) § 101 arvutatud summas (baassumma 209,20 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 46,44 eurot ja millest on maha arvatud 1/2 lapsetoetust 30 eurot). Elatist indekseeritakse iga aasta 1.aprillil vastavalt
Seaduses sätestatud lapsetoetuse suuruse muutumise korral muutub/muutuvad vastavalt ka
3. Kohtuotsusega väljamõistetud elatis tuleb tasuda iga kuu 15.kuupäevaks Y.Y.Y`i arveldusarvele nr EExxxxxxxxxxxxxx, märkides selgituseks „X.X elatis“. MENETLUSKULUD Kummagi pooled menetluskulud jätta poole enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Hageja nõuab kostjalt 22.08.2022 esitatud hagiavalduse kohaselt elatise väljamõistmist alates hagiavalduse esitamisest perekonnaseaduse (
) §-s 101 sätestatud määras, mis hagiavalduse esitamise seisuga on 225,65 eurot kuus. Hagiavalduse kohaselt on ta soovinud, et kostja maksaks vabatahtlikult elatist praeguses väiksemais määras arvestades, et isa ja laps kohtuvad aeg-ajalt, kuid isa ei ole elatist vabatahtlikult tasunud. Kostja vastuväited Kostja leiab, et hagi on põhjendamatu. Lapse ema ei ole kordagi küsinud kostjalt elatist. Kuna kostja isadus lapse suhtes on kohtu abil seaduslikuks vormistatud, on nüüd muudetud laps vahendiks, et kostjale kätte maksta. Elatise nõudmise eesmärgil lapsega suhtlemise mittelubamine, selle takistamine ja vastutöötamine ei ole lubatud ning peab olema kohtu poolt rangelt taunitav. Kostja on maksnud oma kohustusi enne lapse sündi ja lapse sündimisest alates faktiliselt 5500 euro ulatuses (tasunud elatist 1800 eurot, teinud lapsele rahalise kingituse 500 eurot ning maksnud veel enne lapse sündi elatist 3200 eurot). Juhul, kui kohus peab elatisenõuet siiski põhjendatuks, taotleb kostja elatise suuruse vähendamist ja selle määramisel arvestada asjaoluga, et lapse isa on täitnud oma ülalpidamiskohustust. Tsiviilasjas nr 2-22-14669 on Pärnu Maakohus määranud esialgse õiguskaitse korras isa ja lapse suhtlemiskorra, mille alusel veedab isa lapsega koos kalendrikuus keskmiselt 8 päeva. Lähtudes elatise kalkulaatorist, et laps on isaga keskmiselt 8 päeva kalendrikuus, oleks hageja igakuine elatis 105,31 eurot. Hageja ei ole tõendanud ka kulude teket ja esitanud kulutuste ülevaade ei ole kontrollitav. Hageja seadusliku esindaja teadaolev majanduslik seis ei võimalda tal teha lapsele igakuiseid kulutusi 450 euro ulatuses nagu ta kohtule väidab. Kostjal on veel 2 alaealist last eelmistest kooseludest, kelle ülalpidamist ta toetab ning keda ka vahetult kasvatab. Seega tuleb kohtul arvestada ka nende lastega ning elatisekalkulaatori järgi kujuneks elatise suuruseks kas 81,57 eurot või 95,97 eurot (jagatud elukoht). 2 2-22-12331 Kostja pangakontod on miinuses ja tal on 36 000 euro suurune võlgnevus, seega puuduvad kostjal Eestis likviidsed pangakontod, mille kaudu teostada makseid. Kinnisvara kostjal ei ole ning elab üürikorteris. Hageja seisukoht kostja vastuväidetele Vaidlust ei saa käia selle üle, et lapse sünnist praeguseni pole laps ühelgi perioodil olnud isaga sel määral, et see mõjutaks igakuise elatise suurust. Samuti ei saa vaielda selle üle, et isal on seadusest tulenevalt elatise maksmise kohustus. Seejuures mittemaksmise aluseks ei saa olla see, et lapse isa taotleb täna kohtu kaudu 50-50 suhtluskorda. Väide, et lapse ema ei ole enne elatishagi esitamist elatist nõudnud, ei vasta tegelikkusele ning see ei vabasta kostjat elatise maksmisest. Hageja ei nõustu kostja poolt väljatoodud summadega elatise tasumise näol, tunnistades kostja 250 euro makset jaanuaris 2022 ja seda ajal, kui kostjal puudus seadusest tulenev kohustus selleks, sest kostja polnud registreeritud hageja isana. Hageja on nõus aktsepteerima ka kostja sünnipäevakingi ülekannet, kuigi olemuselt ei kuulu see tavapäevase igakuise elatise alla. Täiesti mõistmatuks jääb kostja käsitlus selles osas, justkui kostja oleks hagejale elatist tasunud enne lapse sündi. Arusaamatuks jääb kostja arvestuskäik seonduvalt tsiviilasjas nr 2-22-14669 esialgse õiguskaitse korras määratud päevade arvuga. Kostja arvestuse järgi teeb see kokku 5 ööpäeva 4 tundi ehk alla vähemalt 7-päevase normi, mis annab aluse elatise vähendamiseks. Kuivõrd hageja nõuab elatist seaduses sätestatud miinimummääras, puudub hagejal üldse kohustus igakuiseid vajadusi tõendada. Täiendavad alaealised lapsed võivad omada rolli elatise vähendamisel, kuid nendega on võimalik arvestada viisil nagu näeb ette
. Kostja peab sellisel juhul suutma tõendada, et tema materiaalne võimekus ei luba tasuda hagejale elatist miinimummääras, ilma et ülejäänud 2 alaealist last kannataksid. Seejuures näeb seadus ette kostjale kohustuse tõendada oma varalist seisu, seejuures talle kuuluvate ettevõtete varalist seisu, mida kostja teinud ei ole. Kui kostjal on teised lapsed, on kostja kohustatud esitama kohtule selged tõendid kellele ja kui suures ulatuses kostja täiendavalt elatist tasub. Olukorras, kus kostjal on vara ja ettevõte, on kostja kohustatud tõendama, et vara ei ole likviidne või ettevõtte väärtus/käive ei võimalda oma elatise kohustust täita, Seejuures peab kostja tõendama, et kui tal puuduvad vajalikud rahalised vahendid, et siis tal puudub ka võimalus täiendavat sissetulekut hankida. Kostja arvamus hageja seisukohtadele Kostja ei nõustu hagejaga, et teiste laste puhul ei saa elatisekalkulaatorit kasutada või et see ei kohaldu. Elatisekalkulaator vastupidi arvestab laste arvu ja sellest lähtuvalt ka võimalikke mastaabisääste ning kohustuste ulatust ühe vanema puhul. Suhtluskorra kohtuasjas 2-22-14669 kehtestatud esialgse õiguskaitse määrust täidab ema ainult kohtu poolt toodud ulatuses, andmata isale võimalust vaatamata viimase soovile lapsega koos rohkem olla, et soodustada lapse ja isa koosviibimist. Hageja seaduslik esindaja teeb endast olenevalt kõik selleks, et takistada isa ja lapse pikemat koosviibimist ega ole kooskõlas hea usu põhimõttega. Kostja ei nõustu lapse kulutuste suurusega ja leiab, et olukorras, kus lapsevanemad ei tee kulutusi lapsele minimaalses määraski, kuna sissetulekud seda ei võimalda, ei ole põhjust ka elatis välja mõista minimaalses määras. Kostja leiab, et ta ei pea hakkama tõendama oma varalist seisu ja sealhulgas ka ettevõtte majanduslikku seisu. Kostja ei ole pidanud arvestusi oma teiste laste ülalpidamiseks, kuna see ei ole mõistlik ega otstarbekas vanemale, millega ta saaks igapäevaelu planeerides arvestada, oleks pidanud arvestama või saanuks ettenähtavalt arvestada. Kostja palub kohtul seetõttu lähtuda kõikide laste kulutuste arvestuses RAKE uuringust, mille järgi on ilmne, et hageja elatise nõue hagis nimetatud suuruses ei ole põhjendatud. Teaduskirjanduses (Sotsiaalministeerimi poolt 2015 välja antud 3 2-22-12331 peretoetuste, teenuste ja vanemapuhkuste rohelises raamatus) on leitud, et madalamad ülalpidamiskulud kahe- ja enamalapselistes leibkondades on selgitatavad otseste elamiskulude (toit, eluase jms) jagunemisega suurema arvu leibkonnaliikmete vahel, samuti on võimalus nooremal lapsel kasutada vanematest lastest jäänud asju. Eelviidatud dokumendis on märgitud, et keskmine ülalpidamiskulu kolmelapselises peres on ühe lapse kohta 176 eurot kuus. Asjaolu, et lahuselav vanem kannab ajal, mil laps on tema juures, kulud lapsele vahetult, tuleb arvestada aga ka juhul, kui lapsel ei ole vahelduvat elukohta või kui laps ei viibi olulist osa ajast lahusoleva vanema juures. Kostja ei pea ka õigustatuks olukorda, et kuna tema teiste laste osas ei ole elatist välja mõistetud, siis ei saaks nende laste osas kulutusi arvestada või hinnata. Käesolevas asjas ei ole tõendatud, et teised kostja lapsed ei vajaks elatist, neid ei peaks kostja maksma vms. Kehtib eeldus, et vanem peab oma alaealisi lapsi üleval ning seda saab kostja teha ka vahetult, mitte ei pea võrduma see alati raha maksmise teel teisele vanemale. KOHTU SEISUKOHT JA ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED 1. Kohus vaatab hagimenetluses asja läbi hageja nõuetest lähtudes ega ole TsMS § 436 lg 7 kohaselt seotud poolte õiguslike väidetega. Riigikohus on lahendis 3-2-1-35-17 märkinud, et asjaolude tuvastamisel ja tõendite hindamisel lapse vajaduste ja vanemate varalise seisundi kohta ei ole kohus perekonnaasjas TsMS § 436 lg 6 järgi seotud esitatud asjaolude ega seisukohtadega ning võib TsMS § 230 lg 3 järgi lapse huve puudutavas ülalpidamisvaidluses koguda tõendeid omal algatusel. 2. Perekonnaseaduse (
) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Lähtuvalt
lg-test 1 ja 2 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. 3. Vaidlust ei ole selles, et lapse X.X`i vanemad elavad eraldi ja hageja elukohaks on hageja seadusliku esindaja, so ema, elukoht. Seega on kostja lapse vanemana kohustatud andma ülalpidamist oma lapsele. Alaealine laps omakorda on õigustatud saama oma isalt elatist.
kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui
lg-te 3 ja 4 alusel arvestatud summa ning sama sätte lg 5 alusel ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Käesoleval juhul on hageja elatise nõude esitamisel eeltooduga arvestanud ning elatise suuruse arvestuslikku õigsust ei ole kostja ka vaidlustanud.
on sätestanud miinimumelatise suuruse, milleks on hagiavalduse esitamise seisuga 225,64 eurot ning kohus jätab tähelepanuta kostja väited nagu nõuaks hageja elatist rohkem kui tema ülalpidamiseks tegelikult kulub. Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (Riigikohtu 22.03.2017 otsus nr 3-2-1-174-16, p 13; 07.02.2018 otsus nr 215-15909, p 12). Seepärast pole asjakohased kostja väited nagu peaks hageja tõendama kulude teket, samuti seda, kas hageja seaduslik esindaja on majanduslikult suuteline seadusega sätestatud miinimumsummas panustama lapse heaolusse.
lg 6 kohaselt kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kostja on arvestanud tema poolt lapsega koosveedetava aja hulgaks 8 päeva kuus, kuid millel selline arvestus põhineb, jääb selgusetuks. Õige on, et Pärnu Maakohtu 05.04.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-22-14669 ei ole jõustunud, kuid ka igal juhul kehtiva esialgse õiguskaitse määruse järgi (tl 89-91) teeb see lapse ja isa koosveedetavaks ajaks kokku alla 6 tunni (2 x kuus laupäev kell 11.00 kuni pühapäev 18.00; 2 x kuus kolmapäev kell 11.00 kuni neljapäev 18.00). Seega jääb lapsega koosveedetav aeg alla normi, milleks on 7 ööpäeva. Kostja on esitanud etteheiteid hageja seaduslikule esindajale seonduvalt lapse võõrutamisega isast, kuid suhtluskorra vaidlus on lahendatav teises menetluses ega seondu otseselt antud vaidlusega. Mõeldamatu ning lapse huvidega ei ole kooskõlas olukord, kus vanemad vaidlevad suhtluskorra üle ning vanem, kes lapsega igapäevaselt koos ei ela, lapsele elatist üldse ei tasu. 7.
lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Samas ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt ülalpidamise kohustusest. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Tugineda tuleb Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-118-12, millest lähtuvalt on vanemal kohustus nii enda kui ka oma laste ülalpidamiseks hankida vajalikud vahendid. Vanemal on kohustus lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt teenida sissetulekut ning vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest üksnes seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või tema sissetulek on liiga väike. Kostja on küll väitnud oma sissetuleku vähesust, samas on kostja näol tegemist töövõimelise isikuga ning see ei ole kohtu arvates mõjuv põhjus elatise vähendamiseks. Mõjuv põhjus võib olla muuhulgas olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja on väitnud, et tal ei ole võimalik nõutud elatist maksta kahjustamata tema vahetul ülalpidamisel oleva lapse ja enda ülalpidamist. Tulenevalt Riigikohtu 25.04.2018 otsusest nr 2-16100215 (p 23) tuleb teise lapse olemasolu tõttu elatise vähendamisel alla seaduses sätestatud määra kohtul analüüsida, kas kostjal on võimalik maksta kõigile lastele miinimumelatist, st analüüsida kostja sissetulekuid ja laste vajadusi. Vanemal, kes tugineb laste ebavõrdsele olukorrale, tuleb esile tuua, millised on kohustatud vanema iga lapse vajadused ja võimalused neid vajadusi rahuldada, sh milliste vahendite arvel neid vajadusi rahuldatakse. Tuleb arvestada ka teise vanema panust laste ülalpidamisse. Nimetatule kohus ka oma samas tsiviilasjas tehtud 06.03.2023 määruses viitas, tehes kostjale ettepaneku täiendavate tõendite esitamiseks, kuid kostja on teiste laste kulutuste arvestuses viidanud RAKE uuringule (tl 61-88) ning elatisekalkulaatorile, millest kumbki ei oma õigusjõudu ega võimalda hinnata kostja sissetulekut, teiste laste elukorraldust, teise vanema panust jne. Eelnevast tulenevalt 5 2-22-12331 puudub kohtul seaduslik alus elatise vähendamiseks olukorra tõttu, kus kostjal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel jääks varaliselt vähemkindlustatuks kui elatist saav laps. 8. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele.
MS § 174 lg-st 1 määrab asja menetlev kohus menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude rahalise suuruse vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 164 lg 1 järgi kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus leiab, et puudub alus menetluskulude teistsuguseks jaotuseks sama sätte lg 6 järgi. Seega kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.