KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Otsuse tegemise aeg ja koht 01. juuni 2023, Jõhvi Kohtuasja number 2-23-2247 Kohtuasi V. D.i hagi S. D.i vastu elatise suur
§ 101
alusel arvutatav elatis (sh baassumma 200 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast, millest on maha arvatud pool lapsetoetust ja 1/12 lasterikka pere toetusest) kuni S. D.i täisealiseks saamiseni XXX. Elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt
§ 101lg-tele 3 ja 4 ja lapse- ning lasterikka pere toetuse suuruse muutumisel.
- Igakuine elatis tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja O. D. arveldusarvele nr EEXXX.
- Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (
§ 100lg 4).
- Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada menetluse jooksul tasutud elatisemakseid.
- Menetluskulud maakohtus jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnkohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. 1
(5)MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
- Viru Maakohtusse saabus 08.02.2023 V. D.i hagi S. D.i vastu elatise suuruse vähendamise nõudes. Hagi asjaolude kohaselt V. D.`i (hageja) ja O. D.`i (endine A.) kooselust on XXX sündinud poeg S. D.. Peale hageja ja O. D.`i kooselu lõppu puudus hagejal pidev sissetulek ning seetõttu osales hageja poja ülalpidamises lähtudes oma võimalusest. S. D.`i seaduslik esindaja O. D. esitas oktoobris 2012 Viru Maakohtule hagi S. D.`i vastu elatise nõudes. Viru Maakohtu 27.12.2012 õigeksvõtuotsusega tsiviilasjas nr 2-12-43832 rahuldas kohus S. D.`i hagi. Kohtuotsusega mõisteti V. D.`ilt välja S. D.`i kasuks elatis igakuise elatusrahana summas 145 eurot kuus, kuid mitte vähem, kui Perekonnaseadusega kehtestatud alamäär, alates 25.10.2012 kuni S. D.`i täisealiseks saamiseni, s.o kuni 23.02.
- Pärast Viru Maakohtu 27.12.2012 kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-12-43832 tegemist taastasid hageja ja O. D. oma abielusuhted. XXX sündis hagejal ja O. D.`il veel üks poeg T. D.. Seega peale S. D.`i on hageja ülalpidamisel veel üks alaealine laps, s.o T. D. . Pärast T. D.`i sündi lõppesid hageja ja O. D.`i abielu suhted. Hageja varaline seisund ja muud faktilised asjaolud on võrreldes Viru Maakohtu 27.12.2012 kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-12-43832 tegemise ajaga oluliselt muutunud. V. D.`il tekkisid tõsised terviseprobleemid, mille tõttu on V. D. sunnitud olema tihti töövõimetuslehel, sh statsionaarravil haiglas. Selle tulemusel kaotas V. D. hea sissetulekuallikat ning tema igakuine sissetulek ei ületa Eesti Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2022 jõustus perekonnaseaduse muudatus, mis on seotud elatise minimaalse suurusega. Alates 01.01.2022 on seaduses sätestatud elatise miinimummäär oluliselt väiksem kui enne 31.12.
- Seadusest tuleneb, et lapsele makstavast elatisest tuleb maha arvata pool peretoetusest. V. D. on seisukohal, et Viru Maakohtu 27.12.2012 kohtuotsuse tsiviilasjas nr 212- 43832 täitmine tema poolt faktiliste asjaolude olulise muutumise tõttu ei ole enam võimalik ega õiglane. Hagejal on raske tasuda igakuiselt kostja ülalpidamiseks 292 eurot. Hageja leiab, et elatis poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära suuruses ühele lapsele, on ebamõistlik suur. Sellepärast hageja palub vähendada väljamõistetud elatise suurust. Hageja palub välja mõista hagejalt elatis S. D.`i ülalpidamiseks summas 150 eurot kuus, alates 08.02.2023.a kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o kuni XXX.
- Kostja vaidles hagile vastu osaliselt. Kostja on seisukohal, et tuleb arvestada asjaolu, et alates 01.01.2022 on muutunud õiguslik olukord ning miinimumelatise arvestamise kord. Seega on hagejalt kostja kasuks väljamõistetud elatise vähendamine põhjendatud. Samas leiab kostja, et puudub alus hagi rahuldamiseks täies ulatuses, s.o elatise vähendamiseks kuni hagiavalduses näidatud summani 150 eurot kuus. Kostja hinnangul tuleks elatist vähendada üksnes kuni praegu kehtiva miinimumelatise määrani, mis on käesoleval ajal 225,64 eurot kuus lapse kohta ning mille suurus muutub igal aastal
- aprillil. Kostja arvates ei anna asjaolu, et hagejal on veel üks ülalpeetav, T. D., alust vähendada elatist alla hetkel kehtiva miinimumelatise määra. Kostja hinnangul ei ole hageja tõendanud, et kostjale miinimumelatise maksmise tõttu osutuks T. D. vähemkindlustatuks kui kostja. Kostja juhib tähelepanu, et T. D.i puhul on tegemist hageja ja kostja seadusliku esindaja teise ühise lapsega, kes on esitanud hageja vastu hagi elatise väljamõistmiseks ülalpidamiskohustuse rikkumise tõttu, ning mis on samuti Viru Maakohtu menetluses (tsiviilasi nr 2-23-1387). Ka ei saa elatise väljamõistmiseks alla hetkel kehtiva miinimumelatise määra asjaolu, et väidetavalt tekkisid hagejal terviseprobleemid, mille tõttu on hageja sunnitud olema tihti töövõimetuslehel, sh statsionaarravil haiglas ja et selle tulemusel kaotas hageja hea sissetulekuallika ning tema igakuine sissetulek ei ületa Eesti Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja ei ole neid asjaolusid tõendanud. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Seega peab vanem hoolimata oma halvast varalisest seisundist 2
(5)üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras ning üksnes
§ 102
lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel võib kohus mõista välja ka
§ 101
lg-s 1 sätestatud miinimummäärast väiksema elatise (vt Riigikohtu lahend asja nr 3-2-1-11812, p 15). Arvestades eeltoodut leiab kostja, et hageja ei ole esile toonud ega tõendanud asjaolusid, mis õigustaksid elatise vähendamist alla seaduses sätestatud miinimummäära. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 3. Maakohus on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 4. Hagi ese: elatise vähendamine (TsMS§ 102 lg 1 ja 2) 5. Perekonnaseaduse (
) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist.
§ 101
lg 1 alusel igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui
§ 101
alusel arvutatud summa.
§ 101lg.3 kohaselt Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.
Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.
§ 101
lg.5 kohaselt vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel.
- Hageja põhistab elatise vähendamise nõuet seoses tema varalise olukorra halvenemisega, Perekonnaseaduse muudatusega alates 01.01.2022 ja oma tervisliku seisundiga, mis ei võimalda tal tasuvamat tööd leida.
- Vaidlust ei ole selle üle, et: 1) kostja on hageja poeg; 2) osa kostja ülalpidamiskuludest on kaetud riigi poolt makstava lastetoetusega.
- Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 reguleerib jõustunud otsuse muutmist korduvate kohustuste osas. Vastavalt TsMS § 459 lg 1 p 1 ja 2 on poolel pärast otsuse jõustumist, millega mõisteti välja perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel nõue rahuldati ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. Elatise suuruse muutmiseks on alust juhul, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Elatise suuruse muutmisel tuleb arvestada samade asjaoludega nagu elatise väljamõistmisel. Ka elatise suuruse muutmisel tuleb lähtuda eelkõige lapse/laste põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. 3
(5)Arvestada tuleb ka kummagi vanema varalise seisundiga ja jätta kummagi vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda. Üldjuhul peab vanem andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras.
§ 102
lg.1 ja 2 kohaselt Isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Alates 1. jaanuarist 2022 tuleb kohustatud vanemalt elatise väljamõistmisel arvestada ka lapsele laekuva lapsetoetuse ja lasterikka pere toetusega. Selle sätestab
§ 101
lg 5, mille järgi vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.
- Maakohus tuvastas asja menetlemise käigus lapse vanemate varandusliku seisundi: 9.1 Hageja ülalpidamisel on pojad S. ja T., kes elavad koos emaga; 9.2 MTA andmetel on hageja teeninud viimase 12 kuu jooksul tulu kokku 7311,46 eurot. Muu vara hagejal puudub. Asja materjalide kohaselt kuulutas Viru Maakohus tsiviilasjas nr 2-234388
- aprillil 2023 välja kostja pankroti ja määras pankrotihalduriks Tiia Kalause. Hagejal on xxx, mis raskendab tal tööturul võrdväärselt teiste isikutega tasuvama töö pärast konkureerida. Kostja seaduslik esindaja on MTA andmetel teeninud viimase 12 kuu jooksul tulu kokku 12 841, 06 eurot ja talle kuulub korteriomand asukohaga: xxx. Muu vara kostja seaduslikul esindajal puudub. Alates
- veebruarist 2023 täiendati
§ 101
lõiget 5 teise lausega, mille kohaselt loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Nimetatud seaduse muudatusega pandi kohtule kohustus lasterikka pere toetusega
§ 101järgse elatise arvutaisel arvestada seaduses sätestatud ulatuses.
Maakohus on miinimumelatise suuruse arvutamisel jätnud ekslikult lasterikka pere toetusega arvestamata. Pooled nõus, et elatise arvutamisel
§ 101alusel tuleb arvestada ka lasterikka pere toetusega.
Kostja ema saab lasterikka pere toetust alates
- jaanuarist 2023 suurusega 650 eurot kuus, millest tuleb hagejale elatise suuruse arvutamisel võtta arvesse 54,17 eurot (st 1/12 toetusest). Kuivõrd hageja palub vähendada elatist 150 euroni kuus, tuleb kohtul elatise välja mõistmisel sellest lähtuda ja mõista hagejalt välja alates hagi esitamisest elatis 150 eurot kuus.
- Maakohus märgib, et kohtuistungil pakkus kohus pooltele kompromissi sõlmimist ja hageja oli nõus kompromissi korras elatise suurusega 206 eurot kuus, kuid kostja vastust kompromissile ei esitanud, seega loeb kohus, et kostja ei nõustunud kompromissi ettepanekuga ning kohus pidi asja lahendama vastavalt kohtule esitatud tõenditele ja tuvastamist leidnud asjaoludele. 4
(5)11. Poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus tuleb jätta TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik 5
(5)