise tulemustest. Sideehitise kaitsevööndis tegutsejaks ehk tööde teostajaks oli tegutsemisloal märgitud kolmas isik TrendAktiv OÜ, mitte kostja.

1. Tööde teostamise asukohas tuvastasid osapooled (järelevalve esindaja ja kolmanda isiku esindaja), et kõigis asukohtades ei ole võimalik sügavusi kaabliotsijaga kindlaks teha, sh sideehitise lõhkumise asukohas jäi sügavus välja selgitamata elektrikaablist tulenevate häirete tõttu. Seega oli lõhkumise asukohas vaja enne töödega alustamist sideehitise asukoht kas käsitsi lahti kaevata või kontrollida pisteliselt sideehitise sügavust, mida ei tehtud.
2. Tegevusloa saamisel allkirja andes kinnitas kolmas isik, et ta täidab selles toodud tingimusi.

§ 78

lg 2 p 5 kohaselt on sideehitise kaitsevööndis keelatud töötada löökmehhanismidega, tihendada või tasandada pinnast, rajada transpordivahenditele ja mehhanismidele läbisõidukohti ning teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit ja küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit – pinnases paikneva sideehitise kaitsevööndis. Kostja ehitustegevuse võib lugeda

§-s 70 ja §-s 78 sätestatud tegevuste alla, milleks on vaja kaitsevööndiga ehitise omaniku nõusolek. Rikkudes

§ 70

lg-t 3 ning § 78 lg 2 p 5, on kostja rikkunud seaduses kehtestatud nõudeid kaitsevööndis tegutsemisele, lõhkunud kolmandale isikule vara ning tekitanud sideehitise lõhkumisega kahju.

1. 30.11.2021 seisukohtades nõustus kolmas isik, et kostja, kui sideehitise tegelik kahjustaja, peaks pigem vastutama VÕS § 1043 kohaselt. Isegi kui tegutsemisluba käsitleda poolte vahelise lepinguna kaitsevööndis tegutsemiste tingimuste kokku leppimiseks, siis sideehitise tegelikuks 17 kahjustajaks oli kostja, mitte kolmas isik TrendAktiv OÜ. Kostja, kes tegi puurimistöid oma majandustegevuse raames, oli kohustus võtta puurimistöid tehes kasutusele abinõud, mille rakendamist võib keskmiselt temaga sarnases tegevusvaldkonnas tegutsevalt isikult mõistlikult oodata, et hoida ära enda tegevuses teiste isikute õiguste rikkumine.
2. Hagejate sidekaablid paiknesid Telia Eesti AS-le kuuluvas sideehitises ehk kaablikanalisatsioonis rendilepingu alusel. Need rendikaablid ei ole iseseisvaks kaitsevööndiga ehitiseks ehitusseadustiku
3. peatüki mõttes ega peagi kajastuma Maa-ameti kitsenduste kaardil. Kuna hageja kaablid olid Telia Eesti AS-le kuuluva sidetoru sees, oli Telia Eesti AS sideehitis kitsenduste kaardil nähtav. Seega kostja väide, et hageja kaablite kitsenduste kaardil näitamine oleks olukorda muutnud, ei vasta tõele. Telia Eesti AS sidekanalisatsioon, mis oli ümber kaablite, oli kitsenduste kaardil. Maa-ameti kaardilt ei nähtu ühegi sideehitise sügavust, neid ei ole sinna kunagi antud ega kaardile kantud, vaid üksnes asukoht ja kaitsevööndi ulatus maapinnal.
4. Telia Eesti AS ei ole andnud ei projekteerijale ega Maa-ametile sideehitise sügavuse andmeid, vaid need olid projekteerija poolt omaalgatuslikult pakutud sügavused. Projektis näidatud sügavusandmed on hangitud teadmata allikast ning need olid ebatäpsed. Telia Eesti AS juhtis selleletähelepanu ning palus sügavusandmed sideehitiste asukohas kohapeal üle täpsustada. Seda ei saa pidada vääramatuks jõuks, kui sideprojektile oli projekteerija valed sügavused märkinud. Telia Eesti AS sügavuste täpsustamisega nõudega esitatud kooskõlastust ei saa pidada tema nõustumiseks projektis tooduga. Telia Eesti AS ei kooskõlastanud sellel sügavusel puurimisi, nagu kostja pahatahtlikult väidab.
5. Telia Eesti AS on teinud kõik endast oleneva, et anda infot oma sideehitiste kohta, et tagada nende ohutus ja säilimine. Telia Eesti AS oli peatöövõtjale ehk kolmandale isikule kostja poolel kogu vajaliku info edastanud ja peatöövõtja poolt info edastamata jätmine ei ole Telia Eesti AS ega hagejate süü. Sealjuures oli peatöövõtja ise andnud eksitavat infot, esitades taotluse kaitsevööndis tegutsemiseks – kaevetöödeks, mitte maa-aluseks puurimiseks kinnisel meetodil.
6. Kui ehitusprojektis olevad andmed (sideehitise sügavuse andmed) on seatud kahtluse alla ning nende täpne sügavus välja selgitamata, ei ole kostja ehitusprojektist lähtudes heatahtlik ega mõistlikult oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev ettevõte, kui ta võttis riski ja läks maaaluseid puurimistöid kinnisel meetodil teostama sellest infost (sügavused teadmata) hoolimata. Kui kostjal oli õigus alltöövõtjana tegutseda peatöövõtja taotletud tegutsemisloa (kaevetöödeks) ja kättenäitamise vastuvõtmise alusel (mille käigus selgus sügavuste väljaselgitamise võimatus lõhkumise asukohas), kaasnevad nende õigustega kostjale peatöövõtja õigustega kaasnevad kohustused ja vastutus.
7. Lisaks hagejatele on kostja tekitanud kahju Telia Eesti AS sideehitistele, mille osas taotleb iseseisva nõudeta kolmas isik hageja poolel enda määramist iseseisva nõudega kolmandaks isikuks hageja poolel TsMS § 212 järgi ning iseseisva nõude tunnustamist sama asja lahendamise käigus, et kokku hoida kohtu ja asjaosaliste ressurssi. Kostja ja kolmas isik kostja poolel vastutavad solidaarselt samaaegselt Telia Eesti AS varale kahju tekitamise. Kolmas isik soovib alternatiivselt selle nõude tunnustamist. Kui Telia Eesti AS taotlust iseseisva nõudega kolmandaks isikuks määramiseks ei ole võimalik kohaldada ja nõuet liita antud tsiviilasja menetlusse, esitab Telia Eesti AS iseseisva nõude kostja ja TrendAktiv OÜ vastu kohtusse sama sideehitiste kahjujuhtumi tulemusel kahju 6754,21 euro hüvitamise nõudes. Telia Eesti AS arvates oleks mõistlikum need asjad lahendada ühes menetluses, kuna osapooled ja asjaolud on samad. Telia Eesti AS kahjunõude suurus ja asjaolud on juba menetluse käigus esitatud. 18 KOSTJA VASTUVÄITED
8. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja teostas pinnases horisontaalseid puurimistöid TrendAktiv OÜ alltöövõtjana. Puurimise eesmärgiks oli rajada kinnisel meetodil asfalttee alla torustik elektrikaabli tarbeks. Tööde lõpptellijaks oli Elektrilevi OÜ. Kinnine meetod tähendab seda, et kaabli paigaldamiseks ei tohi teed lahti kaevata. Toru tuleb puurida sellise paigaldusmeetodi puhul tee alt läbi ilma teed lahti kaevamata. Tallinna linn ei luba linna põhimagistraale, milleks oli avarii toimumise koht, lahti kaevata. Nendes kohtades tuleb torustikud paigaldada kinnisel meetodil.
9. Kostja tegutses TrendAktiv OÜ alltöövõtjana, kes omakorda oli lepingulises suhtes lõpptellija OÜ-ga Elektrilevi. Kostja ja TrendAktiv OÜ vahel ei olnud sõlmitud kirjalikku töövõtulepingut. Leping sõlmiti kostja 02.20.2018 koostatud hinnapakkumise nr 49 esitamise ja TrendAktiv OÜ heakskiitmise teel. Kostja hinnapakkumises on märgitud, et töös ei sisaldunud mahamärkimistööd ja geodeesia ning olemasolevate trasside surfimine ja nende asukoha täpsustamine. Hagejate sidekaablid paiknesid Telia Eesti AS sidetorustikus. Telia Eesti OÜ ja hagejate vahel oli lepinguline suhe, mis kohustas Telia Eesti AS taluma hagejate kaableid oma sidetorustikus. Tõenäoliselt maksid hagejad selle eest tasu.
10. Kostja teostas horisontaalpuurimist OÜ Pluvo koostatud ehitusprojekti alusel. Ehitusprojektis oli märgitud Telia Eesti AS sidetorustiku sügavus valesti. Kostja puuritavasse auku sooviti paigaldada elektriinstallatsioonitorusid. Telia Eesti AS sidetorustiku ja selles asunud hagejate sidekaablite kahjustamine toimus asfalttee all Õismäe tee 55 ja Õismäe tee 46 vahelisel alal, mille kohta sisaldub tööde aluseks olnud ehitusprojektis pikiprofiil AS-
11. Ehitusprojekti kohaselt pidi puuritava toru põhja kõrgusmärk olema selles piirkonnas u abs 6.
12. Telia Eesti AS sidetorustiku pealmine kõrgusmärk pidi olema pikiprofiili kohaselt selles kohas abs 7.
13. Tegelikkuses oli Telia Eesti AS torustiku pealmine kõrgusmärk 1,5 m maapinnast ehk abs 7.
14. Telia Eesti AS torustik paiknes seega u 40 cm sügavamal kui Telia Eesti AS kooskõlastatud ehitusprojektis ette nähtud. Seda kinnitavad Telia Eesti AS enda seletuskiri ja TrendAktiv OÜ selgitus.
15. Telia Eesti AS kooskõlastas 23.08.2017 Pluvo OÜ koostatud ehitusprojekti. Seda tõendab Telia Eesti AS projekti kooskõlastus nr
16. Selles ehitusprojektis oli sidetoru kõrgus märgitud ebaõigesti. Telia Eesti AS väljastas 04.05.2018 TrendAktiv OÜ-le töö teostamiseks (puurimiseks) tegutsemisloa nr JVL
17. Telia Eesti AS on sideehitise tähistamise ja kättenäitamisaktiga nr JVL 15685 näidanud 04.05.2018 OÜ-le TrendAktivi vaidlusaluse sidetorustiku asukoha ja paiknemise kätte. Telia Eesti AS märkis 06.06.2018 selgituses hagejatele, et sidetrassi lõhkumise kohas ei õnnestunud Telia Eesti AS-l sidetrassi sügavuse määramine, sest sidetrassi kõrval paiknes häireid tekitav keskpinge kaabel.
18. Maakatastri kaardilt ei nähtu hagejate sidekaablite paiknemine kõnealuses avariikohas. Maakatastri kaardilt nähtub sidetrassi kohta, mida kostja puurimisega kahjustas, järgmine: „väline tunnus 65857099, sideehitis maismaal, andmete esitaja Telia Eesti AS, viimase muudatuse kuupäev 23.12.2015“. Hagejate kaablite paiknemise kohta info puudumise tõttu ei osanud projekteerija ehitusprojekti kooskõlastamise käigus ilmselt pöörduda hagejate poole, et saada infot ja kooskõlastust hagejate sidekaablite tegeliku paiknemise kohta.
19. Hagejate nõude rahuldamine on välistatud delikti üldkoosseisu VÕS § 1043 alusel, sest kostja ei ole kaableid lõhkudes tegutsenud süüliselt. Hagejate esitatud nõue on osaliselt ktõendamata. 3115,75 euro ulatuses on kahju tõendamiseks esitatud üksnes teadmata isiku koostatud kalkulatsioon. Ühtegi kuludokumenti pole esitatud. Kuivõrd hagejate põhinõue on põhjendamatu, on alusetu viivisenõue. 19
20. Hagejad on esitanud hagi vale isiku vastu. Hagejad peaks esitama nõude Telia Eesti AS vastu, kelle sidetorustikus lõhutud kaablid paiknesid ja kes olid edastanud kaablite paiknemise kohta ebaõiget infot, rikkudes sellega tõenäoliselt Telia Eesti AS ja hagejate vahelist lepingut. Kostja teadis, et puurimise kohas asub Telia Eesti AS sidetoru. Kahju tekkimise ohtu ei oleks olnud, kui Telia Eesti AS ja projekteerija oleks tegutsenud hoolikalt.
21. Kostja hinnangul on oluline, kas purunenud sidetoru asukoha kohta oli selle kahjustajal eelnevalt info olemas või mitte. Kui kaevetööde käigus kaevatakse puruks toru, mille asukoht ei ole kommunikatsioone kajastavatele dokumentidele märgitud, on tegemist ohtlikule tegevusele tüüpilise (kontrollimatu) riski realiseerumisega. Kui aga toru kaevatakse puruks põhjusel, et toru paikneb projektis näidatust veidi erinevas kohas, ei ole tegemist sellise kontrollimatu riski realiseerumisega, kuivõrd oldi teadlikud, et puurimistööde piirkonnas toru paikneb.
22. Kostja ei vastuta VÕS § 1043 alusel, sest ta ei ole põhjustanud kahju süüliselt. Kostja teostas puurimistöid ehitusprojekti alusel ega kaldunud ehitusprojektist kõrvale. Hiljem tuli välja, et Telia Eesti AS sidetoru asukoht oli ehitusprojektis kajastatud valesti. Kuivõrd ehitusprojekti koostaja võtab olemasolevate trasside asukoha määramisel aluseks andmed, mida trassi valdaja on ise varem esitanud, on Telia Eesti AS ise süüdi, et oli esitanud oma trasside paiknemise kohta valeinfot. Ehitusprojekti koostaja Pluvo OÜ oli ehitusprojekti Telia Eesti ASga kooskõlastanud. Kostja teostas töid Telia Eesti AS tegutsemisloa alusel ning Telia Eesti AS näitas enne puurimise algust temale kuuluva sidetoru akukoha kätte. Seega on kostja täitnud puurimisel kõiki nõudeid ja ettevaatusabinõusid ning talle ei ole võimalik mingeid etteheiteid teha. Kostja on järginud oma tegevuses käibes vajalikku hoolsust.
23. TrendAktiv OÜ ja kostja tegid kõik võimaliku, et tagada tööde ohutu teostamine. Selleks kooskõlastas projekteerija tööde aluseks oleva ehitusprojekti Telia Eesti AS-ga, saadi Telia Eesti AS-lt tegutsemisluba ja Telia EestiAS näitas sidetorustiku asukoha enne tööde algust kätte. Hiljem selgus, et Telia Eesti AS antud andmed olid valed või puudulikud, mida möönab Telia Eesti AS oma 06.06.2018 e-kirjas, märkides, et trassi lõhkumise eelselt kättenäitamise käigus lõhkumise (ristumise) asukohas sideehitise sügavuse määramine ei õnnestunud, sest kõrval paiknes häireid tekitanud keskpinge kaabel.
24. Seega ei olnud võimalik kostjal midagi enamat sidetorustiku asukoha tuvastamiseks teha, sest torustik paiknes Õismäe tee (asfalttee) all, kus tänava üleskaevamine ei ole lubatud. Kinnisel meetodil puurimist tehakse siis, kui tavapärane kaablikaeviku kaevamine lahtisel meetodil ei ole võimalik. Hagejad on oma tegevusetusega aidanud kahju tekkimisele kaasa. Kostja hinnangul on hagejad jätnud edastamata õigusvastaselt info oma sidekaablite paiknemise kohta maakatastri pidajale.

§ 70

lg 7 kohaselt kantakse andmed kaitsevööndi olemasolu, selle sisu ja ruumilise ulatuse kohta maakatastrisse. Andmed maakatastrisse kandmiseks peab esitama kaitsevööndiga ehitise omanik.

1. Maakatastri kaardi andmed on projekteerijale põhiliseks aluseks, mille põhjal saab üldse tuvastada, kus kõnealuses piirkonnas maa-alused trassid asuvad ja kellele need kuuluvad. Maakatastri kaardilt ei nähtu mistahes hagejate sidekaablite olemasolu kõnealuses avariikohas. Seetõttu ei osatud ehitusprojekti kooskõlastamise käigus pöörduda hagejate poole, et saada kooskõlastust hagejatele kuuluvate sidekaablite tegeliku paiknemise kohta. Hagejate kohustuseks oli tagada, et neile kuuluvaid trasse puudutav info oleks tehtud nõuetekohaselt teistele isikutele nähtavaks. Kui vastavad andmed ehk sidekaablite tegeliku sügavuse oleksid hagejad maakatastri pidajale esitanud, oleksid need andmed olnud kajastatud kitsenduste kaardil ning projekteerija oleks saanud ehitusprojektis ette näha puurimise teisel kõrgusel ilma, et hagejate sidekaableid oleks vigastatud. Eelnimetatud asjaolu on aluseks kahju hüvitise vähendamiseks nullini VÕS § 139 lg 1 alusel. 20
2. Kuivõrd Telia Eesti AS ei andnud õigeid andmeid sidetoru paiknemise kohta ei ehitusprojekti kooskõlastamisel ega sideehitise kättenäitamisel, peaksid hagejad esitama kahjuhüvitusnõude Telia Eesti AS kui oma lepingupartneri vastu, kelle torustikus hagejad oma sidekaableid hoidsid ja kes oma tegevusega kahju tekkimise põhjustas.
3. 27.01.2020 seisukohtades kordas kostja, et sidetrassi kahjustamine toimus üksnes põhjusel, et sidetrass, millest puurotsik pidi puurimise käigus mööduma, asus ehitusprojektis kajastatust ja trassivaldaja öeldust erinevas asukohas, otse puurimistrajektooril ees. Puurimistööde teostajal oli maa-siseste kaablite omanike suhtes võimalik järgida hoolsuskohustust, kui katastrisse oleksid esitatud õiged andmed trasside olemasolu / asukoha kohta ning kui sidetorustiku omanik ei oleks andnud ebaõiget infot sidetrasside sügavuse kohta. Kuivõrd kostja ei olnud puurimistöödega alustades isegi teadlik, et ta võib oma tegevusega hagejate omandit kahjustada, ei olnud selline kahjulik tagajärg talle ettenähtav ning tekkinud kahju ei kuulu seega hüvitamisele VÕS § 127 lg 2 alusel.
4. 03.01.2022 seisukohtades leidis kostja, et ta ei ole rikkunud käibekohustust. Käibekohustuse täpse sisu ja ulatuse üle saab otsustada, lähtudes sellest milliseid abinõusid oleks kahju tekitaja pidanud mõistlikult ohu realiseerumise ärahoidmiseks kasutama. Kostja ja peatöövõtja TrendAktiv OÜ tegid kõik võimaliku, et tagada tööde ohutu teostamine. Selleks kooskõlastas projekterija tööde aluseks oleva ehitusprojekti Telia Eesti AS-lt, viimaselt saadi tegutsemisluba ja Telia Eesti AS näitas sidetorustiku asukoha enne tööde algust kätte. Hagejad ei too välja, kuidas täpselt oleks nende hinnangul kostja pidanud sidetorustiku sügavuse kindlaks tegema. Kostja ei pea ega saagi kontrollida üle ehitusprojektis olevaid andmeid maa-aluste kaablite asukoha kohta, sest see ei ole mõistlikult võimalik. Kui puurimistöid teostav ehitustöövõtja peaks alati eeldama, et talle esitatud ehitusprojektis võib kaablite asukoht olla valesti märgitud, peaks ta enne horisontaalpuurimise alustamist alati kogu maa-ala esmalt üles kaevama. See oleks äärmiselt kulukas ja vastuolus horisontaalpuurimise olemusega, mida kasutatakse üksnes seal, kus nö avatud meetodil torude paigaldamine ei ole lubatav või võimalik.
5. Hagejate soovitud sidetorustiku sügavuse täpsustamine oleks olnud võimalik üksnes puurimistööde koha (Õismäe tee) käsitsi üleskaevamise kaudu. Samas oli ehitusprojektis ette nähtud elektrikaabli paigaldamine Õismäe tee alt horisontaalselt läbi puurimise kaudu ilma teed lahti lõhkumata. Tallinna linn ei luba linnas asuvaid põhimagistraale lahti kaevata, sest teede lahtikaevamine häiritaks lubamatult liiklust. Seda tehes oleks kostja rikkunud ehitusprojektis ette nähtud ehitustehnoloogiat ja läinud vastuollu ehitusloaga, sest ehitusprojekt lubas kaablite kinnisel meetodil paigaldamist, mitte aga tänavate üleskaevamist. Kehtiv õigus ei luba teostada ehitustöid ehitusprojektis ettenähtust erineval viisil, sest

§ 12

lg 1 kohaselt tuleb ehitada ehitusprojekti kohaselt, järgides ehitise ja ehitamise kohta kehtivaid nõudeid.

1. Tallinnas reguleerib kaevetööde teostamist Tallinna linna kaevetööde eeskiri, mille § 5 lg 2 ja lg 11 sätestavad, et liiklemise võimaldamiseks ja kõrghaljastuse säilitamise huvides eelistatakse kinnisel viisil rajatavaid tehnovõrke. Kui kaevetööga kaasneb teekatte lammutamine tänavatel, mille ehitamisest või kapitaalremondist on möödunud vähem kui viis aastat, kaalutakse projekteerija poolt kas töö tegemine kinnisel viisil, tehnovõrgu trasseeringu muutmist või tehnovarustuse saamist muust allikast. Seega oli projekteerijal võimalus projektis ette näha kas trassi rajamine kinnisel meetodil või näha trass ette muusse asukohta. Tallinna linna kaevetööde eeskiri ei võimalda sõiduteede lahtikaevamist. Kuivõrd käesoleval juhul ristus rajatav kõrgepingekaabel kogu ettenähtud ehitusalal mitmekümnete teiste trassidega, oleks kogu trassikaevik Õismäe teel ja Järveotsa teel pea kogu ulatuses lahti kaevata, mis on ebarealistlik ja vastuolus kinnisel meetodil trasside rajamisega.
2. Käesoleval juhul oleks kostja kulu ja vaev kahju vältimiseks olnud äärmiselt suur. Kostja oleks pidanud saama Tallinna linnalt nõusoleku poole Õismäe käsitsi lahtikaevamiseks ja liikluse 21 seiskamiseks ning seejärel kogu trassi koridori käsitsi lahti kaevama. Hagejad väidavad, et professionaalne puurija ei saa tugineda ehitusprojektile, vaid peab ise veenduma, kus kaablid täpselt paiknevad. Selline väide ei vasta tõele. Ehitusprojekti kooskõlastusel nr 29060278 oli kirjas: „Projekt kooskõlastatakse märkustega: kõik tööde teostamise ristumiskohad sidetrassiga tuleb eelnevalt maha märkida Telia järelevalve töötajaga“. Täpselt selline maha märkimine toimuski kättenäitamise aktiga nr JVL
3. Telia Eesti AS kooskõlastatud projekt ei sisaldanud tingimust, et sügavusandmed tuleb üle täpsustada ja selleks pinnas käsisi lahti kaevata.
4. Sellist tingimust ei sisaldanud ka Telia Eesti AS kooskõlastatud tegutsemisluba nr JVL
5. Tegutsemisloa p-s 7 on öeldud üksnes seda, et kaitsevööndis tegutsev isik peab vajadusel pinnases paikneva sideehitise käsitsi kaitsevööndis lahti kaevama. Sellist vajadust ei ilmnenud ning Telia Eesti AS sellist nõuet kunagi ega kellelegi ei esitanud. Samuti ei edastanud Telia Eesti AS ei peatöövõtjale, alltöövõtjale ega kellelegi teisele informatsiooni, millest oleks olnud võimalik sellise vajaduse olemasolu järeldada. Telia Eesti AS allkirjastatud sideehitise tähistamise ja kättenäitamise akt JVL15682 sellist infot ei sisalda.
6. Kui Telia Eesti AS oleks vastava informatsiooni/nõude edastanud, oleks saanud sellega puurimistööde käigus arvestada ning kaablid oleksid jäänud kahjustamata. Samuti oleks pidanud Telia Eesti AS hoiatama peatöövõtjat sideehitise asukoha kättenäitamisel ning märkima vastava kahtluse sideehitise tähistamise ja kättenäitamise akti ning keelama puurimistööde teostamise ilma täiendavate käsitsi tehtavate kaevetöödeta. Praegusel juhul ei olnud ei peatöövõtjal ega kostjal kui alltöövõtjal põhjust arvata, et projektil märgitud kaablite sügavused on ebaõiged.
7. Nõrkvoolu Paigalduse OÜ ja A. M. arvamuse kohaselt oli kostja teinud kõik professionaalselt puurimistööde tegijalt mõistlikult eeldatava ning praeguse tehnoloogia taseme kohaselt ei oleks tal olnud muid võimalusi hagejate sidetorustiku sügavuse kindlakstegemiseks. Käsitsi lahtikaevamise nõue oleks täielikus vastuolus kinnise puurimise olemusega: kinnist puurimist tehaksegi seetõttu, et teatud juhtudel on käsitsi lahtikaevamine ühel või teisel põhjusel sisuliselt võimatu. Kostja hinnangul vastutab tekkinud kahju eest kas Telia Eesti AS kui enda trassidega seotud ebaõigeid andmeid sisaldanud ehitusprojekti kooskõlastaja või projekteerimisega seotud asjaolude eest vastutust kandev projekti koostaja ja/või tellija (TsÜS § 132 lg 2).

§ 13

lg 1 kohaselt peab ehitusprojekt peab olema selline, et selle kohaselt ehitatav ehitis vastaks nõuetele, sealhulgas arvestaks ehitise sobivust, kasutatavust ja korrashoiu vajadust. Vaidlust ei ole selles, et kostja puuris ehitusprojektis ettenähtud viisil ja trajektooril. Seega hageja trasside kahjustamine oli tingitud ehitusprojekti veast, mitte kostja puudulikust tööst.

1. Kostjalt oli tellitud üksnes puurimistööde teostamine, mida kostja tegi ehitusprojektis ettenähtud viisil. Kostja ei olnud hagejatega lepingulises suhtes, kostjal puudus kohustus hagejate trasse käsitsi lahti kaevata. Kostja puuris Trendaktiv OÜ tellimusel Telia Eesti AS kooskõlastatud ehitusprojekti järgi ja viimase tegutsemisloa alusel. Kostjalt puurimistööd tellinud Trendaktiv OÜ-ga sõlmitud töövõtulepingu kohaselt ei sisaldanud kostja töövõtt olemasolevate trasside surfamist (lahtikaevamist) ja nende asukoha täpsustamist. Seega ei ole kostja rikkunud lepingulisi kohustusi peatöövõtja ees, käibekohustust ega käitunud süüliselt. Kokkuvõttes ei vastuta tekkinud kahju eest.
2. Kostja leidis, et hagejal ei ole õigust põhinõuet suurendada. Riigikohus ei ole saatnud asja maakohtule tagasi uue eelmenetluse läbiviimiseks. Samuti ei saa hageja II nõuda kahjuhüvitise suurendamist põhjusel, et vastasel korral rikastuks ta kostja arvel alusetult. Hageja II on läbivalt tunnistanud, et ta on kahju juba kõrvaldanud ning see on läinud talle maksma maksimaalselt 3115,75 eurot. Arusaamatuks jääb, kuidas saab kahju tagantjärele suureneda. Hageja II kahju suurus on jätkuvalt tõendamata. Hageja esitatud asjatundja arvamus ei tõenda tekkinud kahju suurust. Hageja ei ole esitanud analoogilisi hinnapakkumisi, millele juhtis tähelepanu 22 Riigikohus.
3. Hageja esitatud arvamusest ilmneb, et kahjustatud kaablit parandati kaks korda, st algul paigaldati nö ajutine kaabel ja seejärel hiljem püsiv kaabel. M. V. on seda kirjeldanud ja märkinud, et ta jätab arvamuse andmata, kas eelnimetatud viisil kaabli parandamine oli tehniliselt põhjendatud. M. V. on esitanud oletuse, miks seda võidi teha, kuid kostja hinnangul ei saa oletustele tuginedes lugeda hageja II väiteid tõendatuks. Seega on tõendamata, et hageja II kaablite rikke parandamiseks oli põhjendatud vastavat kaablit asendada kaks korda ja kulutada selleks 450 m kaabli asemel 900 m kaablit. Viidatud kalkulatsioonist moodustab ajutise kaabli väljavahetamisega seotud maksumus vähemalt 1289 eurot. Nimetatud ulatuses ei saa pidada hageja II nõuet põhjendatuks. Kohtule esitatud töötaja seletuskirja on selle metaandmete alusel koostanud hagejate lepinguline esindaja ja tegu ei ole usaldusväärse tõendiga.
4. Telia Eesti AS andis küll üle tema käes oleva informatsiooni sideehitise asukoha kohta, kuid see informatsioon oli vale, sest torustik paiknes ca 40 cm sügavamal. Selle üle pooled ei vaidle. Hagejad väidavad, et Telia Eesti AS võimaldas tööde tegijal sideehitise kättenäitamisel kontrollida sideehitise tegelikku sügavust ja vastavust muudele dokumentidele. Hagejad jätavad tähelepanuta, et ilma Telia Eesti AS vastavasisulise viiteta ei olnud kostjal alust kahelda projektis märgitu õigsuses. Telia Eesti AS ei ole tõendanud, et andis peatöövõtjale ohutuse tagamiseks vajaliku informatsiooni, mh nõude, et on ilmnenud vajadus torustik käsitsi lahti kaevata. Ilma vastavasisulise juhiseta oleks kostjal olnud ebamõistlik hakata taotlema Tallinna linnalt Õismäe teel liikluse seiskamist, et vastav maa-ala käsitsi lahti kaevata.
5. Tegutsemisloa p-s 7 on öeldud üksnes seda, et kaitsevööndis tegutsev isik peab vajadusel pinnases paikneva sideehitise käsitsi kaitsevööndis lahti kaevama. Sellist vajadust ei ilmnenud ning Telia Eesti AS sellist nõuet ei esitanud. Samuti ei edastanud Telia ei peatöövõtjale, alltöövõtjale ega kellelegi teisele informatsiooni, millest oleks olnud võimalik sellise vajaduse olemasolu järeldada. Telia Eesti AS oleks võinud kasutada

§ 70

lg-s 3 sätestatud õigust nõuda, et kaitsevööndis tegutsev isik on kaitsevööndiga ehitise omaniku vahetu järelevalve all. Sellist nõuet ei esitanud Telia Eesti AS ei peatöövõtjale ega alltöövõtjale. Telia Eesti AS kui sidetorustiku omanik pidi teadma, millises sügavuses tema torud paiknevad, sest tal pidid olema teostusjoonised.

1. Telia Eesti AS väide, et tema sisemises võrguandmebaasis olid sideehitiste sügavused erinevad kui projektis märgitud, näitab ilmekalt, et Telia Eesti AS on hoolsuskohustust rikkunud: kui Telia Eesti AS teadis, et projektis olevad sidetorustiku sügavused ei vasta ilmselt tõele, oleks ta pidanud vastavad kahtlused ja hoiatuse selgelt projekti kirja panema, mitte tegema joonisele ebamäärase märkuse „Enne puurimistööde alustamist vajadusel täpsustada tehnovõrkude paiknemissügavusi.“ Telia Eesti AS väide, et ta juhtis sügavusandmete ebatäpsusele tähelepanu ja palus sügavusandmed sideehitiste asukohas kohapeal üle täpsustada, ei vasta tõele ega ole tõendatud. Sellist tähelepanu juhtimist ei nähtud ei projekti kooskõlastuselt, tegevuseloast ega sideehitise tähistamise ja kättenäitamise aktist.
2. Kui Telia Eesti AS ei juhtinud kostja kui kahju tekitanud isiku tähelepanu ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule, jättis ta kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks hagejatele tekkinud kahju vähendanud. See on käsitletav hagejatest kui kahjustatud isikutest tuleneva asjaoluna, mis võib anda alust kahjuhüvitisi VÕS § 139 lg 1 alusel vähendada. Kahju tuleb vähendada VÕS § 139 alusel nullini.
3. Ebaõige on Telia Eesti AS väide, et kuna hagejate trassid paiknevad Telia Eesti AS torustiku sees, ei ole need trassid kaitsevööndiga ehitiseks

8. peatüki mõistes ning hagejate trasside kajastamine Maa-ameti kitsenduste kaardil ei oleks olukorda muutnud. Ehitusesadus ei sätesta tehnorajatistele erisusi sõltuvalt sellest, kas isiku trass paikneb temale kuuluvas või 23 kolmandale isikule kuuluvas torustikus.

§ 70

lg 7 kohaselt kantakse andmed [trassi] kaitsevööndi olemasolu, selle sisu ja ruumilise ulatuse kohta maakatastrisse. Andmed maakatastrisse kandmiseks peab esitama kaitsevööndiga ehitise omanik. Kui hagejad oleks oma trasse puudutavad andmed esitanud maakatastrile, oleks projekteerija või ehitaja saanud hageja trassidest teadlikuks ja oleks saanud pöörduda hagejate poole teada saamaks või kooskõlastamaks projektlahenduse sobivust ja/või hagejate trasside sügavust, mis oleks aidanud kahju ära hoida.

1. Kui hagejad väidavad, et nende nõrkvoolukaablite tegeliku sügavuse määramine oli tehniliselt võimalik, oleksid hagejad saanud oma kaablite tegeliku sügavuse ära määratleda ja välja tuua, mis oleks kahju tekkimise ära hoidnud. Kuivõrd hagejate trasse Maa-ameti kitsenduste kaardilt ei nähtunud, ei osanud keegi hagejate poole selles küsimuses pöörduda. Telia Eesti AS-l kui ehitusprojekti kooskõlastajal lasub samuti vastutus enda kinnitatud andmete õigsuse eest. Kui Telia Eesti AS andis ehitusprojektile ebaõige kooskõlastuse ja kinnitas enda torustike sügavuse ebaõigesti, pidi Telia Eesti AS ja/või projekteerija vastutama kahju eest, mida puudustega ehitusprojekti järgi ehitamine ja sellise ebaõige ehitusprojekti kinnitamine endaga kaasa tõid. Sellise kahju tekkimist ei saa ette heita kostjale.
2. Kui Telia Eesti AS pidas ehitusprojektis ettenähtud viisil kinnisel meetodil puurimist liiga riskantseks, oleks ta pidanud jätma sellise ehitusprojekti kooskõlastamata ja nõudma projekteerijalt projekti muutmist. Näiteks oleks tulnud sel juhul ehitusprojektis selgesõnaliselt ette näha, et ristumised teatud trassidega tuleb käsitsi lahti kaevata. Selline ehitustehnoloogiline nõue oleks tulnud ehitusprojektis selgelt ette näha ning sellist ehitustehnoloogilist meetodit sisaldavale ehitusprojektile oleks kohalik omavalitsus pidanud väljastama ehitusloa. Sellist ehitustehnoloogilist nõuet tööde aluseks olnud projekt ette ei näinud.
3. Ehitusprojekti joonis nägi puurimistrajektoori sügavuse ette sentimeetri täpsusega. Ehitusprojekti seletuskiri nägi ette üksnes selle, et vajadusel täpsustada tehnovõrkude paiknemissügavus enne puurimistööde alustamist. Kostja seda tegi. Telia Eesti AS näitas oma torustikud 04.05.2018 ehitajale kätte ja selle kohta on koostati akt. Aktis ei ole välja toodud, et kuskil tuleks midagi käsitsi lahti kaevata või et Telia Eesti AS torustike kõrguse määramine ebaõnnestus.
4. Kostja vaidles vastu Telia Eesti AS taotlusele kaasata ta menetlusse iseseisva nõudega kolmandaks isikuks. TsMS § 212 lg 1 kohaselt saab iseseisva nõudega kolmandaks isikuks olla isik, kellel on nõue hageja ja kostja vahelise vaidluse eseme suhtes. Käesolevas menetluses on hagejate ja kostja vahelise vaidluse esemeks hagejatele kuuluvate asjade (trasside) kahjustamisest tulenev hagejate kahju hüvitamise nõue. Telia Eesti AS ei oma iseseisvat nõuet selle vaidluse eseme suhtes, ega saa näiteks nõuda hagejate trassidele tekitatud kahju hüvitamist endale.
5. 20.05.2022 seisukohtades kordas kostja uuesti, et hagejate sidetrasside kahjustamine toimus maa-aluse horisontaalpuurimise käigus. Maaaluseid horisontaalseid puurimistöid teostas kostja TrendAktiv OÜ alltöövõtjana. Tööde lõpptellijaks oli Elektrilevi OÜ. Tööde eesmärgiks oli rajada kinnisel meetodil ehk teisisõnu horisontaalpuurimise tehnoloogiat kasutades asfalttee alla torustik elektrikaabli tarbeks. Maa-aluse horisontaalpuurimise tehnoloogiat tõendab ekspert P. P. aarvamuses. Viidatud arvamuse p 4.
6. kohaselt on suundpuurimine lahendus torude ja kaablite paigaldamiseks pinnasesse. Suundpuurimist kasutatakse enamasti kohtades, kus lahtine paigaldusmeetod ei ole võimalik, on liiga kulukas või pole lihtsalt otstarbekas.
7. P. P. asjatundja arvamuse p-s 4.
8. on selgitatud, et on tavapärane, et pinnases horisontaalpuurimisel võib puur mööduda (ristuda) mõne olemasoleva teise trassiga. Selleks määratakse olemasoleva trassi asukoht ja sügavus pinnases ning horisontaalpuurimisel 24 möödutakse olemasolevast trassist ülevalt või alt poolt. Olemasolevate trasside asukoht ja sügavus esitatakse ehitusprojektis, mille alusel puurimistööd teostatakse. Ehitusprojektis võetakse olemasolevate trasside asukoha ja sügavuse osas aluseks geodeetilised ülesmõõdistused ja/või vastav info trassi valdajalt.
9. Sama kinnitas Eesti üks suurim igapäevaselt trasside ehitamisega tegeleva ehitusettevõtja EG Ehitus juhatuse liige, kes selgitas, et projektis esitatakse mh puurimise pikiprofiil, mis näitab puuritava prassi sügavust ja kallet kogu puurimistrajektoori ulatuses. Elektroonilisest projektist saab selle kohta andmed täpselt kätte.
10. Kostja teostas horisontaalpuurimist OÜ Pluvo
11. a augustis koostatud elektritööprojekti nr PL16-40-146 alusel. OÜ-lt Pluvo tellis projekti tööde lõpptellija OÜ Elektrilevi. OÜ Pluvo koostatud projekti kohaselt saadi tööpiirkonda jäävate trasside andmed geodeetiliselt alusplaanilt, mis telliti ja mille koostas Geodeesia24 OÜ (töö nr 1500-16-59, mai 2017, lisa 2/2). OÜ Pluvo on kinnitanud, et ta sai andmed Telia Eesti AS sidetorustiku sügavuse kohta just sellest uuringust. Puuritav trass, sh selle sügavus kogu tööala ulatuses on kajastatud projekti osaks olnud pikiprofiilidel. Kõnealuse ehitusprojekti horisontaalse puurimise nõuded kindlaks määravad pikiprofiilid on esitatud menetluses tõendina. Puurimistrajektoori ja sügavuse valis seega projekteerija, see ei olnud kostja otsustada, sest kostja oli kohustatud teostama ehitustöid, milleks oli horisontaalpuurimise meetodil kaablitoru toru paigaldus, vastavalt ehitusprojektile (

§ 12lg 1).

1. Elektritööde projekti pikiprofiilidel on puurimistööde piirkonda paigaldatud olemasolevate trasside kõrgused merepinnast näidatud ära sentimeetri täpsusega. Avarii toimumise koht on kajastatud ehitusprojekti pikiprofiilil AS-
2. Puurimistööde käigus kahjustunud sidetorustiku pealmine kõrgusmärk pidi olema pikiprofiili kohaselt selles kohas abs 7.50 m. Tegelikkuses paiknes see trass aga abs 7.10 m ehk umbes 40 cm sügavamal, mida tõendab Telia Eesti AS töötaja J. K. seletuskiri.
3. Selle, kas mõne olemasoleva trassi piirkond tuleb tööde käigus lahti kaevata, määrab EG Ehituse asjatundja arvamuse kohaselt valdavalt võrguvaldaja tehniliste tingimuste või trassi ettenäitamise aktiga. Kõnealusel juhul kooskõlastati projekt Telia Eesti AS-ga. Projekti kooskõlastus nr 29060278 kohaselt tuli kõik ristumised sidetrassiga eelnevalt maha märkida Telia Eesti AS järelevalve töötajaga ning tuli taotleda tegutsemisluba. 04.05.2018 väljastas Telia Eesti AS TrendAktiv OÜ-le tegutsemisloa nr JVL
4. 04.05.2018 näitas Telia EestiAS TrendAktiv OÜ-le vaidlusaluse sidetorustiku asukoha ja paiknemise kätte. Selle kohta koostati sideehitise tähistamise ja kättenäitamise akt JVL
6. Kättenäitamisel osales TrendAktiv OÜ, kuna tema on lepingulises suhtes kostjaga tellija ning TrendAktiv OÜ ja kostja vahelise lepingu kohaselt ei kuulunud kostja tehtavate tööde hulka mahamärkimistööd ja geodeesia, olemasolevate trasside šurfimine ja nende asukoha täpsustamine. Sideehitise tähistamise ja kättenäitamise aktile ei ole märgitud ühtegi viidet sidetrassi lahtikaevamise kohustusele. Alles avarii järgselt hakkas Telia Eesti AS väitma, et tal ebaõnnestus kättenäitamise käigus sidetrassi sügavuse määramine. Sidetrassi kättenäitamise aktile Telia Eesti AS ühtegi sellist märkust ei teinud.
7. Telia Eesti AS tegutsemisloas ei ole öeldud, et töövõtja peab maa-aluse puurimise piirkonnas sidetrassi käsitsi lahti kaevama. Tegutsemisloa kolmandas peatükis, milles määrati kindlaks järelevalve töötaja vahetu järelevalve all tehtavate tööde nimekiri, on märgitud, et üheks selliseks tööks, mida tohib teha üksnes järelevalve vahetu kontrolli all, on käsitsi lahtikaevamine sideehitise asukoha sügavuse väljaselgitamiseks. Seega ei sätestanud tegutsemisluba, et sideehitis tuleb lahti kaevata, vaid seda, et kui lahtikaevamist tehakse, siis tohib seda teha üksnes järelevalve all. 25
8. Tegutsemisloa tingimuste p 7 sätestab, et vajadusel tuleb pinnases paikneva sideehitise täpse asukoha ja sügavuse väljaselgitamiseks see käsitsi kaitsevööndis lahti kaevata tegutseja kulul. Sellist vajadust tegutsemisluba ei sätestanud ning Telia Eesti AS seda kunagi enne avariid ei nõudnud. Lahtikaevamine pidi toimuma vajadusel, kui Telia Eesti AS seda nõuab. Tegutsemisluba ei sisalda ühtegi viidet sellise vajaduse tekkimisele. Kostja ei pidanud selliste dokumentide pinnalt järeldama trasside käsitsi lahtikaevamise kohustust. Seetõttu ei saa trasside lahti kaevamata jätmine olla kostjale etteheidetav.
9. Kuna sellist puurimismeetodit kasutatakse olukorras, kus maad tavapärasel viisil lahti ei kaevata, saabki selle teostamisel tugineda üksnes ehitusprojektile, milles määratakse kindlaks puurimistööde trajektoor. Isegi kui projektis on mingil põhjusel ebatäpsused, peaks see tulema välja projekti kooskõlastamise ja trasside kättenäitamise käigus. Eeltoodu tagab selle, et kinnisel meetodil horisontaalpuurimine oleks üldse võimalik.
10. Telia Eesti AS kui kahjustunud sidetrassi omanik pidi koostama torustike ehitamisel nende kohta teostusjoonised, millel kajastatakse mh torustike tegelik sügavus ja paiknemine. See tuleneb Majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määruse nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ §-dest 31-34 ja §-st 58 jj. Määruse § 12 kohaselt tuli edastada teostusjoonis kohalikule omavalitsusele. Tallinnas on kõik sellised mõõdistusandmed kättesaadavad Tallinna geomõõdistuste infosüsteemist https://www.tallinn.ee/est/ehitus/Tallinnageomoodistuste-infosusteem. Andmekogu mõtteks on, et projekteerijad ja geodeedid saaksid uute projektide koostamisel kasutada varasemaid mõõdistusandmeid. Tõenäoliselt lähtus Geodeesia24 nimetatud andmetest sidetrassi sügavuse määramisel, millele tuginedes määras Telia sidetrassi asukoha oma projektis kindlaks projekti koostaja Pluvo OÜ.
11. Telia Eesti AS on väitnud, et tema sisemises võrguandmebaasis olid sideehitiste sügavused erinevad kui projektis märgitud. Telia Eesti AS on projekti kooskõlastamisel oma hoolsuskohustust rikkunud. Kui ta teadis, et projektis olevad sidetorustiku sügavused ei vasta tõele, ei oleks ta tohtinud projekti ilma täiendavate märkusteta kooskõlastada. Samuti oleks Telia Eesti AS pidanud hoiatama peatöövõtjat sideehitise asukoha kättenäitamisel.
12. Telia Eesti AS on tagantjärgi väitnud, et sidekaevude k1400 ja k1401 vahelise 12- avalise sidekanalisatsiooni täpset asukohta ei õnnestunud kaabliotsijaga tuvastada läheduses olevate kõrgepingekaablite häirete tõttu. Kättenäitamise aktis ei ole mitte ühtegi viidet kättenäitamise ebaõnnestumisele. Hagejate esitatud asjatundja arvamus kaabliotsija ehk elektromagneetilise lokaatori kasutamise kohta muudab hagejate senised väited kättenäitamise ebaõnnestumise kohta ebaustutavaks. Nimelt on asjatundja O. H. selgitanud: „Kui otsitava sidevõrgu tuvastamist segab lähedalasuva elektrikaabli tekitatud magnetväli, siis saab häälestada signaaligeneraatori ja kaabliotsija sellisele sagedusele, mida elektrikaabli magnetväli ei sega.“
13. Kui tegelikkuses saab kõrgepingekaabli tekitatavast probleemist kaabliotsijat kasutades üle, oleks Telia Eesti AS pidanud kättenäitamise käigus suutma sidetrasside tegeliku asukoha kaabliotsijaga kindlaks teha ja kui see oleks ebaõnnestunud, oleks see olnud Telia Eesti AS ebaõnnestumine. Tegu on Telia Eesti AS eksimustega, mis ei ole kostja kontrolli all ega saa olla kostjale etteheidetavad.
14. Vastutusriskide jagamise puhul kehtib üldise põhimõttena see, et kahju peaks lõppastmes hüvitama see isik, kellel oleks olnud kõige odavam seda ära hoida. Käesoleval juhul oleks tekkinud kahju ära hoidnud, kui Telia Eesti AS ei oleks andnud selles sügavuses puurimisele enda kooskõlastust (tegutsemisluba).
15. Kuna hagejad on ise valinud Telia Eesti AS torustiku oma sidekaablite jaoks, tuleb Telia 26 Eesti AS eksimused sidetrassi tegeliku asukoha kohta info andmisel ning kõnealuste ehitustööde teostamiseks koostatud projektile kooskõlastuse andmisel omistada hagejatele ning vähendada seetõttu hagejate kahju VÕS § 139 lg 1 alusel nullini.
16. Praegusel juhul ei olnud peatöövõtjal ega kostjal kui alltöövõtjal põhjust arvata, et Telia Eesti AS sidetorustik on projektis märgitust sügavamal. Olukorras, kus projekti ebatäpsuse kohta puuduvad viited, projekt on kooskõlastatud ning sellest ei nähtu mitte ühtegi probleemi, ei olnud kostjale ega sarnasele samas tegevusvaldkonnas tegusevale isikule kuidagi etteheidetav, et nad mingeid täiendavaid abinõusid ei rakendanud. Ainus realistlik võimalus kaablite sügavuse täiendavaks kontrollimiseks oleks olnud kaablite käsitsi lahtikaevamine, mis oleks vastuolus maa-aluse horisontaalpuurimise iseloomuga. Hagejate käsitluse õigsuse korral oleks tulnud teha ulatuslik lahtikaevamine, millisel juhul ei ole enam tegu horisontaalpuurimisega.
17. Maa-aluse horisontaalpuurimisega kaasnevat käibekohustust ei saa sisustada nii, et see oleks olemuslikult vastuolus selle konkreetse töö iseloomuga. Samuti ei saa käibekohustuse järgimine olla vastuolus kohustusega, mis tulenevad kostjale Tallinna linna kaevetööde eeskirjast ja mis välistavad sõiduteede lahtikaevamise. Horisontaalpuurimisega kaasnevat käibekohustust ei saa sisustada selliselt, et horisontaalpuurimisega tegeleval ettevõtjal ei olegi sisuliselt mitte kuidagi võimalik seda täita.
18. Georadari kasutamine ei ole praktikas selle meetodi uudsuse ja saadud andmete ebatäpsuse tõttu levinud. Georadarist kui seadmest saadavad andmed ei ole otse kasutatavad, need eeldavad põhjalikku analüüsi ja interpreteerimist, teatud pinnase tüüpe ei saa georadariga üldse uurida. EG Ehitus, mis on üks Eesti suurimaid maa-aluste trasside ehitajaid, juhatuse liige selgitas enda asjatundja arvamuses, et EG Ehitus ei ole enda töös georadarit kasutanud. Samuti ei olnud ta kuulnud, et georadari kasutamine oleks selles valdkonnas tavapärane ja konkurendid seda kasutaks. Selle põhjustena tõi EG Ehituse juhatuse liige välja, et georadariga ei saa täpset vastust maa-alustele kommunikatsioonidele.
19. Küll aga kasutab EG Ehitus igapäevaselt asukoha määramiseks kaabliotsijat, mida kasutas oma trassi sügavuse tuvastamisel Telia Eesti AS. Kui georadari kasutamine oleks valdkonnas tavapärane, tekib küsimus, miks ei kasutanud Telia Eesti AS oma torustiku kättenäitamisel ja sügavuse määramisel georadarit. Georadariga maa-aluste trasside uuringute teostamist ja saadud andmete analüüsi pakub Eestis üksnes Elermo OÜ (endise ärinimega Georadar OÜ). Elermo OÜ eelmise nelja kvartali käive on teatmik.ee andmetel vastavalt 10 370,67 eurot (2022 I kvartal), 32 425,31 eurot (2021 IV kvartal), 14 090,68 eurot (2021 III kvartal) ning 5 308,51 eurot (2021 II kvartal).
20. Võrdlusena võib välja tuua, et ühe trasside uuringu töö maksumus kujunes Jõe tn, Pronksi tn, Estonia teatri esise ala lõigul pikkusega 750 m
21. aastal teatmik.ee andmetel 29 900 eurot. Seega on üks projekt on moodustanud poole Elermo OÜ aastakäibest, mis näitab, et Elermo OÜ, kui ainus vastava teenuse pakkuja Eestis, ei ole selliseid uuringuid palju teinud. See omakorda näitab, et georadari kasutamine ei ole olnud praktikas levinud ega tavapärane. Arvestades seda, kui vähe georadarit praktikas kasutatakse, ei saa selle tehnoloogia kasutamata jätmist pidada kostja käibekohustuse rikkumiseks.
22. Tegu on väga uudse tehnoloogiaga. Esimene põhjalikum metoodiline uuring, mille eesmärk oli mh hinnata georadarite sobivust, võimekust ja usaldusväärsust maa-aluste kommunikatsioonide uuringute läbiviimiseks, avaldati Eestis alles aastal
23. Praeguse vaidluse keskmes olev maa-aluse puurimise käigus toimunud õnnetus juhtus 18.05.
24. See oli rohkem kui aasta aega enne esimese georadari kasutamise sobilikkust analüüsiva põhjalikuma uuringu avaldamist. Elermo OÜ, mis on hetkel ainus trassidega seotud georadari uuringuid teostav ettevõtja Eestis, asutati Äriregistri andmetel 14.03.
25. Telia Eesti AS-lt saadi tegutsemisluba 27 ja sidetorustiku kättenäitamine viidi läbi 04.05.2018, mis on ca 1,5 kuud pärast Elermo OÜ asutamist.
26. Kolmandaks oleks georadari kasutamine olnud ebamõistlikult kulukas. Hagejate 08.04.2022 esitatud seisukoha kohaselt toodi georadar puurimistrajektoori ja ühe sidetrassi ristumispunkti, tehti tund aega tööd ja selle kulu oli 100 eurot. Seetõttu on hagejad väitnud, et selle töö tegemine ei oleks kostjale suuri kulusid tekitanud. Tagantjärgi ainult ühte konkreetset piirkonda uurides võib see nii tunduda. Enne tööde teostamist, kui kostjal puudusid mistahes andmed selle kohta, et projektis väljendatud andmed ei pruugi õiged olla, poleks kostjal loogiliselt võttes olnud mingit põhjust ainuüksi seda piirkonda georadariga uurida, kui projekti kohaselt jäi maa-aluse sundpuurimise trajektoorile mitmeid erinevaid trasse, torusid ja kaeve. Seega ei oleks georadari uuring saanud piirduda üksnes puurimistrajektoori ja trassi ristumiskohaga, vaid uuring oleks tulnud teha tervele 134-meetrisele puurimistrajektoorile. Ainult sellisel viisil oleks olnud võimalik tervikuna kogu ehitusprojektis esitatud andmestik olemasolevate trasside kohta üle kontrollida.
27. Seega tuleb hinnata, kui palju oleks maksnud georadari uuringu teostamine 134-meetrisel trajektooril. Selle hindamiseks saab võrdluseks võtta Elermo OÜ teostatud uuringu (Jõe tn, Pronksi tn, Estonia teatri esine ala), mille maksumus aastal 2019 oli teatmik.ee andmetel 29 900 eurot. Teatmik.ee andmebaasis avalikult kättesaadavate andmete kohaselt uuriti selle töö käigus ca 750 meetri pikkust trajektoori. Kui 750 meetri pikkuse tänavalõigu uurimine maksis 29 900 eurot, on 1 m uurimise maksumuseks 39,87 eurot. See teeks georadari uuringu maksumuseks 5342,1 eurot. Kuna kostja teostatud horisontaalpuurimise töö maksumus oli 4969 eurot, oleks georadari kasutamise kulu olnud suurem. Oleks ilmselgelt ebaproportsionaalne, kui kostja peaks töö käibekohustuse täitmiseks teostama töö enda maksumusest kallimaid eeluuringuid.
28. Kostja kontrollis enne töid Telia Eesti AS sidetorustiku sügavust piisavalt ja ei esinenud andmeid, projekti õigsuses kahtlemiseks. Ainus koht, kust kostja sai enne töid andmeid sidetorustiku sügavuse kohta kontrollida, oli tööde kohale kõige lähemal asuv Telia Eesti AS sidekaev, kuhu see torustik tuli sisse. Telia 06.06.2018 selgituse kohaselt kontrolliti enne töid tööalast 25 m eemal asuvat sidekaevu, kus Telia Eesti AS torustiku sügavus maapinnast torude peale oli ca 1,0 m. Projekti pikiprofiili järgi oli avariikohas maapinna abs. kõrgus 8,57 m, Telia Eesti AS torustiku pealmine kõrgusmärk oli projektis abs 7,50 m. See tähendab, et ka projekti järgi asus sidetorustiku pealmine äär maapinnast 1,07 m sügavusel, mis on väga sarnane projektis märgitule. Seega kaevu vaatlusandmed kinnitasid, et projektis märgitud Telia Eesti AS torustike sügavus on õige. Kostja täitis sellega projekti osas oma kontrollikohustuse nõuetekohaselt.
29. Kuna hagejate ja kostja vahel puudus lepinguline suhe, on vastutusestandard lepingulisest vastutusestandardist oluliselt erinev. Kui lepingulises suhtes on tavapärane süüst sõltumatu vastutus ning vastutuse välistab vääramatu jõu esinemine, siis õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise regulatsioon näeb ette kahju tekitaja süülise vastutuse. Töövõtulepingu puhul on vastutuse regulatsioon üldisest lepingutele ette nähtud vastutuse regulatsioonist veelgi rangem, kuna töövõtja vastutab VÕS § 642 lg 1 järgi igasuguse lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on tööl selle juhusliku hävimise või kahjustumise riisiko ülemineku hetkel. Lisaks on oluline, et lepinguväliselt tekitatud kahju puhul on süüst sõltumatu vastutusestandard omane riskivastutusele ning seda tuleks järgida juhul, kui oleks leidnud kinnitamist kostja vastutus suurema ohu allika valitsejana. Riigikohus on kõnealuses vaidluses asunud seisukohale, et hagejatel ei ole kostja vastu nõuet suurema ohu allikaga tekitatud kahju hüvitamise sätete järgi, mistõttu ei saa sellest kõnealusel juhul lähtuda.
30. Kui kasutada töövõtulepingute regulatsiooni analoogia korras teatava mõõdupuuna VÕS § 1050 kohase käibekohustuse sisustamisel, tuleb arvestada, et lepingulises suhtes sõltub 28 töövõtja vastutus eeskätt sellest, mis on lepingu alusel võlgnetava töö sisu. Kõnealusel juhul olid töövõtulepingu pooled selgelt ja üheselt mõistetavalt leppinud kokku omavaheliste kohustuste jaotuses. Kostja pakkumuses, mis kajastab pooltevahelise lepingu tingimusi, on mahamärkimistööde ja geodeesia ning olemasolevate trasside šurfimise ja nende asukoha täpsustamise rea taga märge „organiseerib ja vastutab Tellija“. Seega nende tööde teostamine ei olnud lepingu kohaselt kostja ülesanne, need asjaolud jäid TrendAktiv OÜ vastutusalasse ning neid ei ole võimalik ette heita kostjale.
31. Praegusel juhul koostas elektritööde projekti professionaalne projekteerija OÜ Pluvo. Kostja kontrollis talle esitatud projekti hoolikalt, ta järgis kõiki enda käibekohustuse täitmiseks vajalikke nõudeid. Tegemist ei olnud ei tellija ega töövõtja jaoks ilmselge projekteerimisveaga, projekti järgi ehitamine ei eeldanud kehtivatest õigusaktidest kõrvalekaldumist. Viga on tingitud projektis kasutatud valedest algandmetest. Sellist viga ei oleks kostjal olnud mitte kuidagi enda professionaalsete oskuste ega eriteadmistega võimalik projekti ega selle alusel saadud tegutsemisloa ega sideehitise tähistamise ja kättenäitamisakti pinnalt tuvastada.
32. Mitte miski projekti dokumentatsioonis ei viidanud ebatäpsustele ega probleemidele. Selle dokumentatsiooni pinnalt ei ilmnenud mitte ühtegi hoiatavat märki, mis oleks pidanud täiendavalt kostja tähelepanu äratama. Ainus realistlik viis projektis viidatud olemasolevate trasside asukoha täiendavaks ülekontrollimiseks oleks olnud kõikvõimalike teadaolevate trasside ulatuses maa lahtikaevamine. OÜ Pluvo koostatud elektriprojekti kohaselt oli maa-aluste puurimistööde trajektooril mitmeid erinevaid trasse, torusid ja kaeve. Kui maa oleks tulnud kõigi olemasolevate trasside sügavuse täpseks kindlaks määramiseks lahti kaevata, oleks ära kadunud vajadus kasutada uute trasside paigaldamiseks maa-alust puurimist.
33. Tellijalt saadud juhiste kontrollikohustus ei saa olemuslikult olla selline, et see muudaks töövõtja tehtava töö iseloomu täiesti teistsuguseks, teisisõnu, et sellist tööd nagu maa-alune puurimine ei olekski teatud juhtudel kontrollikohustuse täitmise tulemusel enam võimalik teostada. Samuti ei saa see viia töövõtja tegevust vastuollu Tallinna linna kaevetööde eeskirjaga, mille kohaselt tuleb sellised tööd teha kinnisel meetodil. See ei saa olla VÕS § 641 lg 3 mõte ega eesmärk.
34. Kostja leidis, et hagejate kahju on tõendamata. Hagejate kahju hüvitisest tuleb maha arvestada see osa, mis seondub lõhutud sidekaabli topelt parandamisega. Hagejate selgitusest ja 01.12.2021 esitatud tõendist lähtub, et esialgu asendati hagejate poolt lõhutud sidekaabel ajutise 450 m pika kaabliga ja seejärel päris kaabliga (450 m), kuna avarii toimus reede lõuna ajal ning õiget kaablit polnud hagejal kohe laos. Lõhutud kaabel A. M.i selgituste kohaselt 30 kiuline ja see asendati 48 kiulisega. Eesti suurimaid elektrimaterjalide müüjaid Esvika Elekter AS on kinnitanud, et neil on eelnimetatud sidekaablid tavapärane laokaup. AS Esvika Elekter on avatud tööpäeviti kuni 18:
35. Seega oleks saanud hagejad reede lõunal, mil avarii toimus, osta kohe õige kaabli, kui nad oleksid seda soovinud. See võimalus oli olemas. Topelt kaabli paigalduse kulu ei saa seega pidada põhjendatud kuluks, mille eest kostja vastutab.
36. 20.09.2022 seisuohtades jäi kostja varasemate väidete juurde. Hageja hinnangul ei ole mõeldav, et trassiomanik tagab veatu puurimistöö ja täpsed andmed. Kostja ei ole kunagi väitnud, et üksnes trassiomaniku kohustus on garanteerida, et puurimistööde käigus ei teki kahju või et ainult trassiomanik peaks tagama veatu puurimistöö. Paratamatult eeldab maa-aluse puurimistöö plaanimine ja teostamine koostööd maa-aluste trasside omanikega, sh trassiomanikult trasside paiknemise kohta teabe saamist ja trassiomaniku poolt trasside kättenäitamist. Selle jaoks on trassiomanikel välja kujundatud eraldi menetlused.
37. Telia Eesti AS-l on selleks eraldi teenus „Sideehitiste Järelevalve“. Järelevalve teenus hõlmab sideehitiste kaitsevööndis tegutsemiseks vajalike lubade väljastamist, vastaval alal 29 tehtavate tööde järelevalvet ning sideehitiste paiknemise kindlakstegemist looduses. Telia Eesti AS oleks trassiomanikuna pidanud koostama enda torustike ehitamisel nende kohta teostusjoonised, ehitustööde projektile kooskõlastuse andmisel projekti sisuliselt kontrollima ja hindama, kas projektis kajastuvad andmed on kooskõlas tema enda käsutuses olevate andmetega ning trasside kättenäitamisel enda trasside asukoha ja kõrguse täpselt tähistama ja puurimistööde teostajale kätte näitama.
38. OÜ Pluvo koostatud ehitusprojektis kasutatud algandmed sidetrassi sügavuse kohta ei vastanud trassi tegelikule sügavusele. Projektis kasutatud andmed tuginesid Telia Eesti AS teostusjoonistele. Telia Eesti AS oli projektis olevad andmed kooskõlastatud ja kättenäitamisel üle kinnitanud. Projekti kooskõlastamisel andmete kontrollimata jätmisele viitab Telia Eesti AS enda kinnitus, et sisemises võrguandmebaasis olid sideehitiste sügavused erinevad kui projektis märgitud.
39. Telia Eesti AS „Sideehitise Järelevalve“ teenus hõlmab kättenäitamist, see oli Telia Eesti AS ülesanne. Seda kinnitab üheselt veebilehel olev info „Sideehitise Järelevalve“ teenuse kohta, mis kinnitab, et see teenus hõlmab „sideehitise paiknemise kindlakstegemist looduses“. Täiendavalt on sellel suunis „Ebameeldivuste vältimiseks uuri sideehitise järelevalve spetsialistilt, kus paiknevad sinu maa-alal kaablid. Esmakordne kaablite asukoha kättenäitamine on maaomanikule tasuta.“
40. Kostja ei pidanud kaabliotsijat ümber seadistama, sest seda kasutas Telia Eesti AS. Ainult trasside omanik võib ühendada oma trassidega kaabliotsija tööks vajaliku impulsigeneraatori, millelt lähtuvaid impulsse kaabliotsija pinnasest otsib. Kostjal puudus luba ja võimalus minna Telia Eesti AS või hagejate trassi külge ühendama kaabliotsija impulsigeneraatorit. Kostja omavoliline seadmete ühendamine töötava sidetrassi külge võib kaasa tuua selle sidekaabli töö kahjustamise. Seetõttu määras Telia ise oma trasside sügavust ja kasutas selleks oma kaabliotsijat. Kui see toiming ebaõnnestus, oli see Telia Eesti AS ebaõnnestumine.
41. Hagejad on toonud välja, et ehitusprojektis on trasside sügavused esitatud orienteeruvalt ja vajavad üle täpsustamist. Kostja selgitab, et torustiku täpse asukoha väljaselgitamine toimuski enne puurimistööde algust Telia Eesti AS sidetrasside tähistamise ja kättenäitamise käigus. Kuna kättenäitamine toimus, selle kohta oli vormistatud akt, andis Telia Eesti AS töö alustamiseks nõusoleku. Kostja oli veendunud, et projektis esitatud sügavused on üle kontrollitud ja õiged. Lisaks kontrollis kostja ise trassi sügavust sidetrassi ja puurimistrajektoori ristumiskoha lähetuses olevates sidekaevudes.
42. Purunenud Telia Eesti AS sidetorustikule olid rajatud antud piirkonnas iga mõnekümne meetri tagant kontrollkaevud. Enne sidetrassi juures tööde alustamist kontrolliti koos Telia Eesti AS-ga sidekaevu k1400 ja tuvastati sealt sidetorustiku tegelik sügavus. Selline trasside sügavuse hindamine/kontrollimine on mõistlik ja praktikas tavaline, mida kinnitab asjaolu, et Telia Eesti AS on trassiomanikuna sama meetodit kasutanud. Seda on kirjeldatud Telia Eesti AS e-kirja teel antud seletuses.
43. Lisaks lähtuti ehitusprojektist ja selle lisadest. Nimelt ehitusprojektis kasutatud joonisel „Maa-ala plaan tehnovõrkudega“ sisaldunud geodeetilisel alusplaanil (kostja 20.05.2022 seisukoha lisa 2/2) olid olemas vaatlusandmed teise lähedal asuva Telia Eesti AS side