Obsah (6)

§ 98§ 96§ 97§ 99§ 100§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Külli Puusep Otsuse tegemise aeg ja koht 27. aprill 2023, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-732 Tsiviilasi J. L. hagi A. L. vastu tä

) § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäär, mistõttu tuleb hagejal esitada tõendeid ja põhjendusi hageja igapäevaste vajaduste ja kulude kohta arvestades hageja tavalist elulaadi. Kohus lähtub eeldusest, et täisealiseks saanud isik hangib endale eluks vajalikud vahendid ise ning selle eelduse ümberlükkamiseks tuleb tõendid esitada hagejal. Kui hageja nõue on põhjendatud, tuleb kohtul hinnata hageja vanemate sissetulekuid ja varalist seisundit, et tuvastada, kui suur oleks kummagi vanema osa hageja ülalpidamiskulude kandmisel. Lisaks tuleneb

§ 98

lg-st 1, et kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis eelistatakse alaealist last teistele lastele. Hageja väited ja tõendid pärast kohtu selgitusi

1. Hageja toob esile, et tema ema on ostnud
2. augustil 2022 vabaaja jalatsid hinnaga 57 eurot 74 senti. Lisaks on ema ostnud veel
3. novembril 2022 poolsaapad hinnaga 56 eurot 15 senti 2 2-23-732 ja
4. septembril 2022 dressid hinnaga 38 eurot. Kokku 151 eurot 89 senti. Sellised kulutused kuuluvad kindlasti tulevikus hagejale. Seda võib nimetada suureks ja ootamatuks väljaminekuks, mis võib osutuda vältimatuks. Kohtule esitatud toidutšekid on ostetud hageja ema raha eest, sest hagejal puudub reaalne sissetulek. Hagejal ei ole alles kõiki toidukulutšekke ja teisi tähtsaid tšekke tõestamaks tegelikke kulutusi – sünnipäev, tähtpäevad, sõprade sünnipäevad, kino külastused, vaba aja veetmise jt kulutused. Lisaks transport nädalavahetusel ja ootamatud väljaminekud (parandamised jm). Hagejale on järelmaksuga ostetud 239 eurot maksev telefon ning lisaks on sidekulud. Hageja saab koolipäeva eest 10 eurot taskuraha/söögiraha. Juuksurile kulub igas kuus ca 17 eurot. Samuti on kulud hügieenivahenditele ja riietele. Hageja ei soovinud minna kooli ühiselamusse, mille kuumakse on 55 eurot. Kuna hageja elab kodus, siis on tema emal kindlasti suuremad väljaminekud elektri, prügi ja kütte näol. Kooli kõrvalt ei saa hageja tööle minna seetõttu, et ta õpib päevases õppes ning tema jaoks algab koolipäev hommikul kell 6.00, et jõuda rongi peale ja lõppeb umbes 15.
5. Kuna hageja elab linnast väljas ja sõltub ühistranspordist, jõuab ta koju kella 17.00 ajal. Tunniplaan tehakse kaks nädalat ette, mistõttu on raske midagi ette planeerida. Hageja nõuab, et kostja toetaks teda vähemalt 150 euroga kuus, sest ebaõiglane on see, et hagejat toetab ainult tema ema. Kostja väidab kergekäeliselt, et tema pole suuteline hagejat toetama. Kostja väited ja tõendid pärast kohtu selgitusi
6. Kostja esitas kohtule palgatõendi ja tabeli isiklike kulutuste kohta. Eluaseme elektri eest on kulu 50 kuni 120 eurot kuus vastavalt tarbimisele. Prügikonteineri tühjendus on 3 eurot 82 senti, Samuti on kostjal kulu küttepuude eest. Kostja tööle käimise kulud katab kostja tööandja ja kostja kasutab ka tööandja autot. Pere mootorsõiduki korrashoid ja liiklemisega kaasnevad kulud on ca 120 eurot (auto remondi kulud, rehvid, kütus, kindlustus jne). H. ga tuleb tihti meditsiiniasutustes käia. Kostja hindab enda toidukulude suuruseks 220 eurot. Sidekulude suuruseks on 50 eurot 67 senti. Kostja hügieenitarvetele ja käsimüügiravimitele kulub kuus 20 eurot ning kulutused riietele ja jalanõudele on 25 eurot kuus. Muud vältimatud püsikulutused 25 kuni 70 eurot (katki läinud esemete parandus või korrashoid). Kostja tasub lasteaiatasu 52 eurot 20 senti. Kui kostja kulud kokku arvutada, on need suuremad kui tema sissetulek. Kostjal ei ole kinnisvara ega väärtpabereid. Mitmed kostja nimel olevad mootorsõidukid ei osale liikluses ja nende asukoht on teadmata. Kostja esitas pangakonto väljavõtte ning kirjavahetuse kohtutäituriga võlgnevuste kohta. 6.1 Kostja laste ema osalus laste kasvatamisel on vägagi tähtsal kohal ning laste ülalpidamiskulutuste kandmisel osalevad mõlemad vanemad. Laste haiguste ajal on haiguslehel nendega laste ema. M. käib lasteaias, kuid H. t, keda peab jälgima pidevalt (ka öösiti), ei saa veel lasteaeda panna. H. l on erivajadusest tulenevad kulutused: pidevad sõidukulud erialaarstide juurde ja kaks korda aastas Tallinna visiidid eriarsti vastuvõtule. Lastele makstakse lastetoetust ja H. saab puudega lapse toetust. Laste ema sissetulek riiklik töövõimetuspension. 6.2 Kostja ei ole võimeline hageja ülalpidamiskohustust täitma kuni hageja 21 eluaastaseks saamiseni. Hageja nõude rahuldamise korral saavad kahjustatud kostja alaealiste laste ja samuti kostja enda vajadused. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7. Kohus leiab, et J. L. hagi A. L. vastu tuleb jätta rahuldamata. 3 2-23-732
8. Kohus tegi vaidlustamata asjaoluna kindlaks, et J. L. on A. L. täisealiseks saanud poeg (tl 6). Pooled ei vaidle selle üle, et hageja õpib XXX II kursusel päevases õppes (tl 4). Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja elab kostjast eraldi ja kostja hagejale ülalpidamist ei anna. Hageja taotleb hagis, et kohus mõistaks kostjalt tema kasuks välja elatise 150 eurot kuus (tl 28). Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu. 9.

§ 96

kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97

p 2 kohaselt on laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Vastavalt

§ 99

lg-le 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 100lg 1 järgi antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis).

10. Eeltoodud sätteid arvestades on hageja kui täisealiseks saanud laps, kes õpib kutseõpe tasemeõppes, õigustatud nõudma kostjalt kui vanemalt enda ülalpidamiseks elatist. Täisealisele õppivale lapsele elatist välja mõistes tuleb lähtuda

§ 99lg-st 1.

Sellises asjas ei saa kohaldada

§-s 101 sätestatud alaealisele elatise arvutamise aluseid. Praeguses vaidluses võib kostja

§ 102

lg 1 järgi vabaneda ülalpidamiskohustusest, kui ta oma muude kohustuste või varalise seisundi tõttu ei ole võimeline ülalpidamist andma, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kohtul tuleb asja lahendamisel teha kindlaks hageja ülalpidamisvajadus ja kostja võime hagejale ülalpidamist anda.

1. Hageja on märkinud enda igakuiste kulude suuruseks 460 eurot. Eluasemekulud on 55 eurot, kulud toidule 140 eurot, kulud transpordile 40 eurot, sidekulud 30 eurot, kulutused tervishoiule 25 eurot, kulutused hügieenitarvetele 30 eurot, kulutused lapse koolikohustuse täitmiseks 30 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 35 eurot ja muud vältimatud püsikulutused 75 eurot.
2. märtsi
3. a menetlusdokumendis vähendas kostja oma nõuet ja taotleb 150 euro suuruse elatise välja mõistmist. Kohtu hinnangul saab hageja välja toodud kulud, arvestades tema õigustatud vajadusi, lugeda põhjendatuks.
4. Kohus on hagejale selgitanud, et üksnes alaealise lapse puhul eeldatakse, et ta ei suuda endale ise eluks vajalikke vahendeid hankida ning täisealise isiku puhul saab eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise (vt selle kohta Riigikohtu
5. oktoobri
6. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15, p 10). Riigikohus on viidatud lahendis asunud seisukohale, et lapse täisealiseks saamine ainsana ei lõpeta vanema kohustust teda ülal pidada, ent seda vaid juhul, kui laps jätkab hariduse omandamist ning ta ei ole ise võimeline endale sissetulekut hankima. Õppimine seda resoluutselt ei välista, sestap on Riigikohus asunud seisukohale, et vanema kohustust täiskasvanud õppivale lapsele elatist anda on piiratud tema enda võimega seda ka iseseisvalt teha ning vanemal on võimalik vabaneda sellest või vähendada kohustust

§ 102lg-le 2 kohaselt.

See tähendab, et üksnes juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda ülalpidamist. Hageja selgitas kohtule, et ta ei saa kooli kõrvalt tööl käia, sest ta elab linnast väljas kodus, et hoida elamiskulusid kokku ning ta sõltub ühistranspordist, mistõttu algavad tema päevad vara. 13. Kohus leiab, et kuigi hageja täisealise õppiva lapsena on õigustatud nõudma ka kostjalt ülalpidamist, siis hageja elatise nõuet kohus ei rahulda, sest kostja on tõendanud, et ta ei ole tema teisi ülalpeetavaid ja varalist seisundit arvestades võimeline hagejale elatist maksma, kahjustamata seejuures enese ja oma alaealiste laste tavalist ülalpidamist. Kohus on 4 2-23-732 eelmenetluses selgitanud, et eelisjärjekorras peab vanem andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele (

§ 98lg 1).

See tähendab, et vanem peab täitma alaealiste laste ees ülalpidamise kohustuse eelisjärjekorras enne täisealiseks saanud abivajava lapse ülalpidamise kohustust ning kostja saab maksta hagejale elatist sellises summas, nagu tal on võimalik alaealiste laste ülalpidamise kõrvalt.

1. Kostja on kohtule esitanud tõendid selle kohta, et tal on lisaks hagejale veel kolm alaealist last. A. L. (sündinud XXX) kasuks on 200 euro suurune elatis välja mõistetud Tartu Maakohtu
2. oktoobri
3. a otsusega (tl 87-90). Kostja uues peres kasvab kaks alaealist last: M. L. (sündinud XXX, tl 17) ja H. L. (sündinud XXX, tl 15). Sotsiaalkindlustusameti
4. maini
5. a kehtiva tõendi järgi on H. L. raske puudega (tl 13) ning ta vajab XXX operatsiooni järgselt säästerežiimi ja eakohasest suuremat kõrvalabi, juhendamist ja järelevalvet (tl 122). Seega on kostjal kolm alaealist last, keda ta on kohustatud ülal pidama eelisjärjekorras.
6. Hinnates kostja võimekust hagejale elatist tasuda, märgib kohus järgmist. Kostja on selgitanud, et tema töötasu oli XXX eurot, kuid töömahu vähenemise tõttu vähenes ka kostja töötasu XXX euroni, millest täitur peab kinni 372 eurot ja palgast jääb kostjale kasutamiseks 328 eurot. Muid sissetulekuid kostjal ei ole. Kohus on tuvastanud kostja palgalehe alusel, et kostja töötasu suurus on alates
7. aasta detsembrist XXX senti(tl 77 ja 79 pöördel) ning enne seda oli XXX eurot (tl 77 pöördel - 79). Kostja on esitanud enda pangakontode väljavõtted, millest nähtub, et kostjal on kolme konto peale kokku 2 eurot 68 senti (tl 116-117). Kostja on esitanud endale kuuluvate sõidukite kohta väljavõtte (tl 101-102) ning selgitanud, et mitmed kostja nimel olevad mootorsõidukid ei osale liikluses ja nende asukoht on teadmata. Hinnates esitatud tõendeid leiab kohus, et kostja sissetulek on tema töötasu (700 eurot) ning kostjal ei ole muud vara, mille arvelt hagejale elatist tasuda.
8. Kohtu hinnangul saab kostja sissetulekut ja kolme alaealist last arvesse võttes teha järelduse, et kostja ei ole võimeline andma hagejale ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, mistõttu esineb alus kostja vabastamiseks hageja kui täisealise lapse ülalpidamisest (

§ 102lg 1).

Kostja töötasu XXX eurot on Eesti Vabariigi kehtiva töötasu alammäärast veidi suurem (

1. aasta töötasu alammäär on 725 eurot) ning kostja peab sellest ülal pidama end ja oma kolme alaealist last (neist A. le on elatis välja mõistetud 200 eurot kuus). Kostja on esile toonud kulud, mida ta peab kandma enda ülalpidamiseks, kuid kohus ei hinda neid kulusid eraldi, sest kohus lähtub eeldusest, et kostjale peab jääma toimetulekupiir ning lisaks kolme alaealise lapse ülalpidamisekohustuse täitmiseks raha.
2. aasta
3. juunist on toimetulekupiir üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele 200 eurot kuus. Kui kostja töötasu on netosummana 700 eurot ning 200 eurot on toimetulekupiir, siis 500 eurot jääb kostjal kolme lapse ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Mistõttu ei jagu kostja sissetulekust kuidagi hageja ülalpidamiseks.
4. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja kui täisealise lapse hagi kostja vastu elatise nõudes ei ole põhjendatud ja kohus jätab hagi rahuldamata.
5. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Kohus märgib tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 238 lg-st 5, et käesolevas lahendis on kohus viidanud tõenditele, mis on tsiviilasja lahendamisel olnud asjakohased ning ülejäänud poolte lisatud tõendid ei sisalda kohtu hinnangul asja lahendamise seisukohalt vajalikke andmeid, mistõttu jätab kohus need otsuse tegemisel arvestamata. Menetluskulude jaotus 5 2-23-732
6. TsMS § 173 lg 1 järgi märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab hagi rahuldamata, seega on põhjendatud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta menetluskulud hageja kanda. Kuivõrd kostjal ei ole menetluses tekkinud kulusid (õigusabikulud), ei määra kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks.
7. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik 6