Obsah (5)

§ 424§ 68§ 69§ 75§ 50

1-21-2955 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 12. mai 2021 Tallinn Kriminaalasja number 1-21-2955 (20231702432) Kohtukoosseis Kohtunik

§ 424

lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Katrin Tron Süüdistatav Z.V - isikukood: XXX; kodakondsus: xxxx kodanik; haridus: xxxx; emakeel: xxxx; elukoht ja aadress: xxxx; töökoht: xxxx; karistatus: varem kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu 18.02.2019 otsusega

§ 424

lg 1järgi vangistusega neli kuud

74 alusel tingimisi seitsme kuulise katseajaga ning lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kolmeks kuuks (karistus täidetud); tõkend: puudub (kahtlustatavana kinni peetud 22.-24.10.2020). RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg-st 1 p 5 ja §-st 249, kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Z.V

§ 424lg 2 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus üks aasta.

2.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud kolm päeva (22.24.10.2020), seega kandmisele kuulub 11 kuud 27 päeva vangistust. 3.

§ 69lg 1 alusel asendab kohus Z.V-le mõistetava vangistuse üldkasuliku tööga.

Kuna ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd, asendab kohus vangistuse 11 kuud 27 päeva (330+27) 357 tunni üldkasuliku tööga. ÜKT tegemise tähtajaks määrab kohus 1 aasta 6 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. 4. Üldkasuliku töö tegemise ajal on Z.V allutatud kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning ta on kohustatud järgima

§ 75

lg-s 1 nimetatud kontrollnõudeid: - elab kohtu määratud alalises elukohas xxxx; - ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks ning täidab talle

§ 75

lg 2 p 2 ja 8 alusel pandud kohustused: - ei tarvita alkoholi; - osaleb kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis. 5. Lisakaristusena võtta Z.V-lt ära

§ 50

lg 1 p 1 alusel mootorsõiduki juhtimise õigus viieks kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest. Liiklusseaduse § 127 alusel tuleb Z.V loovutada juhiluba Transpordiametile viie tööpäeva jooksul arvates otsuse jõustumisest.

1. DVD- ja CDR-plaadid salvestistega - KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta pärast kohtuotsuse jõustumist kriminaalasja materjalide juurde.
2. Mõista Z.V-lt välja KrMS § 175, § 179 ja § 180 alusel menetluskulud kogusummas 1077,60 eurot, sh: - kaitsjatasud summas 201,60 eurot; - sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest 876 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb menetluskulud summas 1077,60 eurot tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 kuu jooksul igakuiste võrdsete maksetena. Väljamõistetud menetluskulu tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber
3. Makseinfo koos kohtuotsusega on kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahaline nõue ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus apellatsioonikorras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule juhul, kui on tegemist KrMS
4. ptk.
5. jao sätete (kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete), KrMS § 339 lg 1 (kriminaalmenetluse olulise rikkumise loetelu) rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. SÜÜDISTUS Z.V, olles karistatud 18.02.2019 Harju Maakohtu poolt

§ 424

lg 1 järgi, juhtis tahtlikult uuesti, s.t korduvalt 22.10.2020 kella 16.38 ajal Tallinnas, Spordi tn juures mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (tõendusliku alkomeetri lugem, alkoholijoove - alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 1,01 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,10 mg/l, lõplik mõõtetulemus 0,91 mg/l), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja § 69 lg 2 p 1 nõudeid. Liiklusseadus § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis/. 2 Liiklusseadus § 69 lg 2 p 1 /Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/. Seega pani Z.V toime korduva mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, see on

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KOKKULEPPE SISU Juhindudes Kr

MS § 245, sõlmisid prokurör, süüdistatav Z.V ja tema kaitsja käesolevas kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe.

§ 424

lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks aasta vangistust. Nimetatud karistusest arvestatakse maha vahi all viibitud kolm päeva. Mõistetud vangistus asendatakse

§ 69lg 1 alusel 357 tunni üldkasuliku tööga.

Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määratakse üks aasta kuus kuud, mil Z.V on kriminaalhooldaja järelevalve all ja peab järgima

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning

§ 75lg 2 p-de 2 ja 8 alusel pandud kohustusi.

Lisakaristusena

§ 50lg 1 p 1 alusel võetakse Z.V-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus viieks kuuks.

Lisaks peab süüdistatav tasuma 12 kuu jooksul võrdsete osamaksetena menetluskulu summas 1077,60 eurot (kaitsjatasud kokku 201,60 eurot ja sundraha 876 eurot). KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava ja prokuröri arvamuse sõlmitud kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS

1. peatüki
2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub Z.V talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistustes süüdimõistmisele ja talle tuleb mõista kokkuleppes märgitud karistus. Samuti tuleb süüdistataval hüvitada menetluskulud kokkuleppes sätestatud viisil ja ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) Katrin Mikenberg kohtunik 3