4-22-1957 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Väärteoasi Kaebuse esitanud isik (menetlusalune isik) Kohtuväline menetleja Asja läbivaatamine

§ 15lg 1 p 1 nõudeid ning väärtegu on kvalifitseeritud LS § 227 lg 4 järgi.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 08.06.2022 otsusega nr 2302,22,006470 karistati H.

§ 227

lg 4 järgi rahatrahviga 600 eurot (150 trahviühikut) ning LS § 227 lg 5 p 3 alusel võeti temalt mootorsõiduki juhtimisõigus kuueks kuuks.

1. H.G esitas mainitud otsuse peale 08.06.2022 kaebuse ja 09.06.2022 selle täpsustuse. Menetlusalune isik palus talle määratud karistuse jõustumine edasi lükata augusti kuu lõppu, et ta saaks teha vähemalt suvised metsahindamised ja muu sellega kaasneva. Ta selgitas, et teeb iga päev üle Eesti hindamistöid ja kohtub inimestega. Juhilubadeta tal sissetulekut ei ole ja praegugi on tema palk madal, mis takistab trahvi maksmist. Auto, millega ta sõitis, oli tema aastase töö tulemus ning kuna see auto oli tema jaoks uus, siis ei tunnetanud ta kiirust nii nagu pidanuks. Sündmuse toimumise ajal soovis ta autodest mööduda ja ei tunnetanud sealjuures auto kiirust, sest selle autoga tundub 110 km/h sõites kiirus 70 km/h. Kaebaja selgitas, et ei soovi kohtuistungit ning rõhutas, et ei vaidlusta karistust ja selle pikkust, soovib vaid karistuse jõustumise edasilükkamist tööga seotud põhjustel.
2. Kohtuvälise menetleja hinnangul puudub kohtul seaduslik alus karistuse jõustumise kuupäeva edasi lükata, küll aga on eesmärk juba saavutatud kohtuvälise menetleja otsuse vaidlustamisega. Kuivõrd kohus vaatab asja läbi täies ulatuses, siis peab kohtuväline menetleja vajalikuks märkida, et otsus on seaduslik – mootorsõiduki kiirust mõõdeti asjakohase ja taadeldud kiirusmõõtesüsteemiga, mille spetsialist oli läbinud vajaliku koolituse, mõõtetulemused on jälgitavalt tõendatud ning puudub alus kahelda tulemuse usaldusväärsuses. Karistuse määramisel on järgitud Riigikohtu seisukohti ja menetleja on kergendava asjaoluna arvestanud isiku puhtsüdamlikku kahetsust. Isikut on varem karistatud samalaadse väärteo eest, kuid see ei ole suutnud mõjutada teda piirkiirust järgima. Vastupidi, riskikäitumine on suurenenud. Seega tuleb H.G-le määrata lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine. Ehkki isikul on töökoha tõttu juhtimisõigus vajalik, ei välista see loa äravõtmist, sest liikumispuuet tal ei ole. Samuti ei ole kaebaja väide madala sissetuleku kohta vastutust kergendav, sest see ei ole seotud süüteo toimepanemisega. Kaebaja väide kiiruse mittetunnetamise kohta ei ole asjakohane, sest taustsüsteem (puud, liiklusmärgid ja teised liikuvad sõidukid) ei saa juhile jääda märkamata. Selline juht on liikluses teistele ohtlik. Seega on kohtuvälise menetleja otsus seaduslik ja karistus põhjendatud ning puudub põhjus otsuse muutmiseks. Puudub ka võimalus otsuse jõustumise kuupäev edasi lükata. Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. 2 4-22-1957 KOHTU SEISUKOHT
3. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses. Seega, olenemata kaebuses esitatud taotlusest, peab kohus kontrollima kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
4. LS § 227 lg 4 koosseis näeb ette väärteokaristuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 60 kilomeetrit tunnis. LS § 15 lg 1 p 1 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 km/h. Kohus kontrollib esmalt H.G tegevuse vastavust LS § 227 lg 4 objektiivsetele tunnustele ning seejärel subjektiivsetele tunnustele.
5. Toimikus olevast kiiruskaameraga tehtud fotost ja kiirusmõõtesüsteemi paigaldusprotokollist on näha, et 15.05.2022 kella 15.38 ajal mõõdeti Tallinn-Pärnu mnt neljanda tee 43,3 kilomeetril sõiduauto xxxx registreerimismärgiga xxxx sõidukiirust. Mõõtmisala lubatud sõidukiirus oli 90 km/h, kontrollitava sõiduki maksimaalseks kiiruseks tuvastati 164 km/h.
6. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti 19.02.2021 otsuse järgi on kiirusmõõteseade Poliscan FM1 sn953194 taadeldud ning Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) teatise järgi on kiirust mõõtnud politseiametnik A. R. läbinud 14.03.2007 pädeva mõõtja koolituse.
7. Transpordiameti liiklusregistri väljavõttest ilmneb, et kiirust ületanud sõiduk registreerimismärgiga xxxx kuulub Aktsiaseltsile Xxxx ning nimetatud firma vastuses politsei järelepärimisele selgub, et 15.05.2022 oli auto renditud H.G-le . Ka väärteoprotokollist ilmneb, et tol päeval juhtis nimetatud sõidukit H.G , kes on isikutuvastuseks esitanud juhiloa nr xxxx, ta on õigustega tutvunud ning tunnistas oma käega antud seletuses rikkumist.
8. Eeltoodud tõenditega loeb kohus tõendatuks, et H.G juhtis 15.05.2022 kella 15.38 ajal Harjumaal Saue vallas Tallinn-Pärnu-Ikla mnt 43,3 kilomeetril mootorsõidukit kiirusega 164 km/h. Kiirust mõõtis pädev mõõtja taadeldud kiirusmõõturiga. Tegemist on asulavälise teelõiguga, kus suurim lubatud sõidukiirus on 90 km/h. Kuivõrd lõplikuks mõõtetulemuseks loetakse kiirusmõõturi tulem, millest lahutatakse laiendmääramatus ning 164 km/h mõõdetud kiiruse puhul on see +/-6 km/h1, ületas H.G lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 68 km/h (158 km/h – 90 km/h = 68 km/h). Seega rikkus menetlusalune isik H.

§ 15lg 1 p 1 nõudeid ja pani toime LS § 227 lg 4 järgi kvalifitseeritava väärteo.

1. LS § 227 lg-s 4 sätestatud väärteo toimepanemine on võimalik tahtlikult või ettevaatamatusest. Praegusel juhul ilmneb toimikusse lisatud Transpordiameti liiklusregistri väljavõttest, et H.G-le omistati mootorsõiduki juhtimisõigus
2. aastal. H.G on kaebuses märkinud, et kasutab autot igapäevaselt tööülesannete täitmiseks. Seega on H.G puhul tegemist sõidukit pikaajaliselt ja pidevalt kasutava juhiga, kellele ei saanud asulavälisel teel kiiruse pea kahekordne ületamine jääda märkamatuks. Kaebaja väidab, et ei tunnetanud selle auto puhul sõidukiirust. Kohus leiab, et selline väide on ennastõigustav ja ei saa vastata tõele, sest isegi vaikse, sujuva ja palju sõidurõõmu tekitava auto puhul ei saa nii suurel kiirusel mööduvad puud, majad, teised autod jms jääda märkamata. Toodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et isik teadis 15.05.2022 kiiruse ületamisest ja tahtis seda, st etteheidetud rikkumine on toime pandud vähemalt otsese tahtlusega.
3. Eelnevalt tuvastatud asjaolude pinnal leiab kohus, et menetlusaluse isiku tegu vastab LS § 227 lg 4 koosseisule. H.G õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 1 Vt Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ § 9 lg 5 ja lisa
4. 3 4-22-1957
5. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 sätetest. Karistamise aluseks on isiku süü, arvestada tuleb kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning lähtuda tuleb õiguskorra kaitsmise huvidest. Riigikohus on selgitanud, et karistuse mõistmisel võetakse lähtepunktiks vastutust ettenägeva normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus, karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. (Viimati nt RKKKo 1-18-2232/179, p 71.)
6. Lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 60 kilomeetri tunnis on LS § 227 lg 4 järgi karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut, arest või juhtimisõiguse äravõtmine kuni 24 kuuks. Lisakaristusena on LS § 227 lg 5 p 3 järgi võimalik sõiduki juhilt ära võtta juhtimisõigus kuuest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. Kohtuväline menetleja on H.G-le toimepandu eest määranud põhikaristusena rahatrahvi sanktsiooni keskmises määras (150 trahviühikut) ja kohaldanud lisakaristust minimaalses võimalikus määras (kuueks kuuks).
7. H.G süü suuruse juures arvestab kohus, et menetlusalune isik ületas sõidukiirust vähemalt 68 km/h ning seda põhimaanteel pühapäevasel päeval, mil liiklus Tallinna poole argipäevasest tihedam. Ülemäära suure kiirusega sõidukit juhtides ohustas ta mitte ainult enda, vaid ka teiste liiklejate elu, tervist ja vara. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus kaebaja puhtsüdamlikku kahetsust. Avalikult kättesaadav liiklusstatistika Transpordiameti kodulehel näitab, et
8. aastal maanteedel toimunud 18-st surmaga lõppenud ühesõidukiõnnetusest oli üheksas õnnetuses üheks riskifaktoriks kiirus.2 Niisamuti
9. aastal läbi viidud ja avalikult kättesaadav Maanteeameti küsitlusuuring näitab, et 80% liiklejatest hindab piirkiiruse ületamist üle 10 km/h ohtlikuks.3 Järelikult on ühiskonnas ootus, et kiiruse ületamise rikkumisele ei reageeritaks karistuse mõistmisel leebelt. Toodust tulenevalt leiab kohus, et kaebaja karistamine sanktsiooni keskmises määras on õigustatud ning vastab H.G süü suurusele.
10. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on H.G
11. aastal karistatud lubatud sõidukiiruse ületamise eest. Seega ei olnud arutatav mootorsõidukiga sõidukiiruse ületamine juhuslikku laadi rikkumine, vaid kaebajale omane. Seejuures on isiku käitumine muutunud ajas ohtlikumaks, kuna varasemalt on H.G karistatud LS § 227 lg 2 järgi (lubatud sõidukiiruse ületamine 21-40 km/h), käesoleval juhul heidetakse talle juba ette LS § 227 lg-s 4 sätestatud süüteo toimepanemist (lubatud sõidukiiruse ületamine üle 60 km/h). Kohus leiab, et kuna kaebaja ei ole teinud varasemast karistusest, mil talle määrati rahatrahv, vajalikke järeldusi ning praegusel juhul on väga suur kiiruse ületamine toimunud tipptunni ajal tiheda liiklusega teel, siis on lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine õigustatud. Kohtu hinnangul peab karistus olema piisavalt mõjus, et rikkuja tunnetaks liiklusseaduse nõuetest kinnipidamise kohustust. Kui kaebaja soovib edaspidigi mootorsõiduki juhina liikluses osaleda, tuleb tal oma käitumist oluliselt muuta.
12. Mis puudutab kaebaja väidet, et talle on juhtimisõigust vaja oma töö pärast, siis see oli kaebajale teada ka enne rikkumist. Kui kaebaja leiab, et tal on vaja töötamiseks mootorsõiduki juhtimisõigust, siis peab ta edaspidi oma liiklusalasele käitumisele esitama kõrgemaid nõudmisi. Käesoleval juhul ei vähenda toodud asjaolu kuidagi kaebaja süü suurust ning ei ole ka aluseks isiku karistuse muutmisele või vähendamisele.
13. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ning H.G kaebuse rahuldamata. Samas, nagu möönab ka kohtuväline menetleja oma vastuses, on H.G eesmärk kaebuse esitamisega juba saavutatud. Menetlusalusel isikul säilis 2 Vt https://www.transpordiamet.ee/ulevaade-2021-aasta-surmaga-loppenud-liiklusonnetustest . 3 Vt https://www.transpordiamet.ee/2021-aasta-liikluses-kaitumise-ulevaade. 4 4-22-1957 juhtimisõigus kogu suveperioodi ning selline olukord kestab vähemalt oktoobri alguseni kuni kohtulahend jõustub. (allkirjastatud digitaalselt) Katrin Mikenberg kohtunik 5