KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 15.06.2023, Tallinn Haldusasja number 3-23-457 H

) § 55 ja § 57 lg-d 1, 3 ja 10. Ettekirjutuste tegemist põhistavad faktilised asjaolud kajastati

§ 55

lg 2 alusel eraldi dokumentides (05.12.2022 nr 3-1/916-1 ja 03.01.2023 nr 3-1/2-1), mida Xle ei tutvustatud. 2. RAB esitas Tallinna Halduskohtule 28.02.2023 taotluse (dokument nr 1.2-1/37-1) anda

§ 57

lg-te 6 ja 10 alusel luba X valduses olnud vara, mille seni oli hoiule võtnud MTA, käsutamise piiramiseks ettekirjutusega kehtestatud käsutuspiirangu lõppemisest kuni vara tegeliku omaniku omandiõiguse tuvastamiseni, aga mitte kauemaks kui üheks aastaks. RAB palus ka HKMS § 79 lg 1 p 1, § 88 lg-te 2 ja 7, avaliku teabe seaduse (AvTS) § 35 lg 1 p-de 3 ja 19 ning

§ 53

lg 4, § 60 lg 1 ja § 55 lg 3 p-de 1–3 alusel piirata varaga seotud isiku, tema esindajate ja kolmandate isikute juurdepääsu 28.02.2023 taotlusele nr 1.2-1/37-2 tervikuna ja ettekirjutuste aluseks olnud faktilisi asjaolusid kajastavatele dokumentidele (05.12.2022 ettekirjutus nr 3-1/916-1 ja 03.01.2023 ettekirjutus nr 3-1/2-1). RAB palus kolmandatele isikutele avaldada tehtavast määrusest üksnes resolutsiooni, asendades avaldamisel isikute nimed (v.a RAB) tähemärkidega. Puudutatud isik üritas 30.11.2022 ületada Narva piiripunkti suunaga Venemaalt Eestisse koos 150 000 Ukraina grivnaga. MTA võttis raha tolliseaduse § 661 ja määruse (EL) 2018/1672 art 7 lg 1 alusel hoiule kuni 05.12.2022 ning pärast seda on RAB vara käsutamist ettekirjutustega piiranud. Seni haldusmenetluses tuvastatud asjaolud osutavad, et vara on saadud kuritegelikul teel ega kuulu puudutatud isikule. RAB-l ei ole õnnestunud leida vara tegelikke omanikke. Tehtud toimingud on kajastatud ettekirjutuste faktilistes asjaoludes. Puudutatud isik ei ole tõendanud vara legaalset päritolu. Ettekirjutusi ei ole Xle kätte toimetatud, sest tema e-posti aadress ei ole teada. Ta ei ole ka RAB-ga ühendust võtnud ega esitanud dokumente vara kuuluvuse kohta. See näitab, et vara võib olla saadud ebaseaduslikul teel. Vara tagastamine võimalikele kuriteo toime pannud või sellele kaasa aidanud isikule või isikule, kellel puudub vara omandiõigus, ei ole põhjendatud ning seab ohtu Eesti õigussüsteemi ja maine. Piirangu seadmine on vajalik, et tuvastada vara tegelik omanik. Esinevad kõik

§ 55lg-s 3 sätestatud juurdepääsupiirangu alused.

Faktilistes asjaoludes toodud teabe põhjal võib isik teha järeldusi selle kohta, millise teabe alusel on loetud rahapesukahtlus piisavaks, samuti RAB-i menetluse taktika ja meetodite kohta. Sellise teabe tutvustamine võib aidata isikutel moonutada või varjata oma andmeid või tegevusi ümber korraldada viisil, mis võib omakorda takistada rahapesu tõkestamist, ohustades nii avalikku korda ja majandusruumi (

§ 55lg 3 p 1).

Dokumentide avaldamine on vastuolus EL direktiivide ning rahvusvaheliste suunistega (

§ 55lg 3 p 2).

Kuna tuvastatud asjaolud osutavad, et vara võib olla saadud kuritegelikul teel, võib teabe avaldamine kahjustada ka kriminaalmenetlushuvi (

§ 55lg 3 p 3).

Juurdepääsupiirangu kohaldamiseks ei pea kriminaalmenetlust olema alustatud ning see ei pea toimuma Eestis. 3. Tallinna Halduskohus rahuldas 02.03.2023 määrusega RAB-i taotluse ja andis loa piirata X valduses olnud ning MTA hoiule võetud vara käsutamist kuni vara tegeliku omaniku kindlakstegemiseni, aga mitte kauemaks kui üheks aastaks (resolutsiooni p 1). Halduskohus kuulutas menetluse RAB-i 28.02.2023 taotluse nr 1.2-1/37-2 ning 05.12.2022 ja 03.01.2023 ettekirjutuste faktilisi asjaolusid põhistavate dokumentide nr 3-1/916-1 ja 3-1/2-1 osas kinniseks ning piiras puudutatud isiku, tema esindajate ja kolmandate isikute õigust nende dokumentidega 2

§ 57

lg 6 alusel loa andmiseks peavad olema täidetud

§ 57lg-tes 1 ja 3 sätestatud tingimused.

RAB-i taotlus vastab nendele tingimustele ning on vajalikul määral põhistatud. Esineb kahtlus, et vara on seotud rahapesuga (

§ 57lg 1).

RAB on 28.02.2023 taotluses selgitanud kahtluse aluseks olevaid asjaolusid. Puudutatud isik ei ole esitanud tõendeid vara legaalse päritolu kohta. Asja materjale arvestades ei saa RAB-i kahtlust pidada alusetuks ning soovi vara legaalne päriolu välja selgitada põhjendamatuks. Omandiõiguse tuvastamisel tuleb piirangud lõpetada. RAB-i 28.02.2023 taotlus nr 1.2-1/37-2 ja ettekirjutuste faktilisi asjaolusid kajastavad dokumendid võivad sisaldada sellist teavet, mille avaldamine võib ohustada kriminaalmenetluse läbiviimist. Tegemist on prognoosotsusega. Kohus hindab luba andes vastavaid andmeid. Puudutatud isikul on võimalik kaitsta oma õigusi ja tutvuda RAB-i 28.02.2023 taotlusega nr 1.2-1/37-1 ning sellele lisatud tõenditega. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

1. X esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu 02.03.2023 määruse resolutsiooni p 1 täielikult ja p 2 toimikuga tutvumise õiguse piiramise osas ning teha uus määrus, millega jätta RAB-i 28.02.2023 taotlus rahuldamata. Puudutatud isik edastas RAB-ile tõendid vara legaalse päritolu kohta 27.02.2023 ning enne 03.01.2023 ettekirjutusega määratud käsutuspiirangu lõppu. Seega on eksitav RAB-i väide, et puudutatud isik ei ole tõendeid esitanud. Ühtlasi on esitatud tõendid piisavad, et kinnitada vara legaalset päritolu. Tutvumisõiguse piiramisel ei ole arvestatud puudutatud isiku õigusi. Halduskohtu põhjendused on üldsõnalised ja piirduvad viidetega õigusnormidele. Faktilisi asjaolusid ei ole normidega seostatud. Seega ei ole võimalik järeldada, kas tegelikult esinesid alused tutvumisõiguse piiramiseks, ega kontrollida halduskohtu kaalutluste õiguspärasust.
2. RAB palub jätta määruskaebus rahuldamata. Puudutatud isik esitas selgitused ja tõendid pärast seda, kui RAB oli esitanud taotluse halduskohtule. Seega ei ole RAB kohut eksitanud. Üksiti ei ole esitatud selgitused ja tõendid vara legaalse päritolu tõendamiseks piisavad, sest need ei ole veenvad. Puudutatud isik on selgitanud, et tal on puuduv töövõime, tema pangakontole laekub iga kuu Eesti Töötukassalt 420 eurot, mille tema abikaasa võtab sularahas välja, ning perekonnal on ühine eelarve. Epikriisi järgi on puudutatud isikul psüühika- ja käitumishäired, probleeme selge mõtlemise ja mäluga. Esindaja sõnul oli vestluse pidamine puudutatud isikuga raskendatud. Selgituse järgi võttis puudutatud isik kodus olnud säästud (summat ei mäleta) ning läks Sergei või Romani nimelise tuttavaga Venemaale, vahetas seal koos tundmatu isikuga eurod Ukraina grivnade vastu ning tuli nendega Eestisse. Abikaasa ei ole soovinud isiku tegevust kommenteerida, kuid kinnitas suuliselt, et kodust on kadunud 4000 euro väärtuses sääste. Nendest asjaoludest ei ole võimalik järeldada, et puudutatud isikul oli kodus 4000 eurot sääste, mille ta vahetas Ukraina grivnade vastu. Need asjaolud kinnitavad, et isik on töötu, talle makstakse töövõimetoetust ja tal on terviseprobleemid. Avalik huvi asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe saladuses hoidmise vastu on kaalukam kui puudutatud isiku õigus tutvuda faktiliste asjaoludega. Dokumentides sisalduva teabe avalikuks tulek võib nõrgestada rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemi ning raskendada tõe väljaselgitamist kriminaalmenetlustes. Puudutatud isiku õigused on tagatud seeläbi, et kohtul on võimalik faktiliste asjaoludega tutvuda ning hinnata dokumente asja sisulisel lahendamisel. RAB esitas täpsemad põhjendused eraldi krüpteeritud dokumendina ning palub selle sisu puudutatud isikule, tema esindajale ja kolmandatele isikutele mitte avaldada. Samuti palub 3

§ 57lg-te 6 ja 10 alusel.

Nende sätete järgi võib RAB taotleda halduskohtult luba vara käsutamise piiramiseks kuni vara omaniku või tegeliku kasusaaja kindlakstegemiseni, sh kriminaalmenetluse lõpetamisel, kuid mitte rohkem kui üheks aastaks, kui vara omanikku ei ole õnnestunud kindlaks teha. Kui vara legaalne päritolu rahapesu kahtluse korral või vara mitteseotus terrorismi rahastamisega terrorismi rahastamise kahtluse korral leiab tõendamist enne

§ 57

lg-tes 1, 3 või 6 nimetatud tähtaja möödumist, on RAB kohustatud vara käsutamise piirangud viivitamata lõpetama. 10. Kuna

§ 57

lg 6 reguleerib n-ö jätkutegevust pärast seda, kui

§ 57

lgtes 1 ja 3 sätestatud võimalused vara käsutamise piiramiseks on ammendunud ning vara ei ole arestitud kriminaalmenetluse huvides, peavad

§ 57

lg 6 kohaldamisel olema jätkuvalt täidetud

§ 57

lg-tes 1 ja 3 sätestatud materiaalsed tingimused varale käsutuspiirangu seadmiseks. Eelkõige peab esinema kahtlus, et piiratav vara on seotud rahapesu või terrorismi rahastamisega (

§ 57

lg 1), piirang peab olema vajalik vara säilimise tagamiseks (

§ 57

lg 3 sissejuhatav lause) ning rahapesukahtlusega vara valdaja või omanik ei ole RAB-le tõendanud vara legaalset päritolu (

§ 57

lg 3 p 1) või terrorismi rahastamise kahtlusega vara valdaja või omanik ei ole kõrvaldanud kahtlust, et vara kasutatakse terrorismi rahastamiseks (

§ 57lg 3 p 2).

Lisaks tuleneb

§ 57

lg-st 6 nõue, et ka RABl endal või kriminaalasja menetlejal pole õnnestunud teha kindlaks vara omanikku või kontol oleva vara tegelikku kasusaajat. 11. Asja materjalide kohaselt kehtestati RAB-i 05.12.2022 ettekirjutusega nr 3-1/916-10 puudutatud isiku varale (150 000 Ukraina grivnat) käsutuspiirang 30 päevaks ja seda pikendati 03.01.2023 ettekirjutusega nr 3-1/2-6 veel 60 päevaks. 05.12.2022 ettekirjutuse järgi kontrollib RAB rahapesukahtlusega seotud teavet vastavalt

§ 54lg-le 3.

03.01.2023 ettekirjutuse kohaselt ei ole puudutatud isik tõendanud vara legaalset päritolu. Kuna puudutatud isik ei ole vara legaalset päritolu tõendanud, kestab haldusmenetlus asjaolude kindlakstegemiseks. 12. RAB-i üheks põhiülesandeks on rahapesule viitava teabe kogumine ja analüüsimine, mille käigus kontrollitakse saadud andmete olulisust rahapesu või sellega seotud kuritegude tuvastamiseks või kohtueelseks uurimiseks ning rahapesukahtluse kontrolli raames võtab RAB 4

§ 54lg 1 p 1 ja lg-d 2‒3).

See, kas rahapesu kahtlusega hõlmatud vara pärineb tõepoolest kuritegelikust tegevusest, tuvastatakse lõppastmes kriminaalmenetluses. RAB-i pädevuses ei ole otsustada selle üle, kas rahapesu või terrorismi rahastamine on toimunud (vrd Riigikohtu 14.05.2014 määrus nr 3-3-1-77-13, p 10; 20.05.2014 määrus nr 3-3-1-76-13, p 13). 13. Ringkonnakohtu hinnangul on

§ 57

lg-tes 1 ja 3 sätestatud tingimused jätkuvalt täidetud.

§ 4

lg-st 2 tulenevalt hõlmab rahapesu mh

§ 4

lg-s 1 nimetatud tegevustes osalemist või neile kaasaaitamist ning

§ 4

lg-te 3 ja 5 järgi on rahapesuga tegemist ka juhul, kui kuritegelik tegevus, mille tulemusel saadi rahapesus kasutatav vara, toimus teise riigi territooriumil ning sellise kuritegeliku tegevuse üksikasjad ei ole kindlaks tehtud. RAB on 28.02.2023 taotluses välja toonud ning selle juurde lisatud dokumentides selgitanud, et tegemist võib olla ebaseaduslikult omandatud varaga ehk kuritegeliku päritoluga rahaga ja halduskohus on nõustunud selle hinnanguga. Esitatud materjalid sisaldavad asjaolusid ja väiteid, mis on sellise kahtluse tekitamiseks piisavad. Kuna on kahtlus, et vara on seotud rahapesuga, võib kahelda selles, et see säilib ilma käsutuspiiranguta. Puudutatud isiku määruskaebuses esitatud väited ei lükka ümber RAB-i 28.02.2023 taotluses märgitut, et ta polnud esitanud RAB-ile vara legaalset päritolu tõendavaid dokumente. Krüpteeritud taotlusele lisatud dokumentidest nähtuvad toimingud, mida RAB on teinud vara tegeliku omaniku tuvastamiseks. Vara tegeliku omaniku kindlakstegemine pole püüdlustele vaatamata õnnestunud.

1. RAB on 13.04.2023 vastuse kohaselt hinnanud ka pärast taotluse esitamist edastatud tõendeid, leides, et need ei tõenda veenvalt vara legaalset päritolu. Puudutatud isiku selgituste järgi saab ta Eesti Töötukassalt kord kuus toetust, mis võetakse sularahas välja ning pannakse pere eelarvesse. Puudutatud isiku väitel võttis ta kodus olnud säästud (täpset summat ta ei mäleta) ning läks Sergei või Romani nimelise tuttavaga Venemaale, kus vahetas koos tundmatu isikuga eurod Ukraina grivnade vastu ning tuli tagasi Eestisse. Abikaasa kinnitusel on pere säästudest 4000 eurot puudu. Ringkonnakohus nõustub RAB-iga, et nendest asjaoludest ei ole võimalik järeldada, et piirangualuse vara moodustavad tegelikult pere säästud. Puudutatud isikul on tuvastatud puuduv töövõime ning eelduslikult kasutab ta töövõimetoetust enda ja oma pere igapäevaste kulude eest tasumiseks. Ka väide, et perel on ühine eelarve, mille osaks on toetus, viitab sellele, et toetust kasutatakse pere igapäevaste vajaduste katmiseks. Puudutatud isiku konto väljavõtte järgi ei ole tal peale toetuste muid sissetulekuid. Seetõttu on ebausutav, et enamus aasta jooksul makstud töövõimetoetusest on pandud kõrvale sularaha säästudena. Kui töövõimetoetus oleks siiski olnud säästudena kõrvale pandud, on ebausutav, et seda raha kasutati puudutatud isiku selgituses toodud viisil. Isiku Venemaal käimisega seotud väited ei ole veenvad. Puudutatud isik ei mäleta täpselt, kellega ta sinna läks, kui palju raha kaasa võttis ja kellega raha vahetas ega ole selgitanud, miks ta seda tegi. Samas on u 4000 eurot tema sissetulekut arvestades märkimisväärne summa ning võib eeldada, et seetõttu on need asjaolud paremini meeles või dokumentaalselt tõendatavad. Kuna perel on ühine eelarve, võib eeldada ka, et teised pereliikmed on säästude kasutamisest teadlikud. Praegusel juhul ei ole see nii olnud. Lisaks ei ole usutav eurode vahetamine Ukraina grivnade vastu olukorras, kus selle valuuta vahetamine Ukrainas toimuva sõja tõttu on Venemaal raskendatud ja grivnasid saab kasutada üksnes Ukrainas ning puudutatud isik elab Eestis, kus kehtib euro. Puudutatud isiku väidete usaldusväärsust kahandab täiendavalt tõendite esitamise aeg. Kuigi puudutatud isikul oli võimalik raha päritolu tõendavad dokumendid esitada kohe pärast 05.12.2022 ettekirjutuse tegemist, esitas ta need RAB-ile alles 27.02.
3. Kokkuvõttes oli puudutatud isiku vara käsutamise piiramine maksimaalselt üheks aastaks õiguspärane. Piirangu seadmiseks olid täidetud

§ 57lg-s 6 sätestatud tingimused. 5

§ 55

lg 3 sissejuhatavas lauses sätestatakse üldine reegel, mille järgi võib isik, kelle õigusi RAB-i ettekirjutus riivab, tutvuda ettekirjutuse põhjendustega. Ka

60 lg-s 3 sätestatud piirangu eesmärk ei ole varjata isiku eest ettekirjutuse põhjendusi, vaid kaitsta vastastikuse usalduse säilitamiseks teavitamiskohustusega isikuid ning äri- ja pangasaladust (vt

§-d 49, 51 ja 521;

eelnõu 459 SE seletuskirja lk 53–54). RAB-i haldusakti põhjendusi ei kajastata eraldi dokumendis mitte seepärast, et neid isiku eest varjata, vaid isiku õiguste kaitseks, vältimaks kahtluste teatavaks tegemist ettekirjutuse adressaadile (praegusel juhul MTA-le). RAB-l on põhjenduste avaldamisest keeldumiseks küll üsna laialdased võimalused, kuid keeldumist õigustavad vaid

§ 55lg 3 p-des 1–3 sätestatud asjaolud.

Seejuures ei piisa dokumentidega tutvumise õiguse piiramiseks viitest juurdepääsu piiramise võimalikule õiguslikule alusele. Sellised viited peavad olema seostatud konkreetse juhtumi faktiliste asjaoludega. Samal ajal on puudutatud isikul kaalukas huvi tutvuda ettekirjutuse põhjendustega, sest sellega piirati tema võimalust käsutada tema valduses olnud raha. Sellele vastandub oluline avalik huvi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemi tõhusa toimimise vastu. Kohus peab igal konkreetsel juhul kaaluma õiguste piiramise vajalikkust ning veenduma, et huvi saladuse hoidmise vastu on puudutatud isiku õigustest kaalukam, selgitades ühtlasi sellisele veendumusele jõudmise põhjusi (vt Tallinna Ringkonnakohtu 08.04.2022 määrus nr 3-21-2882, p-d 12–13, 16 ja sealsed viited). 17. RAB on toonud 28.02.2023 taotluses nr 1.2-1/37-1 välja hulgaliselt õiguslikke aluseid tutvumisõiguse piiramiseks (AvTS § 35 lg 1 p-d ja 19,

§ 55

lg 3 p-d 1–3 ja § 60 lg 1), mis kõik võiksid põhjendada teabele puudutatud isiku juurdepääsu piiramist, kuid ei ole põhjendanud, kuidas need normiviited seostuvad viidatud taotluses ja selle lisades kajastatud faktiliste asjaoludega. Olukorras, kus tutvumisõiguse andmine võib kahjustada

§ 55

lg 3 p-des 1–3 sätestatud eesmärkide täitmist, tuleks selgitada, missuguse konkreetse teabe isikule avaldamine ja kuidas võib kahjustada rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist (

§ 55lg 3 p 1).

RAB on viidanud 28.02.2023 taotluses ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2015/849 ja seda täpsustavale direktiivile 2018/843 ning

§ 63

lg-le 8, kuid ei ole viidet millegagi sisustanud.

§ 55

lg 3 p 2 ja § 63 lg 8 alusel välisriigi rahapesu andmebüroolt saadud teabele juurdepääsu piiramiseks tuleks RAB-l põhistada, et välisriigi rahapesu andmebüroo ei ole selleks luba andnud. Selliseid andmeid ei ole kohtule esitatud. RAB-i põhjendused on jäänud üldistavateks ja teoreetilisteks ning kuna halduskohus üksnes nõustus RAB-i puudulike argumentidega, siis ei vasta vaidlustatud halduskohtu määrus toimikuga tutvumise piiramist puudutavas osas kohtulahendi põhjendamise nõuetele. Menetlusosalise toimikuga tutvumise õiguse piiramise taotlust lahendades peab halduskohus igal üksikjuhtumil kaaluma õiguste piiramise vajalikkust ning veenduma, et huvi saladuse hoidmise vastu on ülekaalukam, selgitades ühtlasi sellisele veendumusele jõudmise põhjusi (vrd Riigikohtu 15.05.2014 määrus nr 3-3-1-36-14, p 6). Määrusest ei nähtu, et halduskohus oleks hinnanud tutvumisõiguse piiramise vajalikkust ja kaalunud vastanduvaid õigusi ja huve. Esitatud põhjendustest ei ole võimalik järeldada, kas tegelikult esinevad alused tutvumisõiguse piiramiseks, ega kontrollida halduskohtu kaalutluste õiguspärasust. 18. Ehkki ringkonnakohtu hinnangul ei saa RAB-i 28.02.2023 taotluses toodud argumendid põhjendada puudutatud isiku ja tema esindaja toimikuga tutvumise õiguse piiramist, siis võttes arvesse, et ringkonnakohtu määruse peale ei saaks HKMS § 88 lg 5 teise lause järgi edasi kaevata isegi juhul, kui ringkonnakohus juurdepääsupiirangu tühistaks, ja samas ei ole võimalik välistada, et vähemasti teatud ulatuses peab juurdepääsupiirang säilima, ei pea ringkonnakohus 6

§ 55lg 3 p-des 1–3 sätestatud eesmärke.

Tasakaal konkureerivate huvide vahel on tagatud, kui määruse avaldamisel asendatakse puudutatud isiku nimi tähemärgiga. RAB ei ole millegagi põhistanud vajadust asendada volitatud esindaja nimi tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) 7