(6)Kinnipidamisasutusest koostatud iseloomustuse kohaselt on K.N-i kriminaalkorras karistatud kaheksal korral, millest kehtivaid karistusi on viis. K.N on vanglas läbinud sõltlastele mõeldud sostiaalabiprogrammi Eluviisitreening, kus K.N oli enamusajast passiivne aga võttis siiski osa. Perevägivalla vähendamise teemal on psühholoogiga toimunud vestlused kahel korral. Psühholoogi hinnangul rohkem vajadust vestlusteks ei ole kuna isik saab aru, mis oli vägivalla põhjuseks ja kuidas seda saab vältida. Üldine käitumine vangistuses on hea. Distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul puuduvad. Vabanemisel asub elama ema juurde xxx. K.N on kasutanud oma ema suhtes vägivalda, kuid sellele vaatamata võtab ema poja enda juurde elama. K.N on määratlemata kodakondsus ja tähtajaline elamisluba kehtib kuni 05.10.

1. Isikul on kesk-eriharidus ja omandanud autoremondilukksepa eriala. K.N on omandanud riigikeele tasemel A
2. Vanuse tõttu enam ennast täiendada ei planeeri. Enne vangistus töötas juhutöödel. Viimane töökoht oli OÜ xxx kolm aastat tagasi. K.N-i sissetulekuks oli töötu abiraha ja juhutööd. Vanglas materiaalselt keegi teda ei toeta. K.N on tasumata nõudeid TÄITISE andmetel 10 457,76 eurot ning isik ei ole huvitatud nõuete täitmisest. Toime pandud kuriteod on seotud isiku majanduslike raskustega ning sõltuvusprobleemiga. K.N ise väidab, et ta võib alati mõne juhutöö leida. K.N-i lähedaseks on tema ema M. P., kelle suhtes ta on korduvalt kasutanud vägivalda. K.N ise ütles, et see oli mitu aastat tagasi ja ei oska selgitada miks ta nii emaga käitus. Emaga suhtleb K.N telefoniteel. K.N on valdavalt suhelnud kriminaalse taustaga isikutega. Ennast ta ise eriti mõjutatavaks ei pea, pigem on riskiv ja teisi ärakasutav. Hoolimatut elustiili näitavad paljud väärteokaristused ja korduvalt käitumiskontrolli nõuete rikkumised, ema kulul elamine. Alkoholisõltuvust ei ole MO andmetel K.N-ile diagnoositud. Enamus kuritegusid on aga sooritatud alkoholijoobes ja vägivalda kasutades. AS rikkumise eest karistatud 21 korda. Ema sõnul algas isikul alkoholiga probleem peale isa surma 18 aastat tagasi ja alkoholi tõttu on jäänud ilma ka töökohtadest. Motivatsioon loobuda alkoholi tarbimisest on isiku sõnul olemas, kuid ta ei teadvusta end kui alkohoolikut. Vajadusel nõus andma nõusoleku alkoholivastaseks raviks. Narkotikume ei ole kunagi proovinud. K.N enda sõnul kroonilisi haigusi ei põe ning hindab oma tervislikku seisundit rahuldavaks. K.N on suhtlemisel rahulik, tasakaalukas. Impulsiivsus ja vägivaldne käitumine ilmnevad alkoholijoobe korral. Probleeme lahendad ei oska, võib kasutada probleemide lahendamiseks vägivalda ja tarbida alkoholi. K.N ise ei tunnista, et tal oleks probleeme alkoholi tarbimisega. K.N on korduv kriminaal –ja väärteokorras karistatus, käitumiskontrolli nõuete rikkumine iseloomustavad tema tegelikku suhtumist ühiskonda ja näitavad madalat motivatsiooni käitumise muutmiseks. Isik on kasutanud vägivalda ka võimuesindajate suhtes, millest võib järeldada ametiisikute suhtes negatiivset hoiakut, samuti on rikkunud kriminaalhoodluse kontrollnõudeid. Vanglas on ametnikega suhtlemine nõuetekohane, probleeme esinenud ei ole. Vangla hinnangul on K.N ohtlik ametnikele, kõrgohtlik avalikkusele ja konkreetsele täiskasvanule, risk ühiskonnas. Arvestades kinnipeetava varasemat karistust on uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 56 %, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 51 %. Arvestades eeltoodust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt K.N-i päritoluperekonda kuuluvad ema M. P. ning õde I. I.. Isa P. P. on surnud. Vestlusest kinnipeetava emaga selgus, et ta suhtleb pojaga telefoni teel. Kinnipidamisasutuses teda vaatamas ei ole käinud. Materiaalselt ta poega ei toeta. Kinnipeetav on vallaline, lapsi ei ole. M. P: väitis, et pojal püsivaid sõpru ei ole- ainult joomakaaslased. Kinnipeetav olevat hakanud alkoholi tarvitama ca 18 aastat tagasi, peale isa P. P. surma. Alkoholivastasel ravil ei ole käinud. Kriminaalhooldaja hinnangul arevestades kinnipeetava kriminaalset käitumist ning alkoholi tarvitamist, võib eeldada et K.N-i 2

(6)tutvusringkond on samuti kriminaalse taustaga. K.N soovib elama asuda võimaliku vabanemise korral xxx, kus elas ka enne vangistust. Tegemist on 2-toalise korteriga mis kuulub kinnipeetava ema M. P.. Käesoleval ajal sellel elamispinnal elab ainult kinnipeetava ema. Ema suhtes on isik korduvalt kasutanud vägivalda. Antud korterisse isik ei ole sisse kirjutatud, kuna ema kirjutas ta korterist välja peale seda, kui kinnipeetav alkoholijoobes teda lõi. Vestlusest kinnipeetava emaga selgus, et K.N on keskharidus ning ta on omandanud autoremondilukksepa eriala. Tänu alkoholi tarvitamisele ei ole kinnipeetv suutnud püsivat töökohta leida. Varem omas kinnipeetav töökogemust juhutöödel. Enne käesolevat vangistust pole K.N kuskil töötanud. Raha alkoholitravitamiseks teenis kriminaalsel teel (varastas). Vabanemisjärgselt töökoht kinnipeetaval puudub. Vestluse käigus teatas K.N-i ema, et ta on nõus võtma kinnipeetava enda juurde elama ja teda toitma. Karistusregistri andmetel on K.N-i korduvalt kriminaal –ja väärteokorras karistatud, enamus karistustest on

(6)varguse, võõra vallasasja omavolise ajutise kasutamise eest, olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse ja sõiduki süstemaatilise juhtimisõiguseta juhtimise eest. Kehtivaid väärteokaristusi on süüdimõistetul 24 ja need on mõistetud

(2)lg 1, RelvS § 89

(10), ÜTS § 54

(7)lg 1, AS § 70 järgi. Kohus leiab, et isiku varasemad karistused ei ole süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki, kuna isik on korduvalt jätkanud kuritegude toimepanemist ka pärast seda, kui vangistus on ära kantud. Seega kohus on seisukohal, et isik ei ole varasematest karistusest järeldusi teinud ega hoidunud uute süütegude toimepanemisest. Kohtuotsusest tlk 16 nähtub, et isik on viimase kui ka varasemate kohtuotsuste alusel karistatud varavastaste kuriteguide toimepanemise eest. See annab kohtule aluse arvata, et isikul on vastav hoiak ( kuritegude toimepanemine) on välja kujunenud ja juurdunud ja ainult soovi elada seadusekuulekalt ei piisa kuritegude vältimiseks. Süüdimõistetul puudub garanteeritud töökoht. Kinnipeetava viimane töökoht oli kolm aastat tagasi OÜ xxx. Tänu alkoholi tarvitamisele ei ole kinnipeetav suutnud püsivat töökohta leida. Varem omas kinnipeetav töökogemust juhutöödel ning enne käesolevat vangistust ei töötanud kusagil. Raha alkoholitarvitamiseks teenis varastades. Sellest nähtub, et alkoholi tarvitamine on isiku puhul tõsine risk ja see soodustab kuritegude toimepanemist. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib K.N elama asuda ema juurde aadressile xxx. Kohtu hinnangul tuleks negatiivse asjaoluna arvestada, et K.N on varasemalt kasutanud oma ema suhtes korduvalt vägivalda. Kohtu arvates ei saa välistada, et kui K.N tarvitab alkoholi või kui tekivad probleemid, siis K.N võib tarvitada oma ema suhtes taas vägivalda. V angla iseloomustuse kohaselt K.N võib kasutada probleemide lahendamiseks vägivalda. Vaatamata asjaolust, et K.N on oma ema suhtes varasemalt vägivalda kasutanud on ema nõus võtma poja enda juurde elama. Tegemist on 2toalise korteriga, mis kuulub kinnipeetava emale M.P:. Viimane on andnud nõusoleku isiku elama asumiseks nimetatud aadressile. K.N ei ole antud korterisse sisse kirjutatud, sest ema kirjutas ta peale seda korterist välja, kui K.N teda alkoholijoobes lõi. Positiivne on vähemalt see, et isikul on lähedane isik ja elukoht, kuhu elama minna. Samas fakt, et isik on lähedase isiku vägivaldne, võib osutada sellele, et tegelikult ei ole elukoha ja lähedase isiku olemasolu nii kaalukas tegur seadusekuulekale elule suunamisel. Samas tuleb positiivseks lugeda, et käesoleva vangistuse jooksul on K.N läbinud sõltlastele mõeldud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Perevägivalla vähendamise teemal on psühholoogiga toimunud vestlused ning psühholoogi arvates rohkem vajadust vestlusteks ei ole kuna K.N saab aru, mis on vägivalla põhjuseks ja kuidas seda saab vältida. Samuti on positiivne, et vangistuse jooksul on olnud K.N-i üldine käitumine vanglas nõuetekohane ning kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused. Süüdimõistetu omab elamisloakaarti, mis kehtib kuni 05.10.2021 Samas, arvestades kinnipeetava poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja korduvaid karistusi, ei ole kohtu hinnangul K.N-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine õigustatud ja oleks põhjendamatu. Kohtul puudub alus arvata, et süüdimõistetu puhul, kes on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja vanglas korduvalt viibinud, oleks uue kuriteo toimepanemise risk madal. 4

(6)Ilmekaks asjaoluks ka faktid, et isik oli varasemalt kriminaalhooldusele määrarud seoses ennetähtaegse vabastamisega, kuid karistus pöörati lõpuks täitmisele ( 2014.a), andmed on kohtuostsuses tlk 16. Kuna isik on jätkanud kuritegelikku eluviisi olenemata asjaolust, et ta on ka varasemalt määratud kriminaalhooldusele,leiab kohus, et kriminaalhooldus ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Oleks kergemeelne arvata, et varasemalt korduvalt karistatud isik hakkaks nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut, seadusekuulekat elu elama. Vastupidiselt – kohus on veendumusel, et võimaluse tekkimisel eiraks süüdimõistetu ühiskonnas kehtestatud reegleid omakasu eesmärgil. Kohus märgib, et K.N on karistatud süstemaatiliselt toime pandud varguse, võõra vallasasja omavolise ajutise kasutamise eest ja sõiduki süstemaatilise juhtimisõiguseta juhtimise eest. Kohus nõustub vangla hinnanguga, et K.N on ohtlik avalikkusele ja konkreetsele täiskasvanule. Kohtu hinnangul arvestades kinnipeetava varasemat karistatud ja tema ohtlikkust avalikkusele tuleb järeldada, et isikul on juba välja kujunenud kindel, kriminaalne, käitumismuster. Kohus hindab nimetatud asjaolusid kui uue kuriteo toimepanemise riske. Kohus leiab, et K.N-i kogu eelnev käitumine ja toimepandud viimase kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe ühtki alust, miks selline isik tuleks vabastada enne tähtaega ning kuidas kriminaalhooldus, mille reegleid süüdimõistetu on varasemalt rikkunud, jätkates kuritegeliku tegevust, saaks nüüd maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Lisaks leiab kohus, et varasemat käitumist ilmestab asjaolu, et süüdimõistetu ei suuda väärtustada ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme. Kohus nõustub vangla seisukohaga, et korduv kriminaal– ja väärteokorras karistatud, käitumiskontrolli nõuete rikkumine iseloomustavad tema tegelikku suhtumist ühiskonda ja näitavad madalat motivatsiooni käitumise muutmiseks. Lisaks tuleb kohtu hinnangul arvestada negatiivse aspektina alkoholi probleemi. K.N-ile ei ole diagnoositud alkoholisõltuvust ja ise ta samuti ei tunnista alkoholi probleemi, kuid enamus tema kuritegudest on sooritatud alkoholijoobes ja vägivalda kasutades, millest tuleb järeldada et kinnipeetaval on probleem alkoholiga olemas. Alkoholiseaduse rikkumise eest on kinnipeetvat karistatud kokku 21 korral ning alkoholi tõttu on isik jäänud ilma töökohtadest. Samuti ilmnevad tema käitumises välja impulsiivsus ja vägivaldne käitumine alkoholijoobe korral. Lisaks tuleb negatiivse asjaoluna arvestada, et K.N ei oska probleeme lahendada vaid võib probleemide lahendamiseks kasutada vägivalda ja tarbida alkoholi. Samuti võib K.N alkoholi ostmiseks raha teenida kriminaalsel teel ehk varastades. Seega on alkoholiprobleem uue kuriteo toimepanemise risk. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 02.07.2018, seega karistuse ärakandmiseni on jäänud vähem kui aasta. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab

(6)on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20). Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Nii hindabki käesoleval juhul kohus süüdimõistetu pingutusi (distsiplinaarkaristuste puudumine, kindel elukoht ning taasühiskonnastavates tegevustes osalemine vangistuses) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Kuivõrd K.N on korduvalt kriminaalkorras karistatud, näitab see kõik kogumis, et isik ei olegi seaduskuulekale elule orienteeritud. Kaalu annab siinkohal ka vangla riskihindamine, mille kohaselt on tegemist ühiskonnale kõrgohtliku isikuga. Kohtu hinnangul tuleb arvestada, et isik võib olla ohtlik oma ema jaoks, kelle juurde ta soovib asuda elama peale vabenemist. K.N on oma ema suhtes korduvalt tarvitanud vägivalda. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Nii on teiste inimeste elu, tervise ja vara kaitseks põhjendatud jätta süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes