Obsah (8)

§ 177§ 168§ 162§ 657§ 651§ 456§ 163§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest, Üllar Roostoja Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 7. juuni 2023 Tsiviilasja number 2-22-107079 Tsiviilasi Marju

) § 168 lg 4 alusel kostja kanda. Hageja palus määrata tema menetluskulude rahaliseks suuruseks 340 eurot, sh riigilõiv 100 eurot ja lepingulise esindaja kulu 240 eurot. Hageja ei ole lisanud menetluskulude kandmist kinnitavaid dokumente. Riigikohus on selgitanud, et ilma õigusabi eest tasumise kohustuse tekkimise tuvastamiseta ei ole võimalik menetluskulusid vastaspoolelt välja mõista. Seetõttu jättis kohus rahuldamata nõude mõista kostjalt välja hageja õigusabikulud. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 100 eurot, millele lisandub viivis

§ 177lg 4 alusel.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. M. Joosu esitas Viru Maakohtu
2. märtsi 2023 määruse peale määruskaebuse. Täpsustatud määruskaebuses palub kostja tühistada maakohtu määruse osas, millega jäeti menetluskulud kostja kanda (resolutsiooni p 3), mõisteti kostjalt välja hageja tasutud riigilõiv 100 eurot (resolutsiooni p 6) ja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (resolutsiooni p 7). M. Joosu palus teha tühistatud osas uue määruse, millega jätta kostja menetluskulud hageja kanda ja hageja tasutud riigilõiv 100 eurot tema enda kanda ning määrata kostja põhjendatud ja vajalike menetluskulude rahaline suurus. Alternatiivselt palus M. Joosu saata asi esimese astme kohtule menetluskulude jaotuse osas uueks läbivaatamiseks. Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt kohaldas kohus

§ 168lg-t 4 ekslikult.

Menetluskulud tuleb jätta

§ 168lg 2 alusel hageja kanda.

Kuna kostja ei ole andnud põhjust hagi esitamiseks, siis

§ 168lg 6 järgi kannab hageja ise menetluskulud.

Kostja oli tasunud hagejale üürilepingu alusel 250 eurot tagatisraha. Üürilepingu p 3.12 järgi oli hagejal õigus peale lepingu lõppemist tagatisraha arvelt tasaarvestada kostja võlgnetavad summad. Üürilepingu p 3.12 kohaselt oli hagejal kohustus tagastada tagatisraha 5 päeva jooksul alates lepingu lõppemisest, kui tal lepingu lõppedes kostja vastu nõuded puuduvad. Hageja tagatisraha ei tagastanud, mistõttu kostja oli õigustatult arvamusel, et 31.12.2021 lõppenud üürisuhte võlgnevus on hageja poolt tagatisraha arvelt tasaarvestatud. Kuna hagimaterjalide saamisel sai kostja teada, et hageja ei ole kõrvalkulusid tagatisraha arvelt tasaarvestanud, esitas kostja 02.05.2022 vastuses tasaarvestamise taotluse summas 260 eurot (250 eurot tagatisraha, 10 eurot hageja võlg). Hageja tunnistas, et kostja tasaarvestus summas 260 eurot on õigustatud, seega oli hageja nõue 260 euro ulatuses põhjendamatu. Hagejal oli enne kohtusse pöördumist kõrgendatud hoolsuskohustus kontrollimaks, kas ja millises ulatuses on nõue olemas. 3 Kuna hageja ei esitanud kostjale enne hagi esitamist kõrvalkulude arveid, ei saanud kostja kõrvalkulusid tasuda nii nagu lepingus kokku lepitud, s.o eelmise kuu kõrvalkulud hiljemalt järgmise kuu 15. kuupäevaks. Kostja sai alles pärast hagimaterjalidega tutvumist teada, et tal on kõrvalkulude võlg 26,41 eurot. Kostja võttis hagi 26,41 euro ulatuses õigeks. Kuna hageja ei nõustunud sõlmima kompromissi, siis tasus kostja 26,41 eurot 02.11.2022. Kohus ei ole menetluskulude jaotamisel arvestanud hagist loobumise põhjuseid ega kostja seisukohti. Riigikohus on selgitanud (nt 18.11.2022 lahend nr 2-20-5007, p 15), et menetluskulude jaotamisel poolte vahel tuleb lisaks

§ 168

lg-tes 4 ja 5 sätestatule arvestada ka kohtukulude jaotamise üldisi põhimõtteid, sh

§ 162lg-t 4.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

1. M. Mutli taotleb määruskaebuse rahuldamata, maakohtu määruse muutmata ja menetluskulude ringkonnakohtus määruskaebuse esitaja kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt loobus hageja hagist seetõttu, et kostja oli pärast hagi esitamist hageja nõude rahuldanud. Kohus võttis hagist loobumise vastu ja lõpetas tsiviilasjas menetluse. Seadusest ei tulene, et kohus oleks sellisel juhul pidanud sisuliselt lahendama kostja tasaarvestuse taotluse. Kuigi kostja tunnistas 02.05.2022 vastuses võlgnevust summas 26,41 eurot, asus ta seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Samuti ei tasunud kostja omaksvõetud võlgnevust. Seetõttu pidi hageja tegema täiendavaid kulutusi kohtule menetlusdokumentide esitamiseks. Kohus tegi pooltele ettepaneku sõlmida hiljemalt 04.11.2022 kompromissleping. Hageja pakkus välja kompromissi, et kui kostja tasub talle 26,41 eurot ja kummagi poole menetluskulud jäävad tema enda kanda, siis on ta nõus menetluse lõpetama. Kostja ei nõustunud ning tekitas sellega nii endale kui hagejale põhjendamatuid kulusid. Kostja tasus 26,41 eurot alles
2. a lõpus. Riigikohus on selgitanud (nt 10.06.2020 lahend 2-18-17703, p 11.2), et kui hageja pöördus enne haginõudest loobumist oma õiguste kaitseks kohtusse põhjendatult (kostja on hageja nõude rahuldanud), siis kannab kostja loobutud nõude senise menetlemisega seotud kulud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 657

lg 1 p 2 ja § 659 alusel tühistada menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 3, 6, 7) ning teha uus määrus, millega jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud 92,5% ulatuses hageja kanda ja 7,5% ulatuses kostja kanda ning mõista hagejalt kostja kasuks välja maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks 652 eurot. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. 7. Ringkonnakohus kontrollib

§ 651

lg 1 ja § 659 järgi maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja on vaidlustanud maakohtu määruse menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas (resolutsiooni p-d 3, 6 ja 7). Seega ei ole maakohtu määrust vaidlustatud osas, milles maakohus lõpetas asja menetluse seoses hagist loobumisega ja määras kindlaks hageja maakohtus kantud menetluskulud summas 100 eurot. Selles osas on maakohtu määrus

§ 456lg 4 teise lause kohaselt jõustunud.

8. Maakohus jättis menetluskulud

§ 168

lg 4 alusel kostja kanda leides, et hageja on hagist loobunud, kuna kostja rahuldas hageja nõude pärast hagist teadasaamist.

§ 168

sätestab menetluskulude jaotuse eriregulatsiooni mh juhuks, kui kohus lõpetab menetluse hagist loobumise tõttu.

§ 168

lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude 4 pärast hagi esitamist rahuldanud.

§ 168

lg 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Ringkonnakohus leiab, et ekslik on maakohtu järeldus, et hageja menetluskulud tuleb

§ 168

lg 4 alusel jätta kostja kanda põhjusel, et kostja on pärast hagi menetlusse võtmist hageja nõude rahuldanud. Hageja esitas kostja vastu hagi 350 euro väljamõistmiseks. Hageja lõplikuks nõudeks jäi pärast nõude vähendamist 286,41 eurot. Kostja tunnistas 02.05.2022 vastuses hagi osaliselt summas 26,41 eurot. Kostja palus tasaarvestada hageja nõude summas 260 eurot kostja nõudega. Hageja oli tasaarvestusega nõus ning tasaarvestamise tulemusel jäi hageja nõudeks 26,41 eurot ehk tasaarvestuse tulemusena lõppesid VÕS § 197 lg 2 järgi poolte nõuded kattuvas ulatuses. Hageja loobus 21.03.2023 kohtuistungil hagist, kuna kostja on tasunud hageja nõude. Eeltoodust tuleneb, et hageja esialgsest 350 euro suurusest nõudest jäi alles nõue summas 26,41 eurot. Ülejäänud hageja nõue summas 286,41 eurot oli põhjendamatu ehk tulnuks jätta rahuldamata. Kostja on kohtumenetluses tasunud hagejale üksnes 26,41 eurot. Ringkonnakohus leiab, et praeguses olukorras on õiglane ja põhjendatud kohaldada analoogia korras

§ 163

lg-s 1 sätestatut ning jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Ringkonnakohus jätab menetluskulud

§ 163lg 1 alusel 92,5% ulatuses hageja kanda ja 7,5% ulatuses kostja kanda.

Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu menetluskulude jaotust, siis tuleb ringkonnakohtul määrata kindlaks ka poolte menetluskulude rahaline suurus. Maakohus määras kindlaks hageja menetluskulud summas 100 eurot (riigilõiv) ja jättis rahuldamata hageja nõude õigusabikulude 240 euro väljamõistmiseks. Kuna hageja ei ole esitanud määruskaebust menetluskulude kindlaksmääramise peale, sh selle peale, et maakohus jättis hageja õigusabikulud summas 240 eurot välja mõistmata, siis ei saa ringkonnakohus ka ise hageja menetluskulusid uuesti ümber hinnata ning hageja põhjendatud menetluskulu suuruseks jääb maakohtus 100 eurot. Menetluskulude jaotuse järgi jäävad hageja menetluskulud 92,50 euro ulatuses hageja enda kanda ja 7,50 euro ulatuses kostja kanda. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuluks maakohtus õigusabikulud summas 840 eurot seitsme tunni eest (hagiavalduse asjaoludega ja materjaliga tutvumine, kliendi konsultatsioon, tõendite kogumine ja analüüs ning kostja vastuse koostamine - 5 tundi; hageja 17.08.2022 seisukohaga tutvumine, 19.10.2022 kohtunõudega tutvumine, kompromissettepaneku koostamine/läbirääkimised ning 06.11.2022 kohtunõudele vastamine 1,15 tundi; kohtuistungiks ettevalmistumine, 21.03.2023 kohtuistungil esindamine ja menetluskulude nimekirja koostamine - 0,45 tundi, ajakulu kokku 7 tundi). Esindaja tunnitasu määr 120 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ja põhjendatud. Ringkonnakohus ei pea kogu väidetud esindajakulu

§ 175lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalikuks.

Samas ei pea ringkonnakohus põhjendatuks siduda väljamõistetavat menetluskulude suurust ka tsiviilasja hinnaga, kuna Riigikohus on

1. aprilli 2021 määruses tsiviilasjas nr 2-19-10324/42 muutnud oma varasemaid seisukohti ja leidnud, et ei ole põhjendatud siduda menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga (vt lähemalt nimetatud määruse p 19). Arvestades seda, et kostja võttis hagi sisuliselt koheselt õigeks ning menetlus lõppes hageja hagist loobumisega, siis peab ringkonnakohus kostja põhjendatud ajakuluks 3 tundi, st 5 menetluskulusid summas 360 eurot (3 x 120). Menetluskulude jaotuse järgi jääb kostja menetluskuludest 333 eurot hageja kanda ja 27 eurot kostja enda kanda. Kokkuvõttes jääb maakohtus kantud hageja menetluskuludest kostja kanda 7,50 eurot ja kostja menetluskuludest jääb hageja kanda 333 eurot. Tasaarvestuse tulemusel tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista maakohtus kantud menetluskulude katteks 325,50 eurot (333-7,50).
2. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodud kaalutlustel on põhjendatud ja õiglane jaotada sama menetluskulude jaotuse alusel ka ringkonnakohtus kantud menetluskulud. Ringkonnakohtus kantud menetluskuludest jääb 92,5% hageja kanda ja 7,5% kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud ringkonnakohtus 210 eurot (määruskaebusega tutvumine, seisukoha koostamine 1,5 tundi; menetluskulude nimekirja koostamine 0,25 tundi, tunnitasu määr 120 eurot (ilma käibemaksuta)). Esindaja tunnitasu määr on mõistlik ja põhjendatud. Esindaja õigusabikulud on samuti põhjendatud. Menetluskulude jaotuse järgi jääb hageja menetluskuludest 194,25 eurot tema enda kanda ja 15,75 eurot kostja kanda. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskulud kokku 300 eurot (kohtumäärusega tutvumine, määruskaebuse koostamine, kohtunõude täitmine, hageja seisukohaga tutvumine, menetluskulude nimekirja koostamine kokku 2,5 tundi). Esindaja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta on põhjendatud. Hageja esitas oma seisukoha kostja menetluskuludele märkides, et tal puuduvad vastuväited kostja menetluskulude suurusele. Ringkonnakohus leiab, et kostja menetluskulud summas 300 eurot on mõistlikud ja vastavad tehtud töö mahule. Kostja on määruskaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 70 eurot, mis on samuti põhjendatud ja vajalik menetluskulu. Menetluskulude jaotuse järgi jääb kostja menetluskuludest summas 370 eurot 342,25 eurot hageja kanda ja 27,75 eurot kostja enda kanda. Kokkuvõttes jääb ringkonnakohtus kantud hageja menetluskuludest kostja kanda 15,75 eurot ja kostja menetluskuludest jääb hageja kanda 342,25 eurot. Tasaarvestuse tulemusel tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 326,50 eurot (342,25 - 15,75).
3. Kokku tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks 652 eurot (325,5 + 326,5). Vastavalt kostja taotlusele tuleb hagejal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt ka viivist menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja