KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Janar Jäätma Määruse tegemise aeg ja koht 04.07.2023, Tallinn Haldusasja number 3-23-956 Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend X kaebus Tallinna Linnapl
§ 125
lg 5 ei kaitse kaebaja huvi eelistada PT andmise menetlusele DP koostamise menetlust. Järelikult ei saa kaebaja subjektiivset õigust eraldiseisvalt rikkuda see, kas PT andmiseks olid täidetud
§ 125
lg-s 5 sätestatud tingimused.
§ 125
lg 5 rikkumisele oleks asjakohane tugineda siis, kui kaebaja näitab ära, et PT väljastamisel on rikutud tema omandi- või muid õigusi, sh olulisi menetluslikke õigusi. Sellisel juhul võiks
§ 125
lg-s 5 sätestatud materiaalõigusliku aluse puudumine tuua koosmõjus teiste rikkumistega kaasa väljastatud PT tühistamise (vt Riigikohtu 28.12.2021 otsus nr 3-17-2023, p-d 20–24); 4) halduskohus on asjas nr 3-22-419 leidnud, et kaebaja väited soojussalvesti ohtlikkuse ja enda õiguste riive kohta on hüpoteetilised ning kohati ka vaidluse esemega mitteseonduvad. Kaebaja täiendavad seisukohad ei viita kuidagi kaebaja omandiõiguse riivamisele, vaid pigem kinnistavad kohtu poolt juba varasemalt määrustes võetud seisukohta, et tegelikku kaebaja õigust riivet PT andmisega ei ole kaasnenud. Kaebaja üritab oma subjektiivsete õiguste riivet põhistada ilmselgelt otsitud väidete ja asjakohatute näidetega. Kaebaja ei ole ära näidanud, et kavandatud soojussalvestit ei olekski võimalik nõuetekohaselt (selle ohutust tagavalt) ehitada ega kasutada; 5) halduskohus on asjas nr 3-22-419 leidnud, et kaebaja ei ole mingil määral põhistanud oma väidet, et soojussalvesti kavandamine toob kaasa tema kinnistu väärtuse vähenemise. Ainuüksi asjaolust, et kaebaja kinnistu (kus hetkel asub lubjakivikarjäär) lähedusse kavandatakse soojussalvesti ja pumbahoone rajamist, ei saa tuletada kaebaja kinnistu väärtuse vähenemist. Kohtule ei nähtu, et kaebaja ei saaks kavandatud ehitiste tõttu enda kinnistut selle sihtotstarbe (s.o 60% mäetööstusmaa ja 40% maatulundusmaa) kohaselt kasutada; 6) Lagedi tee 8 kinnistule tulevikus kavandatavatele hoonetele päikesepaneelide paigaldamine on täna hüpoteetiline võimalus, millega vastustaja ei pidanud ehitusloa väljastamisel arvestama. Lagedi 8 DP-s ei ole päikesepaneelide paigaldamist hoonetele käsitletud. Soojussalvesti kuju ning paiknemist arvestades säilib ka Lagedi tee 8 kinnistul võimalus päikesepaneelide paigaldamiseks; 7) kaebuse esemest väljub kaebaja väide, et soojussalvesti tuleks rajada Tooma tn 14 kinnistule või maa sisse; 8) kaebaja huvi ehitusloa kehtivuse peatamise vastu olukorras, kus kaebusel on vähesed eduväljavaated, ei kaalu üles avalikke huve ja kolmanda isiku huvi. 4
(9)3-23-956 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 13. Kaebaja taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist ja ehitusloa kehtivuse peatamist kokkuvõtvalt järgmistel põhjendustel: 1) vaidlusalused haldusaktid on antud ilma õigusliku aluseta.
§ 125lg 5 ei kohaldu ehitusloa aluseks olevatele projekteerimistingimustele.
Ehitusloa andmisele eelduslikud analüüsid on tegemata ja selle põhjendamiseks eelduslikud faktilised asjaolud tuvastamata. Kaebaja õigusi ja alternatiivseid lahendusi Tooma tn 13 kinnistule planeeritud hoonete ehitamiseks ei ole kaalutud; 2) haldusakt rikub kaebaja õigusi ning kaebaja õiguste riive ei ole hüpoteetiline. Mistahes mõjutused kaebaja omandiõigusele on tema õiguste riived. Projekteeritud hoone varjab kaebaja kinnistu valgust, sellest hakkab ehitamise ajal lähtuma müra- ja vibratsioonihäiring, see hakkab vaateid varjama, on visuaalselt ebaesteetiline ja vähendab kõigist ja mistahes üksikust omadusest tingitult kaebaja kinnistu väärtust. Tööstusliku suurhoone ehitamine mõjutab kõigi naaberkinnistute väärtust, eelduslikult negatiivselt; 4) kaebus on perspektiivikas. Tallinna linnal lasuva huvide konflikti tõttu väljastati projekteerimistingimused olukorras, kus seadusega on ette nähtud detailplaneeringu koostamise kohustus. Ehitusluba saab anda vaid õiguspäraste projekteerimistingimuste alusel EhS § 42 lg 1 järgi.
§ 125lg 5 ei saanud olla vaidlusaluste projekteerimistingimuste andmise aluseks.
Samuti ei sobitu see mahuliselt ega otstarbelt piirkonna keskkonda
§ 125
lg 5 p 1 tähenduses, osaliselt seetõttu, et Lagedi tee 8 detailplaneering näeb ette büroohoone ehitamist. Seda, et vaidlusalusele kinnistule ei saa
§ 125
lg 5 alusel projekteerimistingimusi anda leidis ka vastustaja esindaja Priit-Friedrich Lillemaa 16.03.2023 kohtumisel. Projekteeritava ehitise planeeringute, tervisekaitse-, tuleohutuse ja keskkonnanõuetele vastavuse analüüsid puuduvad. EhS § 14 lg 3 p 1 näeb ette, et enne ehitamise alustamist peab ehitamise aluseks oleva ehitusprojekti nõuetele vastavust kontrollima ehitusprojekti koostajast sõltumatu pädev isik, kes teeb ekspertiisi, kui kavandatav ehitis on ehitustehniliselt keerukas või muul põhjusel suurema ohupotentsiaaliga; 5) majandus- ja taristuministri 02.06.2015. a määrus nr 51 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 2 p-i 1 järgi tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda energeetika valdkonda kuuluva tegevuse korral, kui selleks on 1) soojuselektrijaama või muu põletusseadme rajamine (püstitamine) või laiendamine ning elektri- või soojusenergia tootmine, kui põletusseadmete summaarne soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus on 50–299 megavatti; 6) kõnealune soojussalvesti moodustab terviku samale kinnistule ehitatava pumbahoonega ja Tooma tn 14 asuva tootmisjaamaga. Keskkonnamõju hindamise vajalikkust tuleb hinnata, st anda eelhinnang, ehitusloa või kasutusloa andmise menetluses (KeHJS § 7 lg 1 p 1). Keskkonnamõju hindamise tulemusena koostatakse aruanne, mis võimaldab otsustajal (nt ehitusloa andjal) hinnata tegevuse mõju keskkonnale ning ohust inimese tervisele, varale, heaolule, maastikele, kultuuripärandile või keskkonnale, näiteks suurõnnetuste või katastroofide tõttu jms; 7) ehitusloa väljastamisega teenitavaid huvisid on peetud iseenesestmõistetavateks, kaebaja huvisid aga mitte, millega on rikutud haldusakti põhjendamiskohustust. Ehitusloa kehtimise suhtes puudub tõendatud kaalukas avalik huvi. Kohtu ja kolmanda isiku asjassepuutuvad seisukohad on paljasõnalised. Puudub põhjus arvata, et käesoleval ajal esineks kaugkütte tarbijatel kaugküttega varustuskindluse probleeme. Sellistest ei ole teadlik ka vastustaja. Põhjendamatu on kohtu ja kolmanda isiku viitamine KIK-i meetmetele; 8) kui
§ 125lg 5 ei ole asjassepuutuv, siis on tegemist hoonega Eh
S § 3 lg 2 tähenduses, mille puhul on
§ 125lg 1 p 1 järgi detailplaneering kohustuslik.
Kui see ei ole hoone, siis on tegu olulise avaliku huviga rajatisega
§ 125lg 1 p 3 tähenduses või igal juhul olulise 5
(9)3-23-956 ruumilise mõjuga ehitis
§ 125lg 1 p 4 tähenduses. Igal juhul puudus alus Eh
S § 26 lg 1 kohaldamiseks ja projekteerimistingimuste andmiseks.
- Vastustaja palub vastuses jätta määruskaebus rahuldamata kokkuvõtvalt järgmistel põhjendustel: 1) kuigi ehitusloa nr 2312271/02363 aluseks olevad projekteerimistingimused on kohtus vaidlustatud, on tegu kehtiva haldusaktiga ning ehitusluba ei ole õigusvastane. Haldusasjas 322-419 selgitatakse välja, kas haldusakt on õigusvastane või mitte; 2) kaebaja ei ole oma esialgse õiguskaitse taotluses ega määruskaebuses põhistanud, milline vahetu õiguste riive soojussalvesti ehitamisest talle avaldub. Kaebaja kinnistul toimub maavarade kaevandamine ning soojussalvesti ehitamine ei mõjuta kaebaja kinnistu kasutamist; 3) kaebajale kuuluva kinnistu osas kehtib Lagedi tee 8 kinnistu ja lähiala detailplaneering. Hoonestamine saab tulla kaebaja kinnistu osas kõne alla alles pärast kinnistul maavarade ammendumist. Detailplaneering võimaldab kaebaja kinnistul rajatava soojussalvesti kõrvale rajada maksimaalselt 30% äri otstarbel ja vähemalt 70% tootmise otstarbel kasutatava hoone. Eelkõige suunab detailplaneeringu kasutusotstarvete protsendid hooneid kasutama tootmise otstarbel. Seega püüab kaebaja jätta eksliku muljet nagu Tooma tn 13 kinnistule ei sobi soojussalvesti. Detailplaneeringu elluviidavust on haldusmenetluses hinnatud ning on selge, et soojussalvesti ehitamine ei piira kaebajale kuuluva kinnistu sihtotstarbelist kasutamist ega välista sinna kavandatu ellu viimist. Kuivõrd ala on mõeldud eelkõige tööstusettevõttele, on sealne häiringute tase oma olemuselt juba suurem; 4) kuna soojussalvesti rajamine on avalikku huvi teeniv, siis kaalub avalik huvi ülesse kaebaja soovi läbi viia põhimõttelist eesmärgipäratut vaidlust.
- Kolmas isik palub vastuses jätta määruskaebus rahuldamata kokkuvõtvalt järgmistel põhjendustel: 1) kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Soojussalvesti PT on kehtiv ja õiguspärane haldusakt; 2) kaebaja ei ole põhjendanud ega tõendanud, millisele ehitusloa menetluse kontrollieseme nõudele soojussalvesti ehitusluba ei vasta; 3) soojussalvesti ehitusprojekt on kooskõlas soojussalvesti PT-ga. Soojussalvesti ehitusloa järgsed tegelikud mõõtmed on oluliselt väiksemad soojussalvesti PT-s maksimaalselt lubatust; 4) soojussalvesti ei riku kaebaja õigusi ega põhjusta talle ebaproportsionaalseid häiringuid. Naaber peab tõendama või usutavalt põhistama, et ehitamisega kaasneks tema jaoks üleliia koormav ja püsiv negatiivne mõju, mida ei oleks võimalik vähendada või leevendada. Ehitusluba saab kellegi õigusi rikkuda juhul, kui ta on vastuolus õigusnormiga, millest tuleneb kellegi subjektiivne õigus. Soojussalvesti väidetav lekkimise või plahvatuse oht on hüpoteetiline. Riskianalüüs on tehtud ning ehitusprojekti koosseisus on ka tuleohutuse osa käsitletud, vastavalt majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määruse nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ § 22 tingimustele. EhS-ist ega eelviidatud määrusest ei tulene, et ehitusprojekti koosseisus tuleks eraldi esitada mingeid täiendavaid „analüüse“; 5) vaidlusalust soojussalvestit ei pea rajama Tooma tn 14 kinnistule. Tooma tn 14 kinnistu ei ole soojussalvesti asukohana ei tehniliselt ega ka majanduslikult mõeldav alternatiiv; 6) ehitusprojekti ekspertiisi tegemise kohustust ei ole rikutud. Ehitusprojekti ekspertiis tehakse enne ehitamise alustamist, mitte ehitusloa andmise eel. Antud juhul on soojussalvesti ehitusloas ehitusprojekti ekspertiisi tegemise kohustus märgitud kõrvaltingimusena; 7) keskkonnamõju (eel)hindamine ei olnud nõutav. Kaebaja viidatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 § 2 lg 1 järgi tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda soojuselektrijaama või muu põletusseadme rajamisel (püstitamisel) või laiendamisel. Soojussalvestis ei ole põletusseadet ning selle rajamisel ei laiendata Väo koostootmisjaamade põletusseadmeid; 6
(9)3-23-956 8) soojussalvesti ehitusloa kehtivuse peatamine kohtumenetluse lõpuni tooks kaasa ebaproportsionaalselt suure ohu ja kahju nii avalikele huvidele (Tallinna ja Maardu soojatarbijatele) kui ka kolmandale isikule. Kolmas isik on Tooma tn 13 kinnistul alustanud pumbahoone ehitusloa realiseerimise (ehk pumbahoone ehitustöödega). Soojussalvesti ehitustöödega veel alustatud ei ole, ent kolmas isik soovib lähiajal ka soojussalvesti rajamisega kiiresti edasi liikuda. Enam kui 2/3 Tallinna ja Maardu kaugkütte klientidele müüdavast soojusest toodetakse taastuvatest energiaallikatest. Kaugkütte tipukoormuste katmiseks kasutatakse aga üldteada asjaoluna energiaallikana maagaasi. Varustuskindluse tagamiseks ning samas taastuvenergia eesmärkidest ja keskkonnanõuetest kinnipidamiseks on vajalik uusi alternatiivallikatel põhinevaid tootmisvõimsusi ning samas ka soojuse tootmist efektiivsemaks muuta, et ennetada olukorda, kus ebasoodsate asjaolude kokkulangemisel ei ole võimalik soojust kaugküttevõrku tavapäraste allikatega toota ning tarbijatele elutähtsat teenust vajalikus mahus osutada. Maagaasi asendamise läbi võrgu varustuskindluse tagamine on praegusel ajal eriti kriitiline. Soojusenergia kogus, mis jääks soojussalvesti rajamata jätmisel tootmata, on ca 10 000 MWh aastas, mis on võrreldav näiteks Kärdla või Põltsamaa aastase soojusenergia tarbimise kogusega. Igasugune maagaasi vähendamine aitab kogu Tallinna ühtse võrgupiirkonna kaugkütte hinda vähendada, sest soojussalvesti võimaldab salvestada biomassist toodetud soojust ja vähendada tipukoormustel maagaasi kasutamise vajadust. Maagaasi hind on aga oluliselt volatiilsem kui biomassil ning maagaasi hinna tipud on drastiliselt kõrged. Näiteks eelmisel küttehooajal oli biomassi ja maagaasi hinnavahe kohati isegi 8-kordne. Soojussalvesti (võimalikult kiire) rajamine on vajalik varustuskindluse tagamiseks ning teiselt poolt soojuse hinna lõpptarbijale mõistlikuna hoidmiseks. Soojussalvesti ehitusloa kehtivuse peatamisel (ehk sisuliselt ehitamise keelamisel) kohtumenetluse lõpuni lükataks projekti valmimine teadmata aja võrra edasi, mis tähendab kõrgemaid hindu tarbijatele ja suuremat varustuskindluse riski. Soojussalvesti ehitusloa kehtivuse peatamisel muutuks projekti realiseerimine kaugküttetarbijale (läbi soojuse hinna) ka oluliselt kulukamaks; 9) Lagedi 8 DP on kehtestatud ca 8 aastat tagasi ning puuduvad igasugused märgid, et kaebaja oma kinnistul lähiajal midagi tegelikult arendama hakkaks. Määruskaebuse esitamisega viivitas kaebaja viimase päevani, mis näitab, et tema „mure“ ehitustegevusega kaasneva pöördumatu mõju kohta ei ole kuigi tõsiseltvõetav. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 16. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse. 17. Kaebaja on koos määruskaebusega esitanud alljärgnevad dokumendid ja tõendid: 16.03.2023 kohtumise lindistuse, foto Tooma tn 13 ehitustöödest 06.05.2023; apellatsioonkaebuse asjas nr 3-22-419, artikli „Tallinna linn ja Utilitas loovad ühisettevõtte“. Lisaks on kaebaja 08.06.2023 seisukohaga esitanud detailplaneeringu joonise, detailplaneeringu seletuskirja (dtl 591-605) ning Tallinna Linnavolikogu 22.04.2021 otsuse nr 54 (dtl 580-582). Ringkonnakohus tagastab 16.03.2023 kohtumise lindistuse ja foto Tooma tn 13 ehitustöödest 06.05.2023, kuna pumbahoone projekteerimistingimuste õiguspärasus ja pumbahoone ehitustööde läbiviimise fakt ei oma käesolevas asjas tähtsust. Asjas nr 3-22-419 esitatud apellatsioonkaebus tuleb tagastada, kuna edasikaebamise küsimuses piisas viitest Tallinna Ringkonnakohtu 06.12.2022 määrusele, millega apellatsioonkaebus menetlusse võeti. Tagastada tuleb ka Tallinna Linnavolikogu 22.04.2021 otsus nr 54, kuna see on juba toimikus olemas (dtl 404–406). Määruskaebuse lisa 4 ja kaebaja 08.06.2023 seisukoha lisad 1–2 võtab ringkonnakohus asja materjalide juurde, kuna need ei ole ilmselgelt asjakohatud (HKMS § 62 lg 2 ja § 198 lg 3). 7
(9)3-23-956
- Kolmas isik esitas koos vastusega Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringu maakasutusplaani, millega soovib viidata Tooma tn 13 ja sellega piirnevate alade juht- ja kõrvalotstarvetele (dtl 572). E-toetuste keskkonna väljavõttega soovib kolmas isik näidata, et KIK on rahuldanud toetuse taotluse (dtl 573). Ringkonnakohus võtab need dokumendid asja materjalide juurde.
- Esialgset õiguskaitset kohaldab kohus juhul, kui HKMS § 251 lg 1 p-des 1–5 sätestatud mõne abinõu rakendamine aitab ära hoida selliste kahjulike tagajärgede saabumise käimasoleva kohtu- või vaidemenetluse ajal, mille hilisem kõrvaldamine pärast kaebuse võimalikku rahuldamist oleks võimatu või oluliselt raskendatud (HKMS § 249 lg 1). Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus ka avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse või vaide perspektiive.
- Ringkonnakohtu esialgse hinnangu kohaselt ei luba kaebaja esitatud väited järeldada seda, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine tooks kaebaja õigustele kaasa raskesti kõrvaldatavaid või pöördumatuid tagajärgi. Valdavas osas on kaebuses esitatud väited seotud rajatava hoone kasutamisest tingitud ohtude ja riskidega. Hoone ehitamine ise neid väidetud ohte ja riske veel ei põhjusta. Kas hoonet saab hakata sihipäraselt kasutama või mitte, siis seda ei otsustata ehitusloa alusel. Samuti ei luba kaebus järeldada, et hoone ehitamine või hoone kui selline tooks kaebaja õigustele kaasa muid pöördumatuid või raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi. Kui ehitusloa aluseks olevad projekteerimistingimused tühistatakse ja ehitusluba muutub õigusvastaseks ning rajatud hoonet pole võimalik seadustada, on kohaliku omavalitsuse üksusel alus kaaluda lammutamisettekirjutuse tegemist. Kohtumenetluste ajal hoone valmis ehitamine on kolmanda isiku risk.
- Ringkonnakohus jagab halduskohtu esialgset hinnangut, et kaebuses esitatud väidete alusel ei saa kaebuse eduväljavaateid pidada selliseks, mis tingiks esialgse õiguskaitse kohaldamise. Ringkonnakohus ei korda halduskohtu kõiki seisukohti (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2).
- Kaebaja leiab, et ehitusluba on antud õigusvastaste projekteerimistingimuste alusel. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole soojussalvesti projekteerimistingimuste õiguspärasus praeguse määruskaebemenetluse esemeks, mistõttu ei hinda ringkonnakohus seda, kas projekteerimistingimuste väljastamine on toimunud õiguspäraselt (vt selle kohta ka Tallinna Ringkonnakohtu 04.12.2020 määrus asjas nr 3-20-1572, p 25).
- Ringkonnakohus jagab halduskohtu ja vastustaja seisukohta, et ehitise ohutusega seonduvad küsimused lahendatakse ehitusprojektis enne ehitamisega alustamist (vt majandusja taristuministri 17.07.2015 määruse nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ § 8 lg 8; Tallinna Ringkonnakohtu 02.11.2022 määrus asjas nr 3-22-1874, p 16; Tallinna Ringkonnakohtu 06.02.2020 otsus asjas nr 3-19-675, p 17; Tallinna Ringkonnakohtu 08.05.2019 otsus asjas nr 3-18-873, p 13). Ehitusloas on seejuures kohustusliku kõrvaltingimusena ette nähtud, et enne ehitamise alustamist peab olema ehitamise aluseks olevale ehitusprojektile tehtud ehitusprojekti ekspertiis. Lisaks ei ole kaebaja usutavalt põhjendanud, et vaidlusalust soojussalvestit ei olekski võimalik ohutult ehitada ega kasutada. Üksnes paljasõnaliste väidete alusel ja teises riigis toimunud õnnetusjuhtumile viidates ei saa soojussalvesti lekkimisohtu tõenäoliseks pidada. Kui kõigist ettevaatusabinõudest hoolimata ilmneb ehitama asudes oht kaebajate varale, on Tallinna linnal õigus teha ohu põhjustanud isikule ettekirjutus ohu tõrjumiseks (korrakaitseseaduse § 28, vt ka Riigikohtu otsus nr 3-16-1050, p 20, Tallinna Ringkonnakohtu 08.05.2019 otsus asjas nr 3-18-873, p 13). 8
(9)3-23-956
- Kaebaja ei ole veenvalt näidanud, et soojussalvesti ehitamise ja kasutamisega kaasnevad negatiivsed mõjutused rikuvad tema omandiõigust. Tooma tn 13 kinnistu piirneb kirdes transpordimaa sihtotstarbega Väo tee T3 kinnistuga, läänes Tooma tn T4 transpordimaa sihtotstarbega kinnistuga, idas Lagedi tee 8 60% mäetööstusmaa ja 40% maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistuga ning kagus Tooma tn 15 ärimaa kinnistuga. Üle Tooma tänava, Tooma tn 14 / Väomurru tn 1 kinnistul asub Väo soojuselektrijaam (dtl 62). Kaebaja Lagedi tee 8, Tallinn asuv kinnistu on pindalaga 93 611 m
- Kaebaja kinnistul asub lubjakivikarjäär. Kaebaja ei ole praeguses menetlusetapis põhistanud, et tööstusala piirkonda soojussalvesti püstitamine raskendaks kaebajal kinnistu sihtotstarbelist kasutamist ja vähendaks kaebaja kinnistu väärtust või muul moel riivaks kaebaja omandiõigust intensiivselt. Halduskohus on põhjendatult ca 8 aastat tagasi kehtestatud Lagedi 8 detailplaneeringule viidates märkinud, et selles planeeringus ette nähtud hoonestust ei ole asutud realiseerima ning päikesepaneelide paigaldamist pole seal käsitletud.
- Kuivõrd asjas esitatud väidete ja tõendite põhjal ei saa kaebuse eduväljavaateid praeguses menetlusetapis pidada kuigi suureks, ei kaalu kaebajale ehitustegevusega tavapäraselt kaasnevad häiringud ja rajatise käitamine üles avalikku huvi ja kolmanda isiku huvi soojussalvesti püstitamiseks. Kolmas isik toob esile, et soojussalvesti rajamine on vajalik Tallinna ja Maardu soojatarbijatele varustuskindluse tagamiseks. Soojussalvesti ehitamise üks eesmärke on ka kriisiolukorras (nt kütusetarne katkemisel) soojussalvestis sisaldava soojusenergia kasutamine kaugküttevõrgu varustamiseks. Ehitustegevuse peatamine suurendaks soojaga varustamise riski. Soojussalvesti ehitusloa kehtivuse peatamisel ei oleks kolmandal isikul tõenäoliselt võimalik KIK-lt määratavat toetust tähtaegselt kasutada ja see võib suurendada soojussalvesti ehitamisega kaasnevaid kulusid. Ehitustegevuse alustamine on praegusel juhul kolmanda isiku enda risk ning kolmandal isikul ei saa olla õigustatud ootust, et ehitusluba ei tühistata.
- Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ning halduskohtu määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 9
(9)