Viivist tuleb tasuda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
Kostjad põhjendasid menetluse kestel makseraskuste tekkimist sellega, et Covid pandeemia tõttu kehtestatud piirangud takistasid tööjõu vaba liikumist. Lisaks tekkis kvalifitseeritud tööjõu puudus tulenevalt sõjalisest olukorrast Ukrainas. Kohalik tööjõud ei vastanud nõutud kvalifikatsiooni tingimustele. Tekkisid ehitusmaterjalide tarneraskused ning teenuste ja materjalide hüppeline hinnakasv, mida tellijad ei nõustunud kompenseerima. Kostjatel ei olnud sellist olukorda võimalik ette näha, sellest tingitud makseraskusi ei saa liigitada ettevõtja poolt kantavate riskide alla. Kostjad selgitasid, et tuginevad vastuväidete esitamisel
Kostja ei vaidlustanud laenu põhiosa tagasimaksmist. 2/5 KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
Kostjad on viidanud COVID-19 pandeemiale ja Ukraina sõjale.
lg 2 sätestab, et kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Riigikohus on leidnud, et rikkumise vabandatavus ei tule reeglina kõne alla rahalise kohustuse puhul (Riigikohtu 12.06.2006 otsuse nr 3-2-1-50-06 p 15 ). Erialakirjanduses on leitud, et maksmise kohustuse rikkumise korral on vabandatavus teatud juhtudel põhimõtteliselt võimalik (muuhulgas nt sõja puhkemise korral), kuid selle tagajärjeks on üksnes viivisenõude välistatus (K. Sein. Mis on vääramatu jõud? – Juridica 2004, nr 8, lk 517-518). Seega tuleks kõne alla vastuväited viivistele, aga mitte põhivõla kohta.
Kui kostjad soovivad esitada rikkumise vabandatavusest tulenevaid vastuväiteid, peaks nad tõendama vääramatu jõu olemasolu. Lisaks peaks kostjad ära näitama, et võlgniku poolne lepingu rikkumine oli kuidagi vääramatu jõuga seotud. Kohus leiab, et kostjad ei ole viimast asjaolu tõendanud. Üldteadaolevalt jõudis COVID-19 Eestisse
§-le
§-le 97 (lepinguliste kohustuste vahekorra muutumine), kuid nad ei ole selle sätte kohta täpsemaid selgitusi esitanud ning hoolimata kohtu tähelepanu juhtimisest vajalikke täpsustusi ja tõendeid esitanud. Esitatud dokumentidest ja seisukohtadest ei nähtu, et kohtul oleks võimalik
Kostjad ei ole selgelt välja toonud, millist lepingupunkti ja kuidas nad muuta soovivad ning mis on täpsemalt muudatuse põhjuseks. Kohus jätab kostjate viite lähemalt analüüsimata. 7. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja ütles 23.05.2022 laenulepingu üles (dtl 4849). Kostjad ei ole lepingu ülesütlemist vaidlustanud. Lepingu lõppemisega muutuvad kõik tasumata summad sissenõutavaks. Hageja on esitanud maksegraafiku (dtl 44) ja võlgniku tasutud summad (dtl 47).
lg 8 sätestab, et kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Järelikult võis hageja arvestada kostja tasutud summad esmalt võla sissenõudmisega seotud kulutuste ja intressi katteks ning viimasena tuli järele jäänud summa arvestada põhivõla katteks. Hageja esitatud viivise arvestusest nähtuvalt (dtl 50) on hageja seda ka teinud. Kuna kostjad ei ole vaidlustanud hageja nimetatud summasid, ei kontrolli kohus hageja arvutusi. Hagejal on
Kohus rahuldab hageja nõude. 8. Lisaks põhivõlale on hageja palunud võlgnikult välja mõista enne lepingu ülesütlemist tekkinud intressi 346,19 eurot. Hagejal on
Kostja ei ole vaidlustanud hageja intressi arvestust ning kohus mõistab kostjalt intressi välja hageja nõutud suuruses. Kuna hageja ütles lepingu 23.05.2022 üles, tekkis kostjal kohustus tasuda alates sellest ajast põhivõlalt arvestatud viivist. Hageja on viivise määraks nimetanud 0,25% päevas ja summaks 695,36 eurot. Kostja ei ole hageja arvutuskäiku vaidlustanud ning kohus rahuldab hageja nõude
MS § 367 alusel välja edasiulatuv viivise alates 08.07.2022 viivisemääraga 0,25% päevas. 9. Hageja ja T. T. vahel on sõlmitud käendusleping. Kohus on kontrollinud, et sõlmitud tarbijakäendusleping vastab
§-le 143, lepingus on toodud käendaja vastutuse maksimummäär.
Arvestades, et poolte vahel sõlmitud käenduslepingus on käendaja vastutuse maksimummäär 12 150 eurot, tuleb tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise summat piirata nii, et viivis koos teiste hageja kasuks välja mõistetavate nõuetega kokku ei ületaks 12 150 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 5/5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.