4-22-1108/9

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

1. mai 2022 Kohtuasja number 4-22-1108 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik Kohtuasi Politsei- ja Piirivalveameti asenduskaristuse kohaldamiseks Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. aprilli 2022 määrus Määruskaebuse esitaja D.Z, isikukood Teised määruskaebemenetluse pooled Politsei- ja Piirivalveamet Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus taotlus D.Z-ile XXX RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. aprilli 2022 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada kirjaliku määruskaebuse süüdlase advokaadist kaitsja ning Politsei- ja Piirivalveamet. Määruskaebus tuleb esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai käesolevast kohtumäärusest teada või pidi sellest teada saama. PÕHIOSA
4. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA)
5. augusti 2017 otsusega väärteoasjas nr 2315,17,005791 karistati D.Z-i karistusseadustiku (KarS) § 218 lg 1 järgi rahatrahviga 10 trahviühikut summas 40 eurot. Otsus jõustus
6. septembril
8. D.Z rahatrahvi vabatahtlikult ei tasunud. Rahatrahvi sissenõudes algatati täitemenetlus. Kohtutäitur Kristiina Feinman teatas kohtuvälisele menetlejale rahatrahvi täitmise võimatusest.
10. aprillil 2022 esitas PPA Viru Maakohtule taotluse D.Z-ile kohaldamiseks. D.Z oli tasumata kogu trahvisumma. asenduskaristuse
11. Viru Maakohus rahuldas
12. aprilli 2022 määrusega selle taotluse ning asendas KarS § 72 lg-te 1 ja 2 alusel D.Z-ile PPA
13. augusti 2017 otsusega määratud rahatrahvi 1 päeva pikkuse arestiga, mis kuulub kandmisele koheselt pärast D.Z-ile kohtuasjas nr 4-22-1106 kohaldatud asendusaresti ärakandmist. Kohus märkis, et D.Z ei ole rahatrahvi tasuma asunud ja rahatrahvi sissenõue ei ole ka aegunud, kuna D.Z on viibinud pärast rahatrahvi määramise otsuse jõustumist korduvalt kinnipidamisasutuses, mil täitmise aegumine on vastavalt KarS § 82 lg-le 4 peatunud. Rahatrahvi tasumiseks puuduvad D.Z rahalised vahendid ja tal ei ole ka vara, millele saaks sissenõuet pöörata. Kuna mõjuvaid põhjuseid rahatrahvi tasumata jätmiseks ei esine ja puuduvad ka aresti kohaldamist välistavad asjaolud, tuleb rahatrahv asendada arestiga. Aresti ei ole põhjendatud asendada üldkasuliku tööga. Hetkel kannab D.Z vangistust, kust peaks vabanema
14. juunil
15. Kui D.Z suundub pärast vanglast vabanemist tööle, on tema võimalused üldkasuliku töö tegemiseks vähesed ning tema elukorraldus oluliselt raskendatud. Otstarbekas on see, et D.Z kannab asendusaresti vahetult pärast vanglast vabanemist ära ning alustab elu puhtalt lehelt. Kuna D.Z on korduvalt viibinud vangistuses, on tema üldkasuliku töö sooritamise perspektiiv ka kehv.
16. Maakohtu määruse peale esitas D.Z määruskaebuse, mille sisu on lühidalt järgmine. Kohtul oli määrus valmis juba kohtuisungi ajal ja tema selgitusi ei arvestatud. Ta on maksnud alates
17. aastast igakuiselt oma võlgasid. Ta ei saanud ise määrata, milliseid võlgasid maksta: vangla arvestusosakond võttis 50% igast temale laekunud summast maha ja kandis selle raha kohtutäituritele. Ta on taotlenud, et tasutaks ka praeguse kohtuasjaga seonduvat võlga ja kindlasti on seda tehtud – kohus ei kontrollinud võlgade tasumist. Ta ei ole võlgade tasumisest kõrvale hoidnud ega hoia ka edaspidi. Ta vabaneb
18. juunil 2022 vanglast ja muutub alates juulikuust maksejõuliseks: tema firmal on valmistoodangut ja vara, mida müüa. Seega saab ta võlad ära maksta. Kui kohus arvab, et rahatrahvi arestiga asendamine on siiski põhjendatud, siis palub ta asendada aresti üldkasuliku tööga – see on riigile kasulikum. Tal on vabaduses olemas kindel elukoht ning ta jätkab töötamist oma firmas. Ringkonnakohtu seisukoht
19. Õige on maakohtu seisukoht, et D.Z on PPA
20. augusti 2017 otsusega määratud rahatrahv 40 eurot täielikult tasumata: see nähtub PPA
21. aprilli 2022 taotlusest ja täitemenetluste andmebaasist. D.Z-i vastupidised väited on paljasõnalised – nende kinnituseks ei esitanud ta kohtule ühtegi dokumenti. Kas D.Z on hoidnud rahatrahvi tasumisest kõrvale või mitte, ei oma tähtsust. Oluline on see, et rahatrahv on tal tasumata ning seda ei ole õnnestunud sisse nõuda ka täitemenetluses, kuna sissetulekut ja vara, millele saaks sissenõuet pöörata, tal kohtutäituri teate kohaselt ei ole. Mingisugust kindlust ei ole selleski, et D.Z tasuks rahatrahvi lähiajal ära – see on tema paljasõnaline lubadus ja pealegi ei pruugi see olla võimalik D.Z-i erinevate võlgnevuste suurust arvestades (täitemenetluste andmebaasi kohaselt on tal võlgnevusi kokku tuhandetes eurodes). Kuna KarS § 72 lg-s 1 sätestatud alused rahatrahvi arestiga asendamiseks on täidetud ning rahatrahvi sissenõue ei ole KarS § 82 lg 4 kohaselt ka aegunud, on maakohtu otsustus rahatrahvi arestiga asendamise kohta õige.
22. Paljasõnaline on D.Z-i väide, et maakohus otsustas rahatrahvi arestiga asendamise enne kohtuistungit ning tema selgitusi arvestamata. Kohtuistungi protokollist nähtub, et kohus kuulas D.Z-i selgitusi ning lahkus seejärel kohtumääruse tegemiseks nõupidamistuppa, kuulutades määruse mõnda aega hiljem nõupidamistoast tagasi tulles. Kuna määrusest on aru saada, et kohus arvestas üldkasuliku töö põhjendatust kaaludes muu hulgas D.Z-i kohtuistungil avaldatud selgitustega vabaduses tööle asumise kohta, ei saa öelda, et kohus oleks jätnud D.Z-i selgitused oma otsustuse tegemisel tähelepanuta. On tõesti võimalik, et kohtul oli n-ö määruse põhi istungi alguseks valmis. Seda aga ei saaks kohtule kuidagi ette heita. Sellise „põhja“ olemasolu ei tähenda tingimata seda, et kohus tõepoolest ette valmistatud määruse teeb. Kui süüdlane toob istungil välja mingid uued olulised andmed, võib kohus teha teistsuguse määruse, kui tal ette valmistatud oli.
23. Sarnaselt maakohtuga ei pea ka ringkonnakohus põhjendatuks aresti asendamist üldkasuliku tööga. Nimelt peab aresti üldkasuliku tööga asendamisel hindama üldkasuliku töö reaalse täideviimise perspektiivi: kui see perspektiiv on kehv, ei ole aresti üldkasuliku tööga asendamine põhjendatud. Nii on ka D.Z-i puhul. 2