Obsah (8)

§ 403§ 391§ 377§ 173§ 174§ 162§ 175§ 177

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tsiviilasja number 2-21-12400 Otsuse avalikult teatavaks 29.05.2023, Jõhvi tegemise aeg Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Tsiviilasi OÜ I-Gent hagi OÜ Arkona Gru

§ 403lg 1 alusel lahendab kohus asja kirjalikus menetluses.

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud tõendeid, leiab et hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Hageja nõuab

§ 391lg 1 p 1 järgi hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamist, so.

otsest varalist kahju ja saamata jäänud tulu.

§ 391

lg 1 p 1 järgi peab hagi tagamist taotlenud pool hüvitama hagi tagamisega teisele poolele ja kolmandale isikule tekitatud kahju, kui jõustub kohtulahend, millega jäetakse tagatud hagi rahuldamata või läbi vaatamata või kui asjas lõpetatakse menetlus muul alusel kui poolte kompromissi kinnitamisega. Riigikohus on leidnud, et

§ 377

lg 1 esimest lauset arvestades on

§ 391

lg 1 kaitse-eesmärgiks kaitsta kostjat ka saamata jäänud tulu kui kahju tekkimise eest. Seega on

§ 391

lg 1 alusel hüvitatav nii otsene varaline kahju kui ka saamata jäänud tulu (RKTKo 2-17-2152 p 14). 8. Tuvastatud on, et tsiviilasjas nr 2-19-9467 kohaldati 21.06.2019 määrusega esialgset õiguskaitset (keelati Ahtme mnt x kinnistu omanikul OÜ-l I-Gent teha mistahes takistusi Ahtme mnt x kinnistu territooriumile juurdepääsuks ja väljapääsuks) ja 31.07.2019 määrusega keelduti avalduse menetlusse võtmisest (määrus jõustus 31.08.2019). Tsiviilasjas nr 2-1912324 kohaldati 11.09.2019 määrusega esialgset õiguskaitset (keelati OÜ I-Gent takistada raskeveokite vaba juurde- ja väljapääsu Ahtme mnt x kinnistule Ahtme mnt x kinnistu väravate kaudu.) ja 06.12.2019 määrusega jäeti põhiavaldus rahuldamata (määrus jõustus 14.04.2020). Seega on täidetud

§ 391lg 1 p 1 sätestatud eeldused.

Hageja on tõendanud, et hagejale on antud tegevusluba sõidukijuhtide koolitamiseks ja hageja on Töötukassa koolituskaardi partner. Eeltoodu on tõendatud hagile lisatud koolituskaartidega ja Töötukassa 25.05.2021 e-kirjaga.

1. VÕS § 128 lg 4 kohaselt on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu eest hüvitise saamiseks peab isik tõendama, et tal oli kavatsus ja võimalus tulu saada. Hageja nõuab hagi tagamisega tekitatud 3 kahju hüvitamist perioodi 25.11.2019-14.04.
2. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et esialgse õiguskaitse kohaldamise ajal oleks tal olnud võimalus hagis toodud ulatuses tulu saada. Esitatud dokumentidest ei nähtu, et esialgse õiguskaitse rakendamise ajal, so. 25.11.2019-14.04.2020 oleks Töötukassa korraldanud ja soovinud hagejalt tellida hagis toodud ulatuses koolitusi. Kostja on õigesti märkinud, et hageja esitatud tõendid ja arvutused puudutavad esialgsele õiguskaitsele järgnevat perioodi.
3. Hageja väitel annab Töötukassa iga koolitatava kohta kinnituskirja, milles märgitakse osaleja andmed, koolituse nimetus, kogumaht, toimumise aeg ja tasumisele kuuluv summa. Hagile lisatud Töötukassa oktoobri ja novembri 2019 kinnituskirjade (lisa 14) järgi tasutakse hagejale kolme isiku T kategooria koolituse eest kokku 2250 eurot (iga koolitus 750 eurot, koolituste maht kokku 45 tundi (iga koolitus 15 tundi), millest osa on auditoorse õppe tunnid, mida esialgse õiguskaitse rakendamine takistada ei saa. Hageja on 29.10.2021 seisukoha p-s 2.
4. selgitanud sõidutundide arvutamise põhimõtet, kuid arvutused ei ole asja materjalide põhjal kontrollitavad. Hagile lisatud koolituskaartidest võib järeldada ainult seda, et hageja oli koolitajaks (Töötukassa koolituspartner), kuid ei tulene, et Töötukassa oleks korraldanud ja hagejal oli võimalus perioodil 25.11.2019-14.04.2020 läbi viia T kategooria koolitusi.
5. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et hageja pangakontode väljavõtete alusel ei ole võimalik kindlaks teha saamata jäänud tulu suurust. Hageja poolt Töötukassale esitatud arved näitavad koolituste eest raha nõudmist perioodil pärast esialgse õiguskaitse rakendamist ning ei näita seda, et tasu saamine oleks olnud tõenäoline esialgse õiguskaitse rakendamise ajal. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et hagejal oleks tõenäoliselt olnud võimalik ka esialgse õiguskaitse ajal kinnistut õppesõiduväljakuna kasutada. Asja materjalides puuduvad andmed selle kohta, et õppesõidu läbiviimine oleks võimalik olnud ainult kogu kinnistut kasutades ja puudus võimalus läbi viia ja piirata õppesõiduks osa kinnistust. Õige on hageja seisukoht, et hagejal ei olnud võimalik kinnistut aedadega piirata või muul viisil sulgeda, kuid esialgse õiguskaitse määrused ei keelanud kinnistult läbisõidu korraldamist hagejale sobival viisil, sh. suunata kinnistult läbisõit selliselt, et õppesõit viia läbi muuks liikluseks suletud kinnistu osal.
6. Kui hageja nõudis algselt traktori üüritasu kahjuna, siis nimetatu ei seostu esialgse õiguskaitse rakendamisega, kuna hageja oleks olenemata esialgse õiguskaitse rakendamisest pidanud traktorit üürima. Järgnevalt nõuab hageja otsese varalise kahjuna X OÜ traktori üürihinna ja Y OÜ traktori üürihinna vahet (62,5*5=312,5). Otsuse p-s 10 on kohus välja toonud, et hageja esitatud tõenditest ei nähtu, et esialgse õiguskaitse rakendamise ajal oleks Töötukassa korraldanud ja soovinud hagejalt tellida hagis toodud ulatuses koolitusi. Hageja väitel oli ta sunnitud üürima traktorit SK Veod OÜ-lt, kui ühtegi selgitust ega tõendit oma väite tõendamiseks hageja esitanud ei ole. Sellist poolte vahelist kokkulepet asja materjalidest ei nähtu.
7. Asjaolu, et hageja väitel üüris ta pärast esialgse õiguskaitse rakendamist traktorit Y OÜ-lt odavamalt, ei näita seda, et sellise hinnaga oleks hageja saanud ka esialgse õiguskaitse rakendamise ajal traktorit üürida. Mis puudutab kinnistu jagamise kokkulepet puudutavaid poolte väiteid, siis kokkuleppega seonduvat nõuet kohtule esitatud ei ole ja vaidlus kokkuleppe tõlgendamise üle ei ole käesoleva vaidluse esemeks. Hageja loobus saamata jäänud üüritulu 4734 euro nõudest ja kohus lõpetab selles osas menetluse

§-de 429 lg 1 ja 428 lg 1 p 3 alusel ning poolte sellekohaseid väiteid ei käsitle. Territooriumi üüritasu 110 eurot osas vähendas hageja oma nõuet. Kostja poolt 25.05.2023 esitatud dokumentidega kohus ei arvesta, kuna need on esitatud hilinenult, so. peale määratud tähtaega (22.05.2023). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 4 14. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (

§ 173lg 1).

Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses (

§ 174

lg 2).

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi jääb täies ulatuses rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. 15. Kostja esindaja menetluskulude nimekirja kohaselt on menetluskuludeks lepingulise esindaja kulu 2370 eurot. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu on 120 eurot käibemaksuta. Riigikohus on pidanud põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasu kuni 175 eurot ilma käibemaksuta (RKTKo 2-17-13190 p 18). Seega on kostja esindaja tunnitasu 120 eurot vajalik ja põhjendatud. Arvestades menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu, sisu ja asja keerukust, leiab kohus, et

§ 175

lg 1 esimese lause järgi on kostja lepingulise esindaja ajakulu (19, 75 tundi × 120 eurot) vajalik ja põhjendatud. Arvestada tuleb ka sellega, et hageja on mitmeid kordi oma nõudeid ja põhjendusi täpsustanud ja korrigeerinud, mis on tervikuna raskendanud hageja nõuetest ja seisukohtadest aru saamist, lisamata mingit positiivset väärtust, kuid see on suurendanud vastaspoole ajakulu õigusabile. Kostja lepinguline esindaja taotlusel ja

§ 177lg 1 ja 4 alusel tuleb hagejal tasuda viivist menetluskuludelt.

Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5