Obsah (6)

§ 156§ 155§ 29§ 123§ 2§ 30

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. mai 2022, Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-21-4374 Kohtunik Kristel Nirgi Väärteoasi N.P kaebus Politsei- ja

§ 156

lõikes 11 kohaselt kui üks kohtumenetluse pool on

§ 156

lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. 1 Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates täisotsuse avalikult teatavakstegemisest.

§ 155

lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Täisotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav Viru Maakohtu kantseleis 02.06.

1. Asjaolud ja menetluse käik
2. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna menetlusgrupi III juhtivuurija M. R. koostas menetlusalusele isikule N.P-le 28.09.2021 väärteoprotokolli väärteoasjas nr 2590, 21, 003437, mille kohaselt menetlusalune isik juhtides 28.08.2021 kell 16:55, xxxx, liikurmasinat ja teega külgnevalt alalt sõiduteele sõites ei andnud teed seal liikunud ja sõidueesõigust omavale mootorrattale, mille tulemusel sõitis mootorratas otsa liikurmasina laaduril olevale redelile. Oma tegevusega põhjustas tervisekahjustusega ning varalise kahjuga lõppenud liiklusõnnetuse, kus tervisekahjustus ning varaline kahju on tekitatud T. P.ile. Menetlusalune isik rikkus sellega liiklusseaduse (edaspidi LS) § 17 lg 3, LS § 16 lg. 1 nõudeid. Väärtegu on kvalifitseeritud LS § 223 lg.1 järgi.
3. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna menetlusgrupi III vanemväärteomenetleja A. V. vormistas menetlusalusele isikule N.P-le 21.10.2021 otsuse väärteoasjas nr 2590, 21, 003437, mille kohaselt menetlusalune isik juhtides 28.08.2021 kell 16:55, xxxx, liikurmasinat ja teega külgnevalt alalt sõiduteele sõites ei andnud teed seal liikunud ja sõidueesõigust omavale mootorrattale, mille tulemusel sõitis mootorratas otsa liikurmasina laaduril olevale redelile. Oma tegevusega põhjustas tervisekahjustusega ning varalise kahjuga lõppenud liiklusõnnetuse, kus tervisekahjustus ning varaline kahju on tekitatud T. P.ile. Menetlusalune isik rikkus sellega LS § 17 lg 3, LS § 16 lg. 1 nõudeid. Väärtegu on kvalifitseeritud LS § 223 lg.1 järgi. Kohtuväline menetleja on karistuseks mõistnud N.P-le KarS § 56 lg 1 alusel LS § 223 lg 1 sätestatud väärteo toimepanemise eest rahatrahvi 70 trahviühiku ulatuses, so 280 eurot.
4. 12.11.2021 esitas menetlusaluse isiku N.P kaitsja Killu Kool Viru Maakohtule kaebuse, milles taotleb tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna menetlusgrupi III vanemväärteomenetleja A. V. 21.10.2021 otsus väärteoasjas nr 2590, 21, 003437 ja lõpetada väärteomenetlus

§ 29lg 1 p 1 alusel.

Menetlusalune isik ei tunnista end väärteo toimepanemises süüdi.

1. Kaebuse kohaselt ei nõustu N.P , sellega et on rikkunud liiklusseaduse nõudeid. Kaebuse esitaja leiab, et liiklusõnnetuse osapoolte vastutuse küsimust ei saa lahendada ilma teiste osapoolte käitumist arvestamata (Riigikohtu lahend 3-1-1-1-79-06 p 6). Kaebuse esitaja leiab, et mootorratturi käitumine tõi kaasa liiklusõnnetuse.
2. 15.11.2021 esitas Viru Maakohus Politsei-ja Piirivalveametile kohtunõude, milles paluti esitada Viru Maakohtule antud väärteoasja toimik ning 18.11.2021 omapoolne sisulise seisukoht kaebusele.
3. 18.11.2021 esitas Politsei-ja Piirivalveamet Viru Maakohtule toimiku ning 15.12.2021 Politsei- ja Piirivalveameti juhtivuurija M. R. seisukoha, milles palub jätta N.P kaebuse rahuldamata ja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 21.10.2021 otsus 2 väärteoasjas nr 2590, 21, 003437 muutmata, kuna N.P, rikkudes liiklusseaduse sätteid, põhjustas varalise kahjuga lõppenud liiklusõnnetuse. Kohtuotsuse põhjendused 7.

§ 123

lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. 8. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. 9.

§ 2kohaselt kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. Kr

MS § 61 lg 1 ja 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu.

1. Väärteoprotokolli ja –otsuse kohaselt rikkus N.P LS § 17 lg 3 sätet, mille kohaselt parklast, õuealalt, puhkekohast, teega külgnevalt alalt või nende juurdesõiduteelt teele sõites peab juht andma teed igale teel liiklejale, kui teeandmise kohustus pole liikluskorraldusvahenditega reguleeritud teisiti. Lisaks rikkus N.P LS § 16 lg 1, mille kohaselt liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Väärtegu kvalifitseeriti LS § 223 lg 1 järgi.
2. LS § 2 p 32 kohaselt on liiklusõnnetus juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju. Antud väärteoasjas sai sõiduki teel liikumise tagajärjel tervise kahjustusi ja varalist kahju T. P., seega on LS § 2 p 32 kirjeldatud liiklusõnnetuse tunnused olemas.
3. Kohus leiab, et N.P poolt LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivse koosseisu täitmine 28.08.2021 kell 16:55 Xxxx, on tõendatud sündmuskoha vaatlusprotokolli, T.P. e-kirja, teatisega liiklusõnnetuse kannatanust, taotlusega menetlustoimingute läbiviimiseks, tunnistajate ülekuulamise protokolli, menetlusaluse isiku ütluste ja vastulausega, T.P. ütlustega ning Cd- plaadil oleva videotõendiga.
4. Sündmuskoha vaatlusprotokolliga (edaspidi vaatlusprotokoll), lisatud skeem, fotod (tl. 8190) on tõendatud, et 28.08.2021 kell 16:55 toimus liiklusõnnetus Xxxx, kus osalesid registreerimata sõiduk, liikurmasin Xxxx, mida juhtis N.P ning mootorratas, reg.nr xxxx, mida juhtis T. P.. Mõlemad sõidukijuhid olid kained. Vaatlusprotokolli kohaselt oli sündmuskohal sirge teelõik. Vaatlus läbi viidud Xxxx poolt Kihlevere -Aaspere mnt 5.km suunas. Mõõtmise lähtejooneks võetud Xxxx Kihlevere -Aaspere mnt poolne sein. Sündmuskohal kruusatee. Sõiduteest paremal rohumaa ja sealt teele sõit, kus seisab liikurmasin Xxxx ülestõstetud laaduriga, mille küljes risti 4,41 m pikk raudredel. Redeli üks ots paremal teeääres 0,98 m kõrgusel ja teine ots 1,35 m kõrgusel diagonaalselt Kihlevere -Aaspere mnt suunas ulatudes tee paremast äärest 1,8 m vasakule. Redeli Kihlevere-Aaspere mnt poolsest otsast 4,4 m kauguselt ja paremast teeservast 1,7 m vasakule algab kaarjas rehvi libisemisjälg vasakule, mis läheb 6,4 m pärast kaarjalt paremale 7,5 m. Sellest 8,3 m edasi algab paremalt teeäärest 0,2 m vasakule 1,8 m pikkuselt kaarjalt paremale kraapejälg. Sellest diagonaalselt paremale 16,6 m ulatuses kaks lohisemisejälge rohumaal. Lohisemisjälgede lõpus mootorratas Xxxx, reg.nr xxxx paremal küljel maas, rattad Kihlevere-Aaspere mnt poole. Tagumine ratas 3 paremalt teeäärest 2,8 m paremale. Kraapejälje lõpust 6,0 m Kihlevere-Aaspere mnt poole teele paiskunud rohi 2,4 m ulatuses paremast teeäärest vasakule. Mootorrattal Xxxx, reg.nr xxxx, vigastatud parem peegel, purunenud parem peegel ka käekaitsmed. Xxxx vigasused puuduvad.
5. T. P. e-kirjaga on tõendatud, et 28.08.2021 kl 16:55 toimus liiklusõnnetus Xxxx kinnistule viival teel, kus liiklusmasin sõitis põllult ette mootorratturile. Mootorrattur toimetati PõhjaEesti Regionaalhaiglasse. T. P. palub välja selgitada, kes on süüdi avarii põhjustamises ning kas liikurmasin peaks olema registris.
6. Teatisega liiklusõnnetuse kannatanust, on tõendatud, et mootorratturiga liigelnud T. P. on saanud liiklusõnnetuses, Xxxx liiklusõnnetuses tervisekahjustusi ja viidud 28.08.2021 PõhjaEesti Regionaalhaiglasse.
7. Taotlusega menetlustoimingute läbiviimiseks, on tõendatud, et väärteoasjas nr 2590, 21,003437 on alustatud menetlust LS § 223 lg 1 tunnustel, ning tunnistajana on vajalik üle kuulata T. P..
8. CD- plaadilt nähtub, ja on tõendatud, et 28.08.2021 kell 16:55 Xxxx, toimus liiklusõnnetus. Videolt on näha, et menetlusaluse isiku poolt juhitud liikurmasin liigub ühtlase kiirusega kordagi peatumata. Liikurmasin peatus alles kokkupõrkel mootorratturiga.
9. Kohtuistungil kuulati üle menetlusalune isik N.P . Ta andis ütlusi, et enne liiklusõnnetust ta oli põllul, kattis heinavirnu presendiga ja redel jm asjad oli vaja laaduriga põllult ära tuua. Hakkas tee peale sõitma. Tee ääres oli elektrikarjusetraat. Väljasõit oli künklik, võttis liikurmasinalt pöördeid maha, tõstis laaduri kõrgemale, et saab elektrikarjuse peal hoida, siis lasi traadi lahti ja läks uuesti liikurmasina peale ja hakkas liikuma, siis nägi, kuidas mootorratas lendas eest läbi. Kui varem, liikurmasina pealt maas käis, ei olnud kedagi liikumas. Läks mootorratturi juurde, küsis, kas kuskilt valutab, mees ütles, et ei, siis mees tõusis püsti ja heitis rohule pikali. Tuli teine mootorrattur, kes kutsus kiirabi. Hiljem tuli kiirabi ja politsei. Kinnitas, et tegemist on erateega, tee otsas eravalduse märgid.
10. Kohtuistungil kuulati üle tunnistaja T. P.. Ta andis ütlusi, et liiklusõnnetuse päeval ta sõitis mootorrattaga, pidi minema motopäevale, kuhu õnnetuse tõttu ei jõudnudki. Ta on kindel, et sel päeval ei olnud sündmuskohal Xxxx, ühtegi tähistust eratee kohta ega ühtegi kiirusepiirangut, mis oleks takistanud sõita kiiremini kui 90 km/h. Motoorienteerumine tähendab, et tuleb sõita punktist A punkti B, tuleb ise valida teelõik sihtkohta jõudmiseks, tuleb vaadata kaardilt asukoht ja liikuda järgmisesse kohta. Alal, kus olid hooned sõitis 40 km/h, kus oli sirge teelõik sõitis kiiremini, tema kiiruseks õnnetuse ajal oli 73 km/h. Õnnetuse hetkel sõitis tema mootorrattaga pigem kesktelgjoont. Liikurmasin tuli talle teele ette ootamatult, see oli rohelist värvi ja laadurit ta ei näinudki, nägi siis kui oli pikali maas. Viibis 21 päeva haiguslehel, oli mitu kehapõrutust. Õnnetuse kahju hindab 2600 euro väärtuseks. Leiab, et liikurmasinat ei ole kantud registrisse, sel sõidukil puudusid aeglase sõiduki tunnusmärgid ja sellega ei oleks tohtinud üldse avalikul teel liigelda.
11. Kohtuistungil kuulati üle tunnistaja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseinik T. V.. Ta andis ütlusi, et oli sel päeval tööl politseinik A. T.ga. Sündmuskohale minnes, oli kohal kiirabi, mis viis mootorratturi haiglasse. Tema kuulas liikurmasinajuhi üle. A. T. teostas kohapeal mõõdistusi ja tegi fotosid ja koostas liiklusõnnetuse skeemi. Liikurmasinajuht andis ütlusi, et teostas põllul töid ja tahtis redeli viia kinnistu juurde. Samal ajal, kui tee peale tuli, siis mootorrattur sõitis vastu redelit. Talle ütles koppl aadurijuht, 4 et ei pannud mootorratturit tähele. Tunnistaja ütluste kohaselt oli tee sirge ning nähtavus oli nii mootorratturile kui ka kopplaadurijuhile hea, takistusi ei olnud, sõita võis 90 km/h.
12. Kohtuistungil kuulati üle tunnistaja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna avariipolitseinik A. T.. Ta andis ütlusi, et sündmuskohal kiirust piiravaid märke ja eravalduse märke ei olnud. Omavaheline jutt oli N.P ja tema tütrega, et kui on eratee, siis tuleb panna üles vastavad märgid. Ka eramaal juhinduvad liiklejad liiklusseaduse nõuetest. Tema koostas sündmuskohaskeemi. Laaduri redeliots jäi pärast liiklusõnnetust paremasse sõidusuunda. Tegemist oli sirge teelõiguga, tee oli lai, tee servas olid põllud, nähtavus ei olnud piiratud, ilmastikutingimused olid head. Mootorratturi kiirus oli 82 km/ tunnis. Kas mootorrattur suudab takistuse tõttu peatuda, sõltub sõiduoskusest, kiirusest jm. asjaoludest.
13. Kohtuistungil kuulati üle tunnistaja A. Õ. A.. Ta andis ütlusi, et ta rendib koos isaga Xxxx maaüksust. Tee, kus õnnetus juhtus, on Xxxx maaüksusel. Isale kuuluvad Xxxx ja Xxxx maaüksused. Kihlevere-Aaspere maantee poolt tulles on neil pandud eratee silt ja vineertahvlitele kiiruse piirang, mis ei ole küll liiklusseadusega kooskõlas, kuid kuna on loomad siis need pandi. Ta küsis sündmuskohale tulnud politseinike käes, kuidas tee peaks olema tähistatud. Eratee viidet neil ei ole. Soovitati panna õueala märk. Teed kinni ei ole võimalik panna, kuna teed kasutavad 4-5 kinnistu omanikku, kes pääsevad ainult seda teed kasutades kinnistule. Selles suunas, kus mootorrattur tuli, ei olnud nähtavust piiravaid looduslikke takistusi (põõsaid, puid, kõrget heina). Ta ise kasutab seda teed, kuid sõidab oluliselt madalama kiirusega. Liiklusõnnetuse kohas, oli põllu tasapinna ja tee tasapinna vahe maksimaalselt 10-15 cm, nii madal põld ka ei olnud, et traktor poleks olnud nähtav. Kuulis mootorratturite orienteerumisest peale õnnetust. Mootorrattur oleks saanud kokkupõrget vältida, kuna tee oli piisavalt lai.
14. Kohus analüüsides tunnistajate T. V.u, A. T. ja T. P.i ütlusi, hinnates sündmuskohavaatlusprotokolli koos fotodega ning vaadates Cd plaati videotõendiga liiklusõnnetuse kohta, leiab, et menetlusalune isik sõites liikurmasinaga teega külgnevalt teelt sõiduteele, ei andnud enda tegevuse tõttu teed sõiduteel liikunud ja sõidueesõigust omavale mootorrattale, mille tulemusel sõitis mootorratas otsa liikurmasina laaduri olevale redelile.
15. Menetlusaluse isiku N.P ütlused, et ta peatas enne õnnetust liikurmasina, et tõsta elektrikarjust, on ümberlükatud cd-plaadil oleva videotõendiga, kus nähtub, et menetlusaluse isiku poolt juhitud liikurmasin liigub ühtlase kiirusega kordagi peatumata. Liikurmasin peatus alles kokkupõrkel mootorratturiga. Sündmuskohavaatlusprotokolli fotodega on tõendatud, et elektrikarjust, millele viitab menetlusalune isik, sündmuskohal ei ole, lisaks on fotodelt näha, et liikurmasinale paigaldatud redel oli märgistamata. Läbipaistvad kileribad redeli küljes ei olnud nähtavad.
16. Tunnistajate T. V., A. T., T. P.i ütlustega ja sündmuskoha vaatlusprotokolliga on tõendatud, et väärteo toimepanemise kohas Xxxx, oli lubatud suurim sõidukiirus 90 km/h. Väärteo toimepanemise kohas ei olnud eravaldus nõuetekohaselt tähistatud ja sõidukiirust liikluskorraldusvahendiga piiratud. Isegi siis, kui tegemist oleks olnud erateega, ei anna see iseenesest õigust liikluskiirust piirata, kui seda ei tähista seadusenõuetele vastav liikluskorraldusvahend ehk liiklusmärk.
17. Asjaolu, et menetlusalune isik ei näinud mootorratturit, kinnitab pigem seda, et ta ei veendunud sõiduteele sõites, kas tee on vaba. Seega rikkus N.P LS § 17 lg 3 sätet, 5 mille kohaselt parklast, õuealalt, puhkekohast, teega külgnevalt alalt või nende juurdesõiduteelt teele sõites peab juht andma teed igale teel liiklejale, kui teeandmise kohustus pole liikluskorraldusvahenditega reguleeritud teisiti. Lisaks rikkus N.P LS § 16 lg 1, mille kohaselt liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai tervise kahjustusi ja varalist kahju T. P., kellele kuulus mootorratas xxxx, reg.nr xxxx.
18. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku vastuväide, et mootorrattur liikus liiga kiiresti ja oleks pidanud erateel liikuma oluliselt aeglasemalt, on ümberlükatud sündmuskoha vaatlusprotokollis märgitud lubatud kiirusega, mis on 90 km/h. Tegemist ei olnud erateega ning tee kiirust ei olnud piiratud. Asjaolu, et mootorrattur sel päeval tegeles motoorienteerumisega, ei tähenda, et ta liiklust ei jälginud. Tunnistaja T. P. kirjeldas, kuidas motoorienteerumine toimub ning kirjeldas, kuidas tema liiklusõnnetuse eelselt Kihlevere -Aaspere maanteel liikus. Tema ütluste kohaselt sõitis ta õnnetuse ajal 73 km/h ja liikurmasin tuli sõiduteele talle ootamatult ette, redelit laaduril ta ei näinudki. Sõitis selle vastu. Kohus ei tuvastanud, et T. P. rikkus hoolsuskohustust, mida N.P kaitsja on talle ette heitnud. Seega on tõendamist leidnud, et N.P pani toime LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo.
19. KarS § 18 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Teo tehioludest nähtuvalt pani N.P teo toime hooletusest, ta ei teadnud, et võib oma käitumisega õnnetuse põhjustada, kuid oleks pidanud seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral ette nägema. Kohus leiab, et N.P süüdistuses LS § 223 lg 1 järgi on täidetud ka esitatud kvalifikatsiooni subjektiivne koosseis. Tõendatud on, et menetlusalune isik N.P hooletuse vormis pani liiklusõnnetuse toime ja oma tegevusega põhjustas tervisekahjustusega ning varalise kahjuga lõppenud liiklusõnnetuse, kus tervisekahjustus ning varaline kahju on tekitatud T. P.ile.
20. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine

§-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Samuti ei kuulu väärteomenetlus

§ 30alusel lõpetamisele. Karistus 30. Kohtuväline menetleja on karistuseks mõistnud N.P-le Kar

S § 56 lg 1 alusel LS § 223 lg 1 sätestatud väärteo toimepanemise eest rahatrahvi 70 trahviühiku ulatuses, so 280 eurot. Määratud rahatrahv tuli tasuda hiljemalt 28.02.

2. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et LS § 223 lg 1 sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik N.P. LS § 223 lg 1 kohaselt mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.
3. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusalusele isikule LS § 223 lg 1 alusel määratud karistus, rahatrahv 70 trahviühikut, on alla sanktsiooni keskmist määra. Menetlusalune isik on oma süüd vastulauses tunnistanud, 6 mistõttu arvestas kohtuväline menetleja kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 alusel- süü tunnistamist. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt N.P-le määratud karistus on proportsionaalne toime pandud teoga.
4. Õiguskorra kaitsmise huvides tuleb isikule määrata karistus, mis peab andma hinnangu normikehtivusse ja avaldama õiglase karistuse mõju ühiskonnas. Arvestades asjaolu, et menetlusalune isikul kehtivad väärteokaristused puuduvad, on võimalik eripreventiivselt mõjutada N.P hoiduma süütegude toimepanemisest kohtuvälise menetleja poolt määratud karistusega- rahatrahviga 70 trahviühikut summas 280 eurot. Kohtu hinnagul on sellise karistusega järgitud ka õiguskorra kaitsmise huvid.
5. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et N.P kaebus tuleb jätta rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 21.10.2021 otsus väärteoasjas nr 2590, 21, 003437 tuleb jätta muutmata. N.P menetluskulud, s.o lepingulise kaitsja tasu, tuleb jätta N.P enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Nirgi kohtunik 7