Obsah (9)

§ 477§ 367§ 174§ 173§ 172§ 138§ 139§ 150§ 178

2-23-103471 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Määruse tegemise aeg ja koht 15. juuni 2023, Kuressaare Tsiviilasja number 2-23-103471 Tsiviilasi Saaremaa vald, Valjala alevik, Too

) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks.

§ 477

lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus võib 2 2-23-103471 hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus (

§ 477lg 2).

Avaldaja ega puudutatud isik ei ole enda ärakuulamist taotlenud, mistõttu lahendab kohus asja kirjalikus menetluses, kohtuistungit korraldamata.

1. Puudutatud isik A.N oli T tn x-x, V alevik, xxxxx S vald korteriomanik ning S vald, V alevik, T tn x korteriühistu liige (korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 1 lg 4). A.Ni üle on 30.11.2022 seatud eestkoste ning eestkostjaks on määratud S vald S Vallavalitsuse kaudu tähtajaga kuni 30.11.
2. Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja, kelle kohustuseks on muuhulgas kaitsta isiku varalisi huve.
3. KrtS § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-s sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. KrtS § 34 lg 1 kohaselt valitsetakse korteriomandite eset seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. Korteriomanik on kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal (KrtS § 31 lg 5).
4. Avaldaja on esitanud puudutatud isiku vastu nõude, milles palus puudutatud isikult välja mõista põhivõlgnevuse 1007,08 eurot, viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras perioodi eest alates 25.01.2023 kindla summana kuni lahendi tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Avaldaja palub jätta kõik menetluskulud A.Ni kanda ja avaldaja menetluskulud A.Nilt välja mõista.
5. Kinnistusraamatu andmetel kuulus puudutatud isikule korteriomand registriosa numbriga xxxxxx ja aadressiga T tn x-x, V alevik, xxxxx S vald alates 16.03.
6. Kohtutäituri 12.08.2022 avalduse alusel on kanne A.Ni omandiõiguse kohta kinnistusraamatust kustutatud ja tema asemel on korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse kantud 18.08.2022 R P.
7. Korteriomandite kaasomandiosa valitsevad korteriomanikud KrtS § 34 lg 2 kohaselt korteriühistu kaudu. KrtS § 41 lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, milles peab KrtS § 41 lg 1 p-de 3 ja 4 järgi muu hulgas kajastuma korteriomanike kohustuste jaotus majandamiskulude kandmisel ning reservkapitali ja remondifondi tehtavate maksete suurus. KrtS § 41 lg 3 kohaselt kehtestab majanduskava korteriomanike üldkoosolek. KrtS § 40 lg 1 järgi teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 järgi korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha KrtS § 40 lg-s 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema tarbitud teenuse mahule. KrtS § 40 lg 3 kohaselt võib korteriomanik keelduda kandmast kulusid, millega ta ei ole nõustunud, kui nende kandmise nõudmine temalt oleks vastuolus hea usu põhimõttega.
8. Avaldaja on kohtule esitanud võla suurust ja arvestamist puudutavad dokumendid. Puudutatud isiku seaduslik esindaja võlanõudele vastuväiteid esitanud ei ole ning tunnistab puudutatud isiku võlgnevust täies ulatuses. Antud juhul leiab kohus, et perioodil jaanuar 2020 kuni juuli 2022 esitatud arvete ning avalduses toodud arvestuse alusel on avaldus põhjendatud.
9. Arvestades eeltoodut, ei ole puudutatud isikul alust jätta oma kohustusi avaldaja ees täitmata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 annab võlausaldajale võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral õiguse nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
10. Avaldaja nõuab viivist perioodi eest alates 25.01.2023 kindla summana kuni lahendi tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Avaldaja esitatud viivisenõudele kohaldub KrtS 3 2-23-103471 § 42 lg 1, mille kohaselt, kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvestades kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Eeltoodu alusel kohus mõistab asjast puudutatud isikult välja põhivõlalt 1007,08 eurot alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest 25.01.2023 kuni kohtulahendi tegemiseni 15.06.2023 (kaasa arvatud) VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses arvutatud viivise kindlas summas ja edasi protsendina põhivõla tasumata osalt. Perioodil 25.01.2023 – 15.06.2023 (kaasa arvatud) põhivõlalt 1007,08 eurot seadusjärgses määras (VÕS § 113 lg 1 teine lause) arvutatud sissenõutava viivise summa on 41,14 eurot. Lisaks sellele on avaldaja soovinud jooksva viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Otsuse tegemise päevale järgnevast päevast tuleb viivis seadusjärgses määras välja mõista kuni kohustuse täitmiseni.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus asub seisukohale, et avaldaja vastav nõue on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. 14. Eelneva alusel rahuldab kohus avalduse ja mõistab nõutud võlgnevuse ning viivise puudutatud isikult välja. 15.

§ 174

lg 2 alusel määrab kohus käesoleva määrusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 172

lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses, asjaolu, et kohus rahuldab avalduse ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja kogu võlgnevuse ning seda, et puudutatud isik on tema vastu esitatud avalduse õigeks võtnud, leiab kohus, et õiglane on jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. 16. Juhindudes

§ 174

lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1, määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Avaldaja on esitanud 12.05.2023 menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on avaldaja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõivud kogusummas 280 eurot, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot ja õigusabikulud kogusummas 624 eurot. Puudutatud isik ei ole menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et avaldaja menetluskulude nimekirjast

§ 138

lg-test 1, 2 ning

§ 139

lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud avaldaja menetluskuluna tasutud riigilõiv summas 115 eurot (65+50) ja avaldaja menetluskulu maksekäsu kiirmenetluse avalduselt 20 eurot. Avaldaja on maksnud menetluses riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt 65 eurot (makstud

1. jaanuaril 2023) ja Pärnu Maakohtule avalduse esitamiselt 215 eurot (makstud
2. aprillil 2023). Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 6 kohaselt avalduse esitamisel maksekäsu kiirmenetluse asjas tasutakse riigilõivu kolm protsenti nõudelt, kuid mitte alla 65 euro. Seega 4 2-23-103471 on avaldaja tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduselt riigilõivu seaduses ettenähtud määras. RLS § 59 lg 5 kohaselt avalduse või kaebuse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas, samuti enne hagi esitamist esitatud kohtualluvuse kindlaksmääramise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot. Seega on avaldaja tasunud avalduse esitamisel hagita asjas 165 eurot riigilõivu rohkem, kui riigilõivuseadus ette näeb. Kohus selgitab, et avaldajal on õigus enammakstud osa tagasi taotleda ja seda puudutatud isikult välja ei mõista.

§ 150

lg 1 p 1 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem.

§ 150

lg 4 järgi riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Sama sätte lg 6 järgi riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.

1. Avaldajale osutatud õigusabi peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks nii ajakulu kui tunnihinde osas summas 624 eurot, see vastab toimiku materjalidele. Seega tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks menetluskuludena välja mõista 759 eurot (riigilõiv 115 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabi kulu 624 eurot)
2. Kohus selgitab, et

§ 178

lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

§ 178

lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik 5