Obsah (5)

§ 18§ 2§ 45§ 50§ 54

Tsiviilasi nr 2-22-12123 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hiie Lindmets Otsuse avalikult teatavaks- 14. veebruar 2023, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-

) §-s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja ning arvamuse võlgniku maksevõime ja makseraskuste ületamiseks sobivaima menetluse liigi kohta. Kohtu põhjendused

1. Usaldusisiku aruande järgi on andmed võlgniku varalise seisundi ja maksejõulisuse kohta järgmised. Üldandmed Võlgnik sündis Võrus. Ta omandas Võru
2. keskkoolis põhihariduse. Hiljem on võlgnik omandanud autokoolis B ja C kategooria sõiduki juhtimisõiguse, millest C kategooria sõiduki juhtimisõigus on tervise halva seisundi tõttu hiljem ära võetud. Muid ameteid võlgnik õppinud ei ole. Võlgnik on töötanud abitöölisena ehitusel, põllumajandusettevõtja juures ning hulgilaos. Alates 21.02.2003 kuni 25.05.2007 oli võlgnik abielus M. D. ga (K. ga). Abielu lahutas kohus. Võlgnikul on XXX sündinud tütar, XXX sündinud tütar ning XXX sündinud tütar. Noorima tütre isiku- ja varahooldusõigus on võlgnikult ära võetud tsiviilasjas nr 2-16-232 13.04.2016 tehtud kohtumäärusega. Võlgnik on märkimisväärselt suure osa oma elust veetnud vangistuses. Lisaks on võlgnikule määratud kriminaalkaristusi, millega ei kaasnenud vabaduse- kaotus. Maksu- ja Tolliameti andmetel ei saanud võlgnik
3. aastal maksustatavat tulu. Võlgniku arvelduskonto väljavõttelt nähtub, et sel aastal sai võlgnik Võru Linnavalitsuselt igakuiselt toimetulekutoetust.
4. aastal sai võlgnik Sotsiaalkindlustusametilt pensioni 1313,81 eurot,
5. aastal sai pensioni ja töötasu kokku 4236,80 eurot,
6. aastal sai võlgnik pensioni 112,65 eurot.
7. aastal sai võlgnik Tartu Vanglalt 13,87 eurot,
8. aastal 19,58 eurot ja
9. aastal 16,11 eurot.
10. aastal sai võlgnik ConcreteDesign OÜ-lt töötasu 391,01 eurot.
11. aastal sai võlgnik kolmelt erinevalt tööandjalt töötasu kokku 4806,73 eurot,
12. aastal OÜ-lt Rekens Ehitus töötasu 4041,13 eurot ja Eesti Haigekassalt hüvitist 2009,29 eurot.
13. aastal sai võlgnik VagMar OÜ-lt töötasu 416,01 eurot. Pärast 13.11.2022 vanglast vabanemist on võlgnik asunud elama Valga Vallavalitsuselt üürilepingu alusel saadud 20 m2 suurusesse ahiküttega sotsiaaleluruumi, mille eest peab tasuma üüri 32 eurot kuus ning kandma eluruumi majandamiskulud. Eluruumi kütmiseks vajalikud küttepuud annab võlgniku kinnitusel Valga Vallavalitsus. Vara Puuduvad andmed, et võlgnikule kuuluks realiseerimisväärtust omavat materiaalset vara või et võlgnik saaks märkimisväärset sissetulekut, millele on võimalik pöörata sissenõuet. Loodetavasti hakkab võlgnik edaspidi saama Eesti Töötukassalt töövõimetoetust, kuid arvestades, et võlgnikul on üks ülalpeetav, on võlgniku sissetulekust arestitav summa üliväike. Võlgnikul on arvelduskonto nr XXX AS-s SEB Pank, mille saldo 18.08.2022 seisuga oli 0,12 eurot. Samas oli kontoga seotud teenuste eest võlg pangale 11,03 eurot. Kontol on kohtutäiturite arestid. Kohustused Seni teadaolevatel andmetel võivad võlgniku võlausaldajad olla järgmised: 1 Kuritegudega tekitatud kahju hüvitamise kohustused 1.1 Creditstar Estonia AS 1.2 IPF Digital AS 1.3 BB Finance OÜ register@creditstargroup.com est-legal@ipfdigital.com info@bbfinance.ee 2 22 650,01 € 17 477,28 € 2937,15 € 1222,32 € 1-13-9217 1-13-9217 1-13-9217 Nordiska Financial Partner 1.4 Norway AS Eesti filiaal (likvideerimisel) 1.5 Global Guarantee OÜ 1.6 R. J. (surnud) pärija 2 jens.schauhansen@folkefinans.com 407,76 € 1-13-9217 siatrema@gmail.com 347,74 € 257,76 € 1-13-9217 1-13-9217 Kriminaalmenetluse kulu hüvitamise kohustused 5720,05 € 2.1 Maksu- ja Tolliamet 3 Kohtutäiturite nõuded 3.1 3.2 3.3 3.4 3.5 3.6 Aive Kolsar Oksana Kutšmei Oleg Sirotin Janek Pool Sirje Tael Rita Lohu 4 Muud nõuded 4.1 Maksu- ja Tolliamet 4.2 Politsei- ja Piirivalveamet 4.3 AS SEB Pank 5720,05 € emta@emta.ee 1-13-9217 1-14-3675 1-21-1536 1-21-3803 8721,02 € aivekolsar.buroo@taitur.just.ee info@tartutaitur.ee oleg.sirotin@taitur.just.ee menetlus@janekpool.eu taitur@stael.ee rita.lohu@taitur.just.ee 4463,38 € 1929,33 € 867,61 € 782,70 € 396,00 € 282,00 € 2368,15 € 1957,12 € 400,00 € 11,03 € emta@emta.ee ppa@politsei.ee info@seb.ee 1-10-14451 261019006718 39 459,23 € KOHUSTUSED KOKKU: Usaldusisik jättis võlausaldajate nimekirjast välja kohtutäitur Janek Pooli menetluses olevast kohtulahendist tsiviilasjas nr 2-09-5936 tuleneva Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi nõude 6014,09 eurot ning kohtutäitur Aive Kolsari menetluses olevast kohtulahenditest tsiviilasjades nr 210-9744 ja 2-10-31873 tulenevad Osaühing Aktiva Finants nõuded 573,18 eurot ja 506,97 eurot, kuivõrd usaldusisiku hinnangul on need nõuded aegunud. Kriminaalmenetluse kulude nõuete aegumine peatus võlgniku vangistuses viibimise ajaks. Usaldusisiku hinnangul ei ole Maksu- ja Tolliameti nõuded veel aegunud, kuid kui võlgnik suudab hoiduda uutest vanglakaristustest, aeguvad nõuded edaspidi. Kuritegudega tekitatud kahju hüvitamise eest vastutab võlgnik ainuisikuliselt vaid 322,13 euro ulatuses. Ülejäänud osas on olemas ka solidaarvõlgnikud, kelle maksevõime ei pruugi oluliselt erineda võlgniku maksevõimest. Usaldusisik märgib, et on aruandes piirdunud vaid võlgniku vastutuse äranäitamisega ega ole püüdnud esitada detailset arvestust selle kohta, kuidas jaguneb iga võlgnikuga solidaarselt vastutava isiku vastutus erinevate võlausaldajate lõikes. Sellisel arvestusel ei pruugi vähemalt praeguses menetlusetapis olla praktilist väärtust. Seni on kriminaalasjas nr 1-139217 tehtud kohtuotsusel põhineva nõude sundsissenõudmiseks esitanud täitmisavalduse üksnes Creditstar Estonia AS. Tema kasuks on kohtutäitur 15.01.2014 algatanud täiteasja nr XXX. Juhul kui kohus võlgniku pankrotti välja ei kuuluta, aegub Creditstar Estonia AS nõue 15.01.
14. Teised kriminaalasjas nr 1-13-9217 tehtud kohtuotsuse alusel võlgniku suhtes nõuet omavad isikud ei ole esitanud võlgniku suhtes täitmisavaldust. Nimetatud kohtulahend jõustus 02.11.
15. Kui võlausaldajad hiljemalt 02.11.2023 ei esita võlgniku suhtes täitmisavaldust, ei saa nad sellest täitedokumendist tulenevaid õigusi hiljem teostada. Täitemenetluste andmebaasis kajastub tsiviilasjas nr 2-10-14451 tehtud kohtulahendi alusel algatatud kaks täitemenetlust (XXX ja XXX) võlgniku alaealise lapse K. K. ülalpidamiskohustuse täitmiseks. K. K. on praeguseks ajaks saanud täisealiseks ning õigustatud temale kuuluvat nõuet ise käsutama. Võlgnik esitas usaldusisikule tutvumiseks 13.10.2022 K. K. poolt digitaalselt allkirjastatud ning kohtutäitur Aive Kolsarile esitatud avalduse võlgnikult elatise võla nõudmise lõpetamiseks. Seetõttu ei kajastu täitemenetluste andmebaasist nähtuv elatise nõue antud aruandes võlgniku kohustusena. 3 Vastavalt perehüvitiste seaduse (PHS) § 57 teisele lõikele läheb täitemenetlusaegse elatisabi saaja kohtulahendist tulenev elatisnõue riigile üle täitemenetlusaegse elatisabi määramisest alates väljamakstud täitemenetlusaegse elatisabi ulatuses (käesoleval juhul 1957,12 eurot). PHS § 57 lg 3 näeb ette, et võlgniku ja võlausaldaja vahelises vaidluses tehtud kohtulahend riigile üleläinud elatisnõude kohta kehtib ka riigi kohta. Riigil on talle üleläinud elatisnõude suhtes olemasolevast täitedokumendist tulenevad õigused. PHS § 58 lg 2 sätestab, et riigile üleläinud täitemenetlusaegse elatisnõude sissenõudmist korraldab ja võlausaldaja õigusi teostab Maksu- ja Tolliamet. Täitemenetlustes, milles sissenõudja nõue on aegunud, ei saa kohtutäitur nõuda põhitasu täies ulatuses, vaid peab oma tasunõuet piirama. Sõltumata sellest, kas kohus kuulutab välja võlgniku pankroti või mitte, võib täiturite tasunõuete summa tegelikult olla väiksem võlausaldajate nimekirjas avaldatust. Võlgniku jaoks ei ole sellel praktilist tähtsust, sest ta ei suuda ka piiratud tasunõuet rahuldada. Võlausaldajate nimekirjas ei kajastu ka võlgniku kohustus pidada üleval XXX sündinud tütart S. K. t. Võlgniku väitel on ta lubanud hakata alates 01.12.2022 maksma tütrele elatist 225 eurot kuus. Arvestades, et võlgniku prognoositav sissetulek koosneb Eesti Töötukassalt saadavast umbes 500 euro suurusest töövõimetoetusest, on see üsna suureline lubadus. Koos maksejõuetusavaldusega kohtule esitatud vangla rahaliste vahendite aruandest jääb mulje, et võlgniku vangistuses viibimise ajal on hoopis tema alaealine tütar võlgnikku ülal pidanud. Maksejõuetus Võlgniku suhtes toimub 36 alates
16. aastast algatatud täitemenetlust. Ehkki enamikus neist on sissenõudja nõue aegunud ja säilinud on vaid kohtutäituri õigus nõuda tema tasust osa maksmist, on võlgniku vastu siiski suunatud palju rohkem nõudeid, kui ta suudab rahuldada. Vangistuste ajal on võlgnikku ülal pidanud riik. Ka vabaduses viibimise ajal on võlgniku toimetuleku taganud peamiselt riigi ja kohaliku omavalitsuse erinevad toetused. Võlgnikul puudub töövõime ning ei ole kindel, et tulevikus saab olema teisiti. Võlgnik on varem töötanud vaid abitöölisena ning ka edaspidi tõenäoliselt ei suuda teha keerulisemat tööd. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik püsivalt võimetu täitma temal lasuvaid kohustusi. Menetluse edasise perspektiivina ei saa kõne alla tulla võlgade ümberkujundamine. Küsimus on selles, kas kuulutada välja võlgniku pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Kohustustest vabastamine kahtlemata vastab võlgniku soovile. Samas ei ole teada, mis kasu saaks toimuvast menetlusest võlgniku võlausaldajad või riik või mistahes muu isik peale võlgniku. Sõltumata sellest, kas kohus kuulutab välja võlgniku pankroti või mitte, ei ole ette näha võlgniku võlgade tasumist mainimisväärses ulatuses. Maksejõuetusavalduse menetlus on kestnud lühikest aega ja aruande koostamise hetkeks on võlgnik vabaduses viibinud vaid mõned päevad. Kuigi usaldusisik on võlgnikuga suhelnud ja isiklikult kohtunud, ei saa nii lühikese aja jooksul tekkida isiklikku kogemust, mille põhjal võiks piisava kindlusega ennustada edasise menetluse perspektiivi. Kohus ei ole võlgniku vangistusest ennetähtaegselt vabastamise taotlusi lahendades täheldanud, et võlgnikule määratud kriminaalkaristused oleksid talle mõjunud positiivselt. Pigem vastupidi. Võlgniku agressiivsus ja ohtlikkus on aja jooksul hoopis kasvanud. Lisaks muudele kuritegevust soodustavatele eeldustele on võlgniku puhul probleemiks see, et alkoholijoobes olles on ta käitunud arutult, muuhulgas on pannud toime talle vabadusekaotuse kaasa toonud kuriteod. Võlgnik ise eitab, et tal üldse on mingeid probleeme seoses alkoholiga. Alkoholiga seotud enesekriitika puudumist ning alkoholi tarvitamise ja kuritegude toimepanemise vahelise seose mittemõistmist on võlgnikule ette heitnud ka kohus. Usaldusisikul puudub alus väita, et võlgnik edaspidi alkoholi ei tarbi ning isegi kui tarbib, käitub joobes olekus arukalt. Usaldusisik on võlgnikku suuliselt korduvalt teavitanud sellest, et iga tegu, mis kahjustab võlgniku võlausaldajate nõuete rahuldamist, kvalifitseerub võlgniku kohustuse rikkumiseks, mis võib muuta tema kohustustest vabastamise võimatuks. Võlgniku kinnitusel ta saab sellest aru. Kui isikul võlgade tasumise võimet ei ole olnud, ei ole ning tõenäoliselt ei saa olema, siis ei ole sisuliselt tähtsust, kas isikul on võlad või mitte. Usaldusisiku hinnangul puudub menetlusel mõistlik perspektiiv ja sel juhul võib menetluse lõpetamine (

§ 18lg 2 p 4 või 5) olla otstarbekaim valik.

Kui kohus on teistsugusel seisukohal, aktsepteerib usaldusisik kohtu seisukohta. 4 Võlgnik on maksejõuetusavalduses nimetanud oma maksejõuetuse põhjusena sissetuleku kaotamise aastatel 2009 kuni 2010 ilmnenud haiguse tõttu. Halb tervise seisund kahtlemata raskendab sissetuleku teenimist. Samas tuleb võlgniku väidet hinnata muude võlgniku elukäiku iseloomustavate faktide kontekstis. Muud andmed viitavad sellele, et võlgnik on korduvalt pannud toime nii isiku- kui varavastaseid kuritegusid ning alates

1. aastast korduvalt viibinud vangistuses. Usaldusisik leiab, et võlgnik on olnud maksejõuetu juba vähemalt 20 aastat. Võlgniku maksejõuetuse üldiseks eelduseks võib pidada seda, et usaldusisikule teadmata põhjusel on võlgnikul kujunenud hoiakud ja väärtushinnangud, mis ei soodusta enesega toimetulemist ja teiste isikutega enam-vähem harmooniliselt koos eksisteerimist võimaldavate oskuste omandamist. Regulaarselt vangistuses viibides on väga raske saavutada majanduslikku stabiilsust. Võlgniku maksejõuetus on tema harrastatud eluviisiga paratamatult kaasnev nähtus. Usaldusisiku arvates ei ole siiski õige väita, et võlgnik on toime pannud karistusseadustiku (KarS) §-s 384 sätestatud teo (füüsilisest isikust võlgniku varalise seisundi teadev kohustustevastane kahjustamine, kui sellega on põhjustatud võlgniku maksevõime oluline vähenemine või maksejõuetus). Usaldusisiku arvates ei saa omaette kuriteona käsitada seda, kui isiku poolt omaks võetud eluviis takistab tal elada nii, et ta suudaks rahuldada oma vajadused ja täita kõik oma tegevusega kaasnevad kohustused.
2. Usaldusisik on tuvastanud võlgnikul kohustusi 39 459,23 euro ulatuses, millest 72% (22 650,01 + 5720,05 = 28 370,06 eurot) moodustavad õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustused ja kriminaalasjade menetluskulude nõuded Eesti Vabariigi ees ning 22% (8721,02 eurot) kohtutäiturite nõuded. Eeltoodust tuleneb, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise olulisimaks põhjuseks on tema õigusvastane käitumine ning suutmatus vangistuses viibimiste tõttu tasuda toimepandud kuritegude menetlemisega tekkinud menetluskulusid ja kahju hüvitamise kohustusi. Võlgnik on ise oma käitumisega tekitanud olukorra, kus tal on tekkinud kohustused kriminaalmenetluse kulude ja kahju hüvitamise kohustuste näol. Usaldusisik ei ole võlanimekirjas kajastanud tsiviilasjas nr 2-10-14451 tehtud kohtulahendi alusel algatatud täitemenetlustes XXX ja XXX sundtäitmisel olevat elatisenõuet ega võlgniku tütre S. K. (sünd XXX) ülalpidamiskohustust, kellele võlgnik on lubanud hakata maksma elatist 225 eurot kuus. Samas on võlgniku varaks üksnes Eesti Töötukassalt saadav töövõimetoetus suurusjärgus 500 eurot (võlgniku ainus sissetulek). Võlgniku sissetuleku suurust ja tervislikku seisundit (puuduv töövõime, raske puue) ning temal ülalpeetavate olemasolu arvestades on kohus seisukohal, et võlgniku puhul puudub võimalus PankrS §-s 2 sätestatud pankrotimenetluse eesmärgi täitmiseks – võlausaldajate nõuete rahuldamiseks võlgniku vara arvel põhjusel, et võlgnik on varatu ning võlgnikul ei ole eelduslikult võimalik lähitulevikus saada töötasu või muud tulu, mis võimaldaks tal asuda tasuma võlausaldajate nõudeid mingiski ulatuses. 6.

§ 18lg 2 p 5 järgi võib kohus maksejõuetusavalduse läbivaatamisel lõpetada menetluse raugemise tõttu vastavalt Pankr

S §-s 29 sätestatule. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Antud juhul puudub võlgnikul vara pankrotimenetluse läbiviimiseks ning usaldusisik ei ole teinud kindlaks vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi. PankrS § 29 lg 3 näeb ette, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Kohus on PankrS § 30 lg 1 ja 2 alusel teatanud 23.11.2022 väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina 1100 eurot selleks ettenähtud kontole hiljemalt 13.12.2022. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole määratud summat kohtu deposiidina tasunud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et V. D. maksejõuetusavalduse menetlus tuleb PankrS § 29 lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. 7.

§ 2

lg 4 kohaselt on kohustustest vabastamise menetluse eesmärk vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

§ 45

lg 2 järgi kuulutab 5 kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab algatada kohustustest vabastamise menetluse. Võlgnik on küll esitanud taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks, kuid antud juhul ei saavutaks võlgniku suhtes läbiviidav pankrotimenetlus ja kohustustest vabastamise menetlus seadusandja poolt taotletavat eesmärki. V. D. kohustuste tasumine toimub täitemenetluse raames tema arestimisele kuuluva sissetuleku osa arvel. Kohtu hinnangul puuduks käesolevalt kohustustest vabastamise menetlusel perspektiiv, sest pankrotimenetluse eesmärk ei ole võlgniku kriminaalasjadest tulenevatest kohustustest vabastamine (5720,05 eurot). Võlgniku kohustustest vabastamisega ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus (22 650,01 eurot) ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustus (

§ 50lg 2). Võlgniku nõuded aeguvad tsiviilseadustiku üldosa seaduse (Ts

ÜS) järgi üldistel alustel võlgniku pankrotimenetluseta. Lisaks tuleb arvestada sellega, et pankrotimenetluses tehtav kohtulahend on omakorda täidetav 10 aastat ja see võib võlgniku võlakohustuste aegumistähtaegasid praegusega võrreldes hoopis pikendada. Usaldusisiku tasu 8.

§ 54

lg 1 ja 2 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise

§ 18lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel.

Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg, töö maht, keerukus ja usaldusisiku kutseoskused (

§ 54lg 4).

Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (

§ 54lg 5).

Usaldusisik peab kohtule esitama tööaja arvestuse andmed (

§ 54lg 4).

Usaldusisik on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 18 pooltundi. Usaldusisik on arvestanud tasu suuruseks 33 eurot poole tunni kohta ning palunud kohtul tasu suuruseks määrata 594 eurot, millele lisandub käibemaks 118,80 eurot, kokku 712,80 eurot. PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel alustatud menetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata ning võlgnikul vara puudumisel vajalikeks väljamakseteks usaldusisiku tasu hüvitamise määrata riigi vahenditest mitte suuremas summas, kui on tasu määramise ajal Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäär 725 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise korra § 2 lg 1 järgi on tasu 33 eurot poole tunni kohta, kusjuures tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni (§ 1 lg 2). Arvestades usaldusisiku ülesannete täitmisele kulunud aega (18 pooltundi) ja esitatud taotlust tuleb Einar Vallandile tasuks usaldusisiku ülesannete täitmise eest määrata 594 eurot, millele lisandub käibemaks 118,80 eurot, kokku 712,80 eurot. Kuna võlgnikul puudub vara vajalikeks väljamakseteks, tuleb usaldusisiku tasu hüvitamine määrata riigi vahenditest.

§ 54

lg 9 alusel tuleb usaldusisiku tasu määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, so OÜ-le Õigusbüroo Faktootum. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 6