1-21-5633 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. september 2022, Tallinna kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-5633 (21913000008) Kohtukoosseis kohtunik A

§ 306

lg 1 p-st 121 lähtuvalt tuleb nimetatud summa tasuda kohtuotsuse jõustumisest 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul võrdsete osadena. Seega kuulub ühes kuus tasumisele 432,15 eurot, viimase osamakse suurus on 432,14 eurot. Summa tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is, EE957700771001523585 LHV Pangas. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Sergei Seredenko, kriminaalasi 1-215633, konfiskeerimise asendamine“ ja viitenumber 99922700031332. Viitenumbri märkimine on kohustuslik.

§ 1414

lg 1, § 142 lg 1 ja § 306 lg 1 p 13 alusel arestida konfiskeerimise asendamise tagamiseks Sergei Seredenko elukoha läbiotsimisel leitud ja ära võetud sularaha (mis asub hoiul Kaitsepolitseiametis): - sularaha summas 65 eurot (üks 50-eurone rahatäht, üks 10-eurone rahatäht, üks 5-eurone rahatäht - pakendis nr K009575); - sularaha summas 200 USD ja 50 100 RUB (kaks USA 100-dollarilist rahatähte, kümme Venemaa 5000-rublast rahatähte ja üks Venemaa 100-rubalne rahatäht, pakendis nr K009552/K009554); - sularaha summas 100 RUB (üks Venemaa 100-rublane rahatäht, pakendis nr K009593); 2 1-21-5633 - sularaha summas 300 eurot (kuus 50-eurost rahatähte, pakendis nr K009557/K009558). Asitõendid - Sergei Seredenko nimele väljastatud passid - Nõukogude Liidu välispass nr xxxx ja Eesti Vabariigi pass nr xxxx (pakendis nr K008740/K008741); Eesti Vabariigi pass nr xxxx (pakendis nr K009664/K009665); Eesti Vabariigi pass nr xxxx (pakendis nr K009666/K009667); Eesti Vabariigi pass nr xxxx (pakendis nr K009668/K009669) - tagastada

§ 126

lg 3 p 2 alusel Sergei Seredenkole; - USB mälupulk Sandisk (pakendis nr K009640) – jätta

126 lg 3 p 1 alusel Kaitsepolitseiametile. Mälupulgal olev süüdistatava sülearvuti andmete tõmmis kuulub kohtuotsuse jõustumisel kustutamisele; -

126 lg 3 p 1 alusel hävitada käesolevast kriminaalasjast eraldatud kriminaalmenetluse lõpplahendi jõustumisel alljärgnevad Kaitsepolitseiameti andmehoidlas olevad tõmmised ja andmefailid: • arhiivifail xxxx; • andmefail xxxx; • andmefail xxxx; • arhiivifail xxxx; • liitfail K009635.ufdr; • koopiafail K009635A.xry; • liitfail K008774.ufdr; • koopiafail K009635.xry; • tõmmis K009561.aff4; • tõmmis K009786.aff4; • tõmmis K009788.aff4; • tõmmis S8163695.aff4; • tõmmis S9003089.aff4; • tõmmis K008779.aff4; • liitfail K008773.ufdr; • 03.03.2021 vaatlusprotokollis nimetatud andmekandjate tõmmised, koopiad, • andmefailid ja liitfailid. - KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ning käesolevast krimininaalasjast eraldatud kriminaalmenetluses lõpplahendi jõustumisel

126 lg 3 p-st 4 juhindudes hävitada Sergei Seredenkolt ära võetud ning Kaitsepolitseiametis hoiul olevad: • mobiiltelefon Nokia, IMEI xxxx (pakendis nr K008774); • USB mälupulk kirjega „VII Baltiiskii Forum“ (pakendis nr K008779 8GB); • sülearvuti ThinkPad seerianumber xxxx (pakendis nr K009561/K009562); • Mobiiltelefon Nokia, IMEI xxxx (pakendis nr K009635); • SIM kaart nr xxxx (pakendis nr K009635); • USB mälupulk kirjega „www.sir.spbu.ru“, 4GB (pakendis nr K009786); • USB mälupulk „FREYWILLE.com“, 4GB (pakendis nr K009788); • sülearvuti Acer, s/n xxxx, s/n xxxx, 60GB koos toitejuhtmega (pakendis 3 1-21-5633 S8163695); • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • SIM kaart nr xxxx (pakendis nr K008773) pakendis nr K008721/K008722 olev dokument ühel

§ 179

lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista Sergei Seredenkolt menetluskuludena esimese astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha, s.o 1635 eurot.

§ 180

lg 3 alusel tuleb Sergei Seredenkol tasuda sundraha ositi 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest igakuiste maksetena, mitte vähem kui 136,25 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Pank, EE957700771001523585 LHV Pank . Makse tegemisel märkida viitenumber 99922700031206 ja selgitus „Sergei Seredenko, kriminaalasi 1-21-5633, sundaraha“. Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses. Kohtuotsus edastada süüdistatavale, kaitsjale, prokurörile, Tallinna Vanglale. 4 1-21-5633 EDASIKAEBAMISE KORD Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest (s.o alates 22.09.2022). Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada ka kohtuotsusest eraldi

1. peatüki kohaselt. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil menetluskulude osas põhistusi sisaldav kohtulahend oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav (s.o alates 22.09.2022). KOHTUOTSUSE PÕHIOSA
2. Menetluslikud küsimused Teabehange
3. Kriminaalasjas on riigi peaprokuröri 02.03.2021 ja 05.08.2021 määruste alusel esitatud tõenditena kaks teabehanke kokkuvõtet – 01.03.2021 teabehanke kokkuvõte nr 4.1-2/21/1334 ning 13.07.2021 teabehanke kokkuvõte nr 3.3-2/21/5008 (tõendid nr 1 ja 2). Tegemist on kriminaalmenetluse väliselt, st julgeolekuasutuste seaduse (JAS) alusel kogutud teabega. 2.

§ 63

lg 11 kohaselt otsustab taolise teabe kriminaalmenetluses tõendina esitamise riigi peaprokurör, arvestades

§ 1261

lg-s 2 ja § 1267 lg-s 2 nimetatud piiranguid.

§ 1267

lg 2 kohaselt ei kasutata tõendina sama seadustiku §-s 72 nimetatud isiku poolt edastatavat teavet või sellisele isikule teise isiku poolt edastatavat teavet, mis on saadud salajasel pealtkuulamisel või -vaatamisel, kui teabe sisuks on isikule ameti- või kutsetegevuses teatavaks saanud asjaolud.

§ 1261

lg 2 reguleerib aga jälitustoiminguga teabe kogumisele eelnevat etappi ja sätestab, et jälitustoiming on kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud alustel lubatud, kui andmete kogumine muude toimingutega või tõendite kogumine muude menetlustoimingutega ei ole võimalik, ei ole õigel ajal võimalik või on oluliselt raskendatud või kui see võib kahjustada kriminaalmenetluse huve (nn ultima ratio põhimõte).

1. JASi alusel kogutud teabe kasutamise korda on Riigikohus põhjalikult käsitlenud lahendis nr 3-1-1-101-
2. Kõnealuse menetluse seisukohalt on olulised Riigikohtu seisukohad, milles märgitakse, .. . pole julgeolekuasutuste seaduse alusel teabe salajane kogumine käsitatav jälitustoiminguna kriminaalmenetluse seadustiku mõttes ja julgeolekuasutuste seaduse alusel kogutud teabe vormistamisele ei laiene jälitustoimingutega kogutud teabe vormistamise nõuded. Seetõttu pole julgeolekuasutuste seaduse alusel kogutud teavet vaja ka jälitustoimingu protokollis vormistada.

§ 63

lg-s 11 nimetatud otsustuse tegemise ajaks on teave julgeolekuasutuste seaduses sätestatud alustel ja korras juba kogutud ning teabe tõendina kasutamise lubatavuse üle 5 1-21-5633 otsustamisel tuleb selle eripära arvestada. Teisisõnu on julgeolekuasutuste seaduse alusel kogutud teabe kriminaalmenetlusse tõendina esitamine

§ 63

lg-st 11 ja § 1261 lg-st 2 lähtudes lubatud juhul, kui sama teabe kogumine kriminaalmenetluses ei ole võimalik, ei ole õigel ajal võimalik või on oluliselt raskendatud või kui see võib kahjustada kriminaalmenetluse huve (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. veebruari
2. a määrus kohtuasjas nr 3-11-112-16, p 30). Lisaks on Riigikohus märkinud, et … kriminaalasja arutaval kohtul õigus kontrollida, kas tõendina esitatud teabe kogumiseks oli halduskohtu luba ja kas teabe tõendina kasutamine on kooskõlas muude kriminaalmenetluse üldpõhimõtetega.
3. Nimetatust lähtuvalt puudutab riigi peaprokuröri otsustus kokkuvõtte kui tõendi esitamise lubatavust, mitte kokkuvõtte lubatavust tõendina. Viimast hindab kohus. Kohtu hinnangul on riigi peaprokuröri määrused seaduslikud. Neis on piisava põhjalikkusega ning veenvalt selgitatud, miks on antud juhul põhjendatud JASi alusel kriminaalmenetluse väliselt kogutud teabe esitamine tõendina kriminaalmenetluses ning samaaegselt on arvestatud ka

§ 1261lg-s 2 ja 1267 lg-s 2 nimetatud piiranguga.

Kohus ei pea siinkohal vajalikuks neid põhjendusi korrata.

1. Samadel kaalutlustel peab kohus teabehanke kokkuvõtteid lubatavaks tõendiks. Süüdistuse esemeks olevad riigivastased süüteod on rasked esimese astme kuriteod, mille iseloomust tulenevalt on üldjuhul välistatud teabe kogumine avalike kriminaalmenetluslike toimingutega. Lisaks tuleb arvestada asjaolu, et algne teabe kogumine JASi alusel toimub muul eesmärgil kui võimaliku kuriteo tunnustega teo avastamine. JAS § 6 lg 1 ja 2 kohaselt on Kaitsepolitseiameti ülesandeks mh riigi põhiseadusliku korra ja territoriaalse terviklikkuse vägivaldse muutmise ärahoidmine ja tõkestamine ning selleks vajaliku teabe kogumine ja töötlemine. Samuti riigi vastu suunatud luuretegevuse ennetamine ja tõkestamine, sealhulgas riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses ettenähtud juhtudel ja korras (vastuluure). Kriminaalmenetluse alustamine riigivastase süüteo kahtlustuses on põhjendatud vaid juhul, kui loetletud ülesannete täitmisel ilmnevad kuriteo tunnused. Sellest lähtuvalt on kohtu hinnangul põhjendatud algselt teabehanke raames kogutud teabe kasutamine tõendina hilisemalt alustatud kriminaalmenetluses. Kogutud teabe sisu ning süüdistuse esemeks olevate tegude tehiolusid arvestades ei ole vastavat teavet (nt isikute vaheliste vahetute vestluste sisu) võimalik hiljem muul viisil koguda.
2. Antud juhul anti kohtule tõendina üle üksnes teabehanke kokkuvõtted, mis kogutud teavet ennast peamises osas ei kajasta (v.a mõne vestluse osas). Ülejäänud osa kogutud teabest on salajasel tasemel riigisaladus, mistõttu neid materjale kriminaaltoimikule ei lisatud ega esitatud kaitsjale tutvumiseks. Kaitsja taotlusel tutvus kohus teabehanke kokkuvõtete koostamise aluseks olnud salastatud teabega kontrollimaks, kas teabe kogumiseks olid olemas seaduslikud alused ning kas kokkuvõtetes kajastuvad järeldused vastavad kogutud teabele.
3. Kohtu hinnangul toimus teabe kogumine kooskõlas JASis sätestatud teabe kogumise korraga ning teabe tõendina kasutamine on kooskõlas muude kriminaalmenetluse üldpõhimõtetega. Asjaolud, mille osas otsustuse tegemisel tugineb kohus üksnes teabehanke kokkuvõtetes kajastuvatele järeldustele, on kohus tuvastanud, et viidatud järeldused põhinevad JASi alusel kogutud teabel. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus JAS-i alusel kogutud teabe põhjal koostatud teabehanketoimingute kokkuvõtted lubatavaks, käsitades neid muu dokumendina

§ 63lg 1 mõttes.

6 1-21-5633 Kaitsja tunnistajad 8. Kaitseakti punktis 6 esitas kaitsja taotluse kutsuda kohtuistungile tunnistajad Isik 1, Isik 3 ja Isik 6, kes esinevad asjas Sergei Seredenko kuraatorina. Kaitsja palus kuulata tunnistajad üle videokonverentsi formaadis ning lubas edastada kohtule vajalikud andmed videokonverentsi korraldamiseks ja kohtukutsete edastamiseks. Eelistungil täpsustas kaitsja, et isikud elavad eelduslikult Venemaa Föderatsioonis, mistõttu taotleb kaitsja nende ülekuulamist videokonverentsi teel. Kohtuistungil selgitas kaitsja, et alus selleks tuleb

§-st

1. Prokurör vaidles taotlusele vastu leides, et Venemaa Föderatsioonis viibivate tunnistajate ülekuulamine video teel ei ole kehtivate õigusaktide kohaselt lubatav. Prokuröril ei ole midagi selle vastu, kui nimetatud isikud saabuksid Eesti Vabariiki. Kuid sealjuures tuleb arvestada, et seoses kõnealusest kriminaalasjast eraldatud menetlusega, saaksid nad tõenäoliselt kahtlustatava staatuse.
2. 12.11.2021 kohtumääruses leidis kohus, et

§ 69

lg 1 kohaselt on kaugülekuulamine lubatud, kui tunnistaja vahetu ülekuulamine on raskendatud või põhjustab ülemääraseid kulutusi, samuti tunnistaja või kannatanu kaitseks. Käesoleval juhul on alust arvata, et kaitsja poolt taotletud kolm tunnistajat viibivad Venemaa Föderatsioonis. Seega peab arvestama, et välisriigis viibiva tunnistaja ülekuulamisel tuleb järgida ka

§-s 468 sätestatut.

§ 468

lg 1 kohaselt võib

§ 69lõikes 1 sätestatud alustel taotleda välisriigis viibiva isiku kaugülekuulamist.

Kaugülekuulamine kui rahvusvahelise koostöö liik on sätestatud „Kriminaalasjades vastastikuse abistamise Euroopa konventsiooni (edaspidi konventsioon)“ artiklis 10 ning selle konventsiooni teise lisaprotokolli artiklis 9 (edaspidi lisaprotokoll). Nimetatud konventsiooni on ratifitseerinud ka Venemaa Föderatsioon Euroopa Nõukogu liikmena. Konventsiooni artikkel 23 p 1 sätestab, et iga lepingupool võib käesolevale konventsioonile allakirjutamisel või oma ratifitseerimis- või ühinemisdokumendi deponeerimisel teha reservatsioone kõigi konventsiooni sätete suhtes. Antud juhul on Venemaa Föderatsioon teinud ratifitseerimisel reservatsiooni mh lisaprotokolli artikli 9 suhtes, deklareerides, et kriminaalasjas võib artikli 9 ja 10 kohaselt videokonverentsi või konverentskõne teel üle kuulata vaid kannatanuid. Eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik kohtul rahuldada kaitsja taotlust tunnistajate Isik 1i, Isik 3i ja Isik 6i ülekuulamiseks kaugülekuulamise teel. Samas märkis kohus, et kaitsja soovil võimaldab kohus kutsuda kaitseaktis nimetatud tunnistajad kohtuistungile tunnistajatena, kui kaitsja tagab nende isikute ilmumise kohtuistungile Harju Maakohtu Tallinna kohtumajja mõnel kohtulikuks uurimiseks määratud istungipäeval.

1. Hilisematel kohtuistungitel täiendas kohus, et isegi juhul, kui tõlgendada Venemaa Föderatsiooni reservatsioone konventsioonile viisil, et tunnistajaid võib videokonverentsi teel üle kuulata, siis ei pea kohus seda antud juhul võimalikuks. Venemaa Föderatsiooni territooriumil asuvate isikute ülekuulamine saab toimuda üksnes õigusabi taotluse raames. Arvestades, et Venemaa Föderatsioon on alustanud ühe oma naaberriigi vastu sõda ning on selle tulemusel suuremast osast Euroopa riikidest sisuliselt erinevate sanktsioonide tõttu isoleerutud, ei ole tõenäoline, et õigusabi taotlust täidetakse. Teiseks ei saa kohus käesoleva kohtumenetluse asjaolusid arvestades turvalisuse ja usaldusväärsuse kaalutlusel lubada videoülekuulamist kohas, mis ei ole kohtu poolt kontrollitav ega usaldusväärne (nt ei saa kohus veenduda isikute isikusamasuses või asjaolus, kas neid mõjutatakse või juhendatakse ütluste 7 1-21-5633 andmisel või mitte). Samuti ei ole tänases olukorras põhjust arvata, et neil isikutel oleks kehtestatud piirangute tõttu füüsiliselt võimalik Eestisse tulla.
2. Neil asjaoludel keeldus kohus

§ 2861

lg 2 p 1 ja 4 alusel Venemaa Föderatsioonile õigusabi taotluse edastamisest isikute ülekuulamiseks videokonverentsi teel või nendele Eestisse ilmumiseks kohtukutsete kättetoimetamiseks. Sealjuures arvestas kohus ka asjaolusid, et kõnealustele isikutele Eesti viisa andmine on ebatõenäoline. Seda enam, et nt Isik 3i suhtes kehtib Schengeni riikidesse sisenemise keeld. Samuti ei teinud kaitsja vähemaidki jõupingutusi selgitamaks välja oma tunnistajate Eestisse saabumise võimalusi. Kaitsja ei esitanud ka nende isikute kontaktandmeid, mille abil oleks olnud võimalik neile õigusabi taotluse raames kohtukutseid kätte toimetada. Kaitsja põhjendas seda asjaoluga, et prokuratuur tegi isikud kunstlikult kahtlustatavateks, mistõttu ei saa nad Eestisse tulla, kuna nad peetaks siin kohe kinni. Samuti väitis kaitsja, et ta ei julge nendega ühendust võtta, kuna tegemist on kinnise istungiga ning ta ei saa neile mingit infot avaldada. 12. Kohtu hinnangul olid mõlemad väited alusetud. Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vaheline leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades välistab isikute kinnipidamise. Lepingu artikkel 12 p 3 sätestab, et tunnistajat või eksperti, kes oma kodakondsusest olenemata ilmus vabatahtlikult kutse kohaselt teise lepingupoole vastavasse organisse, ei või võtta selle poole territooriumil kriminaal- või administratiivvastutusele, vahi alla või karistada seoses mingi teoga, mis on toime pandud enne tema riigipiiri ületamist. Neid isikuid ei või samuti võtta kriminaal- või administratiivvastutusele, vahi alla ega karistada seoses nende tunnistajaütlustega või eksperdina antud arvamusega või seoses teoga, mis on uurimisobjektiks. Samuti ei välista kinnine istung tunnistajatega suhtlemist ning selgitamist millise kohtuasjaga seoses neid kohtusse kutsutakse. 25.02.2022 kohtuistungil ütles kaitsja, et kirjutab tunnistajatele esmaspäeval ja püüab järgmise nädala jooksul nendega kontakti võtta ja arutada, võib-olla nad tulevad Eestisse, et ütlusi anda. Mingit täiendavat infot kaitsja kohtule ei esitanud. 13.

§ 2861

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus keelduda tõendi vastuvõtmisest ja selle tagastada või keelduda tõendi kogumisest lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule, kui tõend ei ole kättesaadav, eelkõige kui teada ei ole tunnistaja andmed või dokumendi asukoht, samuti kui tõendi tähtsus ei ole vastavuses tõendi kättesaamiseks mineva ajakuluga või sellega seotud muude raskustega.

1. Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vaheline leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades välistab Eestisse ilmumiseks kohtukutse kättetoimetamise ilma õigusabi taotluse esitamiseta teise riigi pädevale organile. Lepingu p 12 sätestab, et kui eeluurimise või kohtuliku arutamise ajal ühe lepingupoole territooriumil tekib vajadus kutsuda kohale teise lepingupoole territooriumil viibiv tunnistaja või ekspert isiklikult, tuleb pöörduda selle lepingu poole vastava organi poole ülesandega kutse kätte anda. Lisaks eelnevalt nimetatud riikidevahelistest suhetest tulenevatele takistustele, mis võivad põhjustada õigusabi taotluse lahendamise venimise määramatuks ajaks, ei saanud kohus kaitsja taotlust rahuldada ka sel põhjusel, et kohtule ei esitatud mingeid andmeid tunnistajate võimalike asukohtade kohta, kuhu kohtukutsete kättetoimetamist saaks taotleda (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu otsus nr 1-21-3195).
2. Eelnevast lähtuvalt jääb kohus kohtuistungil avaldatud seisukoha juurde. Antud juhul on põhjust arvata, et kõnealuste tunnistajate Eestisse kutsumise protsess võib võtta aastaid ja isegi 8 1-21-5633 juhul, kui kohtukutsete edastamine õnnestuks, ei ole mingit reaalset lootust, et kõnealused isikud Eestisse tuleksid. Siinjuures arvestas kohus ka asjaolu, et süüdistusaktist nähtuvalt eraldas Kaitsepolitseiamet 12.08.2021 käesolevast kriminaalmenetlusest kriminaalasja nr 21913000025 Venemaa Föderatsiooni kodanike Isik 1i, Isik 2i, Isik 3i, Isik 4i, Isik 5, Isik 6i ja Isik 7i suhtes eraldi menetluseks KarS § 233 lg 1 ja § 2342 lg 1 tunnustel. Seega Eestisse tulles saaksid need isikud kahtlustatava staatuse (kuigi nende vahistamine oleks eelviidatud lepingu p 12.3 kohaselt välistatud). Seega esinevad kohtu hinnangul

§ 2861

lg 2 p-s 1,4 nimetatud takistused, mis annavad aluse keelduda tõendi kogumisest ning jätta rahuldamata taotlus esitada Venemaa Föderatsioonile õigusabi taotlus kolme tunnistaja ülekuulamiseks video teel või nendele Eestisse ilmumiseks kohtukutsete edastamiseks. Jälitustegevuse proportsionaalsusest

1. Süüdistatav ja kaitsja väitsid menetluse vältel korduvalt, et süüdistuse ajavahemikku (2009 – 2021) arvestades on aset leidnud süüdistatava pikaajaline ja ebaproportsionaalne jälitamine. Kohtu hinnangul on taoline järeldus ekslik. Peamine osa süüdistuse aluseks olevatest tõenditest on leitud läbiotsimise käigus süüdistatava valdusest ära võetud arvutitest ning neis süüdistatava poolt kasutatud Facebook’i ja Skype’i kontodelt ning e-postkastidest. Süüdistatava enda sõnul oli tema arvutis seadistatud ligipääsud nendele kontodele ja e-postkastidesse ilma täiendavaid paroole sisestamata. Nimetatud kontodel ja e-postkastides on süüdistatav säilitanud oma kirjavahetuste ajalugu ning uurimisasutus on koostanud nende arhiiviandmete vaatlusi. Tegemist ei ole jälitustoimingutega kogutud teabega. Läbiotsimise seaduslikkus
2. 11.01.2022 kohtuistungil esitas kaitsja vastuväite seoses läbiotsimismäärusega, tuues välja, et kohtunik allkirjastas määruse järgmisel päeval. Inna Ombler kirjutas alla
3. märts kell 8:
4. Kohtunik Eha P.a kirjutas järgmisel päeval peale seda, kui see menetlustoiming oli teostatud.
5. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt koostas prokuratuur 03.03.2021 läbiotsimismääruse Sergei Seredenko elukoha läbiotsimiseks. Määrus oli koostatud

§ 91

lg 3 alusel, mille kohaselt võib läbiotsimist toimetada prokuratuuri määruse alusel, välja arvatud läbiotsimine notari- või advokaadibüroos või ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleva isiku juures, kui on alust arvata, et kahtlustatav kasutab või kasutas läbiotsitavat kohta või sõidukit kuriteosündmuse või kohtueelse menetluse ajal, ning isikut kahtlustatakse

§ 1262lg-s 2 nimetatud kuriteo toimepanemises. Kar

S § 2351 lg 1 on

§ 1262

lg-s 2 loetletud kuritegu ning selleks hetkeks käsitles prokuratuur Sergei Seredenkot kahtlustatavana nimetatud kuriteo toimepanemises. Kuivõrd prokuratuuri määruse kohaselt oli põhjust arvata, et Sergei Seredenko on kuriteo sooritamisel kasutanud ka oma elukohta, siis oli prokuratuuril õiguslik alus teostada süüdistatava elukohas läbiotsimist prokuratuuri loal vastavalt

§ 91lg-le 3.

Läbiotsimist alustati 03.03.2021 kell 13.02. (tõend nr 4 (siin ja edaspidi kasutab kohus tõenditele viidates süüdistusaktis märgitud tõendi järjekorranumbrit või dokumendi nimetust)). 19.

§ 91

lg-st 6 tulenevalt peab läbiotsimise toimetamisel käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 5 nimetatud alustel sellest läbiotsimise alustamisele järgneva esimese tööpäeva jooksul prokuratuuri kaudu teatama eeluurimiskohtunikule. Eeluurimiskohtunik otsustab läbiotsimise lubatavaks tunnistamise määrusega, mis võib olla koostatud pealdisena prokuratuuri määrusel. 9 1-21-5633 Antud juhul on eeluurimiskohtunik 04.03.2021 antud resolutsiooniga tunnistanud läbiotsimise lubatavaks. 20. Seega

§ 91

lg-st 3 ja 6 tulenevalt ei pidanud läbiotsimise alustamise hetkeks olema eeluurimiskohtuniku luba, piisas prokuratuuri loast. Küll aga oli prokuratuuril kohustus teatada läbiotsimisest pärast selle alustamist eeluurimiskohtunikule, kes otsustab läbiotsimise lubatavaks tunnistamise. Nii on antud juhul ka toimitud ning eeluurimiskohtunik tunnistas järgmisel päeval pärast läbiotsimise alustamist selle lubatavaks. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et süüdistatava elukohas toimunud läbiotsimine toimus seaduspäraselt ning selle käigus kogutud tõendid on saadud õiguspäraselt. Isik 5 e-postkasti vaatlus ja selle lubatavus tõendina

1. Kriminaalasjas on prokuratuur tõendina esitanud tõmmise internetis olnud andmetest, mis sisaldavad e-postkasti xxxx andmeid. Elektroonilise postkasti sisu kajastub tõendites nr 47 ja
2. Kohtuistungil tõstatas kaitsja küsimuse, mil viisil on kõnealuse e-postkasti sisule saadud ligipääs ning leidis, et ilma omaniku nõusolekuta või kohtumääruseta ei ole seaduslikku alust e-postkastis olevate kirjavahetuste kasutamiseks tõendina.
3. Vaatlusprotokolli (tõend nr 16) kohaselt on tegemist internetis vabalt kättesaadavate andmetega, mis ei ole parooli või muu turvaelemendiga kaitstud. 23.

§ 63

lg 1 kohaselt on tõend kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu, tunnistaja või asjatundja ütlus, ekspertiisiakt, eksperdi antud ütlus ekspertiisiakti selgitamisel, asitõend, uurimistoimingu, kohtuistungi ja jälitustoimingu protokoll või videosalvestis, samuti muu dokument ning foto või film või muu teabetalletus.

§ 63

lg 2 välistab lg-s 1 nimetamata tõendite kasutamise kriminaalmenetluse asjaolude tõendamiseks juhul, kui need on saadud kuriteo või põhiõiguste rikkumise teel. 24. Antud juhul on tegemist tõendamiseseme asjaolu tõendamiseks esitatud tõendiga, mistõttu

§ 63lg 2 regulatsioon ei rakendu (vt ka Riigikohtu üldkogu otsus nr 1-17-2359 p 55).

Tõendamiseseme asjaolude tuvastamiseks on kasutatavad kõik

§ 63lg-s 1 loetletud tõendiliigid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 10.04.2017.

a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1101-16, p-d 19–20). 25. Kohtu hinnangul on internetis vabalt ligipääsetavad andmed üldjuhul kriminaalmenetluses kasutatavad muu dokumendi ning foto või filmi või muu teabetalletusena

§ 63lg 1 tähenduses.

Kohtupraktika kohaselt tuleb tõendi lubatavuse hindamisel hinnata, kuidas on tõendeid kogutud ning kas kogumise korda on oluliselt rikutud. Muuhulgas on vajalik hinnata, kas on rikutud kriminaalmenetluse aluspõhimõtteid, sh mil viisil on tõend saadud. Seetõttu kontrolliski kohus kohtuistungil, kas vaatlusprotokollis kirjeldatud viisil on võimalik kõnealustele andmetele internetis vabalt ligi pääseda, st ilma paroole või muid turvaelemente teadmata või kõrvaldamata ehk et kas vaatlusprotokollis kajastatud andmed on internetis vabalt ligipääsetavad.

1. Andmete allalaadimiseks oli vajalik konkreetse tarkvara (Thunderbird) laadimine arvutisse, mis võimaldas avada Inbox formaadis faile. Kuivõrd kohtu kasutuses olevatesse arvutitesse ei saa infoturbe kaalutlustel kõnealust tarkvara alla laadida, palus kohus prokuratuuril tuua 10 1-21-5633 istungile arvuti, kus vastavad turbe piirangud puuduvad. Prokuratuuri toodud arvutit kasutades laadis kohus vaatlusprotokollis olevat kirjeldust (tõend 16, 1 kd tl 206-207) järgides avalikult veebilehelt http://www.dossierchernov.info alla viis .rar laiendiga andmefaili ning avas need arvutisse laetud Thunderbirdi tarkvara kasutades. Nimetatud tarkvara allalaadimise juhis oli olemas samal veebilehel, kus asusid kõnealused viis andmefaili. Avades alla laetud andmefailid Thunderbidi tarkvara kasutades pääses kohus vabalt ligi epostkastile, mis sisaldas e-postiaadressi Xxxx kirjavahetust. Seega tuvastas kohus, et kõnealused andmed on internetis igaühele vabalt kättesaadavad. Vastava kirjavahetuse lugemiseks ei ole vaja kõrvaldada mingeid turvaelemente või muid andmetele ligipääsu piiravaid meetmeid. Nimetatust järelduvalt on Xxxx nimelises postkastis olnud andmetele võimalik saada ligi legaalselt, st ilma ebaseaduslikul viisil kaitsevahendeid eemaldamata. Nende andmete suhtes ei ole mingeid kaitsevahendeid rakendatud. See tähendab, et vaatlusprotokollis kajastatud andmed on avalikult kättesaadavad.
2. Eraldiseisvaks küsimuseks on, kuidas kõnealused andmed avalikule veebilehele said. Kas postkasti kasutaja on jätnud need teadlikult või teadmatusest turvaelementidega kaitsmata ning loonud seeläbi võimaluse kõikidel soovijatel neid andmeid vaadata. Või on algselt pääsetud kirjavahetusele ligi ebaseaduslikul viisil kaitsevahendeid kõrvaldades ning seejärel tehtud andmed kõigile kättesaadavaks. Kohtule esitatud andmete pinnalt ei ole võimalik teha järeldust ei ühe ega teise võimaliku stsenaariumi osas. Kumbki pool selle kohta täiendavaid andmeid ei esitanud. Ka veebilehel http://www.dossierchernov.info puudub info andmete saamise viisi kohta. Samal aadressil on kättesaadav veel mitme isiku e-postkasti andmed, samuti andmed paljude väidetavate Venemaa Föderatsiooni ametnike kohta. Eelnevast lähtuvalt tuleb lahendada küsimus, kas internetis vabalt levitatud andmete (kirjavahetuse) kasutamine tõendina on lubatav olukorras, kus andmete allika usaldusväärsust ei saa kontrollida ning ei saa välistada, et algselt on saadud andmetele ligi ebaseaduslikke meetmeid rakendades (nt nn Pandora ja Panama paberite kaasused, mille alusel palus nt Euroopa Parlament 21.10.2021 resolutsiooni punktis 12 Euroopa Prokuratuuril hinnata, kas nende andmete põhjal saab alustada konkreetseid uurimisi1).
3. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-19-09 p-s 20.2 sedastanud, et avalikult kättesaadavate andmete tõendina kogumiseks ei ole vajalik kohtu luba. Kohtu luba on vajalik vaid juhul, kui andmed ei ole avalikult kätte saadavad ning nende kogumine eeldab jälitustoimingu teostamist. Lisaks tuleb reaalajas andmete jälgimisest eristada olukorda, kus ligipääs saadakse postkastis olevatele varasematele kirjavahetustele. Selles osas on Riigikohus lahendis nr 3-1-1-14-14 öelnud, et Põhiseaduse range kaitse kohaldub seega e-kirjale või sms-sõnumile selle ärasaatmisest kuni saajani jõudmiseni, telefonikõnele selle toimumise hetkel ning postisaadetisele alates selle üleandmisest postiasutusele kuni adressaadini toimetamiseni. Nimetatud asjaolu on põhjendatav sellega, et sõnumi teeloleku ajal, kui ta on väljunud saatja valdusest ning pole veel adressaadini jõudnud, on sõnum isiku mõjusfäärist väljas ning ta ei saa seda kolmandate isikute eest kaitsta. Kui sõnum on adressaadini jõudnud, on inimesel võimalik otsustada, kas sõnum kustutada või teha muul viisil kolmandatele isikutele kättesaamatuks. Järelikult pole juba adressaadini jõudnud sõnumite äravõtmisel kriminaalmenetluses kohtu luba 1 https://www.europarl.europa.eu/doceo/document/TA-9-2021-0438_ET.html 11 1-21-5633 vaja ning põhiseaduse kohaseks uurimistoiminguks nende saamiseks kriminaalasja juurde on nii läbiotsimine kui ka vaatlus.
4. Järelikult on menetlustoiminguks, millega uurida internetis vabalt ligipääsetavaid andmeid,

§ 86kohaselt vaatlus.

Kuivõrd nimetatud andmete vaatlemiseks ei ole kohtu luba vajalik, piisab nende tõendina lubatavuse hindamisel otsustusest, kas on täidetud seaduses ettenähtud nõuded vaatluse teostamiseks ning alused vastavalt PS §-le

1. Vaatluse kui tõendi kriminaalasja juurde saamise käiku peegeldava toimingu alusel saab hinnata tõendi saamise seaduslikkust.
2. Vaatlusprotokollis (tõend nr 16) on kirjeldatud viis, kuidas laeti alla ning tehti tõmmis internetis olevatest andmetest, mis sisaldavad e-postikastis Xxxx olevaid andmeid. Kohus on ka ise kontrolli tulemusel jõudnud tõdemuseni, et nimetatud andmed on tõepoolest internetist avalikult kättesaadavad.
3. Kohtupraktika kohaselt kuuluvad põhiseaduse § 43 kaitsealasse vaid need sõnumid, mis on hetkel kommunikatsiooniprotsessis, kuid sinna ei kuulu juba saadetud ja andmekandjale salvestatud sõnumid, mis on saatja või saaja valduses (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30.06.3014.a otsus asjas nr 3-1-1-14-14, p 816; Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20.11.2015.a otsus asjas nr 3-1-1-93-15 p 100). Ka Riigikohtu lahendite 3-4-1-3-09 p-s 16 ning 3-3-1-43-11 p-des 14–15 on välja toodud, et igasugune riive, mis on seotud sõnumisaladusega, ei kuulu PS § 43 kaitsealasse, vaid neid võib käsitleda ka vastavalt PS §-le
4. Kui sõnumid on jõudnud juba adressaadini, kuuluvad need sõnumid PS §-s 26 sätestatud eraelu kaitsealasse.
5. Kohtupraktika kohaselt saab lugeda tõendi üldjuhul lubamatuks alles siis, kui tõendi kogumise korda on oluliselt rikutud (vt ka

§ 64lg 1).

Mh tuleb tõend tõendikogumist kõrvaldada, kui tõend on saadud menetlustoimingust puudutatud isiku põhiõiguste olulise rikkumisega. Nagu eelnevalt tuvastatud, elektronpostkasti sisu oli internetis avalikult kättesaadav ning alla laetav. Vaatlusprotokollis on põhjalikult kajastatud, kuidas need andmed on kriminaalasja juurde jõudnud ning milliseid riist- ja tarkvaralisi vahendeid on kasutatud selle info analüüsimiseks.

1. Punktis 31 kajastatud põhimõtete kohaselt tuleb avalikult kättesaadavate elektronpostkastis olevate sõnumite vaatlemise õiguspärasuse hindamisel hinnata, kas on täidetud seaduses ettenähtud alused vastavalt PS §-le 26 ehk et kas on õigustatud riive eraelu puutumatusele. Vastus sellele küsimusele on kohtu hinnangul jaatav.
2. PS § 26 sätestab, et igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Paragrahvi teine lause sätestab aga eraelu piirklausli. Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. Paragrahvi 26 teises lauses on seega sätestatud kvalifitseeritud seadusereservatsioon, mis lubab eraelu riivata üksnes seadusega või seaduse alusel ja § 26 teises lauses kindlaks määratud põhjustel. Üldjuhul peaks kvalifitseeritud seadusereservatsiooni puhul piirangu põhjuste loetelu olema ammendav, kuid tähelepanu tuleb pöörata ka PS §-s 10 sätestatule, mis tagab põhiõiguste kataloogi avatuse. Käesolevalt tuleb kohtu hinnangul § 26 riivet õigustava eesmärgina käsitleda ka riigi julgeolekut, mida saab lugeda riivet õigustavaks eesmärgiks. Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ning võõrandamatu. Seadusandja on otsesõnu sätestanud piirangut õigustavate asjaoludena kuriteo 12 1-21-5633 tõkestamise, aga samuti ka avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitse, millega omakorda haakub Eesti Vabariigi julgeoleku tagamine. Arvestades ka, et PS § 3 lg 1 teise lause kohaselt on rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa, saab PS § 26 riivet õigustava eesmärgi osas lähtuda EIÕK art 8 lg 2 sõnastusest, seal sätestatud piirangutest, kus eraelu õiguse riivet on õigustatud mh riigi julgeoleku huvides.
3. Kokkuvõttes on kohtu hinnangul internetist avalikult kätte saadud andmete vaatlemisel järgitud

§-s 86 sätestatud nõudeid (sh on tuvastatav selle kriminaalmenetlusse tõendina jõudmise asjaolud ning PS § 26 riive legitiimne eesmärk), mistõttu on Isik 5 e-posti vaatlus ja selle pinnalt koostatud vaatlusprotokoll lubatav tõend. Muud küsimused

1. Kaitsja esitas kohtule tõendina Euroopa parlamendi liikme T. Ž. ning kaasallkirjastajate M. S., M. M., J. P., V. B., A. K. 19.04.2021 pöördumise EV presidendile, milles kokkuvõtvalt pöörduti presidendi kui põhiseaduse valvuri poole palvega aidata õigus ja õiglus jalule seada juba kaks kuud vahi all viibiva Sergei Seredenko suhtes, keda võib pidada mitmes mõttes poliitvangiks. EV presidendil paluti teha Sergei Seredenko suhtes positiivne otsus. Kohtule jääb arusaamatuks, mida kaitsja kõnealuse pöördumisega tõendada soovis. Euroopa parlamendi liikme jt isikute pöördumine näitab, et ei mõisteta või ei taheta aktsepteerida võimude lahususe põhimõtte toimimist riikides, kus lähtutakse demokraatlikest põhimõtetest. Võimude lahususe põhimõtte kohaselt ei ole kellelgi, sh riigi presidendil või parlamendil (ega ka Euroopa parlamendil) õigus sekkuda konkreetsesse kohtueelsesse kriminaalmenetlusse ega ka kohtumenetlusse. Kohus on menetluse juhtimisel ja otsustuste tegemisel sõltumatu. Taolised pöördumised on ebakohased kohtupidamise mõjutamise katsed, mis teatud juhtudel võivad olla kriminaalkorras karistatavad (KarS § 303). Eelnevast lähtuvalt jätab kohus kõnealuse tõendi tähelepanuta. Samuti jätab kohus tõendikogumist välja kaitsja poolt esitatud dokumendid selle kohta, et süüdistatav oli valitud Maardu linnavolikogu liikmeks ning Seredenko aruanded tema 10aastase tegevuse kohta vene ombudsmanina. Olles tutvunud kohtule esitatud materjalidega kogumis, leiab kohus, et neis dokumentides puudub süüdistuse eseme seisukohalt tähtsust omav teave.
2. Süüdistus
3. Kokkuvõtvalt on Sergei Seredenko antud kohtu alla süüdistatuna KarS § 2351 lg 1 järgi, s.o Eesti Vabariigi vastases suhtes (15.11.2009 kuni 13.01.2019 kehtinud § 2351 redaktsiooni [RT I 2009, 51, 347 - jõust. 15.11.2009] järgi Eesti Vabariigi vastane vandenõu), mis seisnes alljärgnevas:
4. Eesti Vabariigi (edaspidi ka EV) kodanik (kodakondsus saadud 11.04.1995 Riigikantselei korraldusega nr 170) Sergei Seredenko lõi mitte hiljem kui 15.11.2009 kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata kohas ja pidas kuni 03.03.2021, s.o kuni kahtlustatavana kinnipidamiseni, Eesti Vabariigi vastast suhet Venemaa Föderatsiooni (edaspidi VF), VF-i Presidendi Administratsiooni Välismaaga Regioonidevaheliste ja Kultuurisidemete Arendamise Valitsuse (edaspidi ka VRKAV), VF-i julgeolekuasutuste ning VF-i ja eelnimetatud VF-i organisatsioonide ülesandel ja huvides tegutsevate isikutega, s.o Isik 1iga (Isik 1), Isik 2iga 13 1-21-5633 (Isik 2), Isik 3iga (Isik 3), Isik 4iga (Isik 4), Isik 5ga (Isik 5), Isik 6iga (Isik 6) ja Isik 7iga (Isik 7).
5. Sergei Seredenko lõi ja pidas 15.11.2009 kuni kahtlustatavana kinnipidamiseni 03.03.2021 EV vastast suhet Venemaa Föderatsiooni, VRKAV, VF-i julgeolekuasutuste ning VF-i ja eelnimetatud VF-i organisatsioonide ülesandel ja huvides tegutsevate isikutega eesmärgiga abistada välisriiki, välisriigi organisatsioone ja välisriigi ülesandel tegutsevaid isikuid Eesti Vabariigi iseseisvuse, sõltumatuse ja territoriaalse terviklikkuse vastu suunatud vägivallata tegevuses ja Eesti Vabariigi julgeolekut kahjustavas luuretegevuses järgmiselt:
6. Sergei Seredenko kasutas Eesti Vabariigi vastase suhte pidamise käigus Venemaa Föderatsiooni, VRKAV, VF-i julgeolekuasutuste ning VF-i ja eelnimetatud VF-i organisatsioonide ülesandel ja huvides tegutsevate isikutega, s.o Isik 1iga, Isik 6iga, Isik 2iga, Isik 3iga, Isik 4iga, Isik 7iga ja Isik 5ga ühenduse pidamiseks ja teabe edastamiseks telefoniabonentide xxxx, xxxx, xxxx, e-postiaadresse xxxx, xxxx, Facebook Messenger kontot ID numbriga xxxx ja nimega „Seredenko“, Skype kontot „xxxx“.
7. Sergei Seredenko on teadlikult loonud ja pidanud ajavahemikul 15.11.2009 kuni 03.03.2021 Eesti Vabariigi vastast suhet Venemaa Föderatsiooni, VF-i Presidendi Administratsiooni Välismaaga Regioonidevaheliste ja Kultuurisidemete Arendamise Valitsuse, VF-i julgeolekuasutuste Föderaalse Julgeolekuteenistuse, Välisluureteenistuse ja VF-i Kindralstaabi Peavalitsuse huvides ja ülesandel tegutsevate Isik 1iga, Isik 2iga, Isik 3iga, Isik 4iga, Isik 5ga, Isik 6iga, Isik 7iga, edastades neile teavet, koostades ja avaldades nendega koostöös artikleid, osaledes nende poolt korraldatud üritustel ja organisatsioonide tegevuses, mis olid suunatud VF-i välis- ja julgeolekupoliitilistel eesmärkidel VF-i mõjutustegevuse elluviimiseks, eesmärgiga lõhestada Eesti Vabariigi ühiskonda, diskrediteerida Eesti Vabariiki ja selle institutsioone ja riivata Eesti Vabariigi põhiseaduslikku korda, iseseisvust ja territoriaalset terviklikkust ning julgeolekut. Sergei Seredenko sai Eesti Vabariigi vastase suhte pidamise eest tehtud koostöö eest tasu ja talle hüvitati reisimisega seotud kulutused kokku mitte vähem kui summas 5334,48 eurot.
8. Seega Sergei Seredenko, luues teadlikult Eesti Vabariigi kodanikuna eelkirjeldatud viisil välisriigi, välisriigi organisatsiooni ja välisriigi ülesandel tegutsevate isikutega Eesti Vabariigi vastase suhte ja seda pidades, tegutses eesmärgiga abistada välisriigi ülesandel tegutsevaid isikuid Eesti Vabariigi iseseisvuse, sõltumatuse ja territoriaalse terviklikkuse vastu suunatud vägivallata tegevuses ning toetada Eesti Vabariigi vastu suunatud luuretegevust (s.o eesmärgiga panna toime KarS §-s 232 ja § 2342 sätestatud kuritegu), pani toime KarS § 2351 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo (15.11.2009 kuni 13.01.2019 kehtinud § 2351 redaktsiooni järgi Eesti Vabariigi vastane vandenõu, RT I 2009, 51, 347 - jõust. 15.11.2009).
9. Sergei Seredenko end esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud.
10. Süüdistatava enda sõnul on ta sõltumatu teadlane, jurist ja inimõiguste kaitsja. Ta ei ole artiklite ja raamatute kirjutamisel saanud nende sisu osas kelleltki juhiseid. Eesti teemal ei ole keegi temalt mingeid töid tellinud. Ta kehtestas endale põhimõtte, et initsiatiiv lähtub temast. Ta kirjutas nii teaduslikke artikleid kui ka publitsistikat. Teemadeks olid õiguslikud küsimused, demokraatia, inimõigused, globaliseerumine, õiguskaitsjate tagakiusamine. VF narratiivide levitamisega ta ei tegelenud, kuna neid ei olnud olemas. Samas ütles süüdistatav, et on oma tekstides kirjutanud russofoobiast, diskrimineerimisest. Venelaste ebavõrdne kohtlemine 14 1-21-5633 Eestis, nende süsteemne diskrimineerimine oli üks põhjus, miks ta hakkas õiguskaitsjaks. Venelaste põhiseaduslike õiguste hävitamine, rahvusvaheliste lepingutega ette nähtud õiguste hävitamine oli kahtlemata tema kirjutiste teemaks.
11. Seoses honorari saamisega ning väljaannetega, kus tema tekste avaldati märkis süüdistatav Minu meelest raamatute eest ei saanud mitte midagi. Artiklite eest vabaturu tingimustes mõnikord sain, mõnikord mitte. Tänase päeva seisuga on tingimused sellised, et siis, kui ma alustasin Delfis avaldamist, pakuti autorilepingut, kus oli kajastatud honorarisumma, mis arutatakse lepingu sõlmimisel, suhete sõlmimisel. Tahan rõhutada, et mingit honoraarset võrgustikku hetkel ei eksisteeri. Honorari ehk tasu sain ma pidevalt, kui töötasin Balti informatsiooniagentuuri korrespondendina. Seal oli täpselt korrespondendi mõte välja öeldud. Saan praegu Rossija Sevodnjalt poliitkorrektori eest, vähemalt sain. Sel aastal mul pole enam lepingut ja vaevalt, et see tuleb. Tasus mulle Russki Vek, Regnum mõnikord maksis, mõnikord mitte. Rubaltic reeglina maksis. Russkii Vek ei ole maksnud. Slavia.ee ei maksnud. Poolenisti professionaalsed portaalid. Postimees kunagi maksis. Eestis ei avaldata mind juba pikka aega tänu kaitsepolitseile. Rossija today kooskõlastust mul ei olnud. Mul oli enda formaat kehtestatud. Just poliitkorrektor, mida ma mainisin, 5 aastat ja mille avaldamine lõppes septembris
12. Leping oli, 5 aastat tegelesin, rohkem ei soovinud. Peale poliitkorrektorit ma ei ole nende juures midagi teinud. Siin ei ole valiku küsimust. Eksisteerivad mingid nüansid, mida nimetasite toimetuse poliitikaks. Milles on vahe rubalticu ja regnumi vahel …. Rubaltic pretendeerib poliitiliseks portaaliks, mis on keskendunud vahetult regioonile. Regnum – peatoimetaja Modest Kolerov, see on eraõiguslik portaal. Siin oli ka Regnumi korrespondent. Eraportaal, ette teada kahjum. Redaktsiooni poliitika väljendub selles, et Eestis toimuvate sündmuste huvides Baltikumis eraettevõtja Kuller oli nõus kahjusid kandma. See oli tema avalduse mõte. Pärast seda portaal müüdi edasi, tagastati Kullerile. Minu jaoks oli ta hea näide sõltumatu massimeedia osas, mille töötajatega olid mul head koostöösuhted.
13. Kirjutatud artiklite eesmärgid ei olnud EV julgeolekuga seotud. Samuti mitte asutuste diskrediteerimisega. Küll aga soovis ta suunata neid asutusi õigesse suunda. Ta kirjutas neid seetõttu, et ombudsman on nii hea, kui kuulus ta on. Ta sõdis inimõiguste eest.
14. Maakohtu seisukoht süüdistuse osas
15. KarS § 2351 lg 1 kohaselt on kuni kuueaastase vangistusega karistatav suhte loomine või pidamine välisriigiga, välisriigi organisatsiooniga või välisriigi ülesandel tegutseva isikuga eesmärgil panna toime käesoleva seadustiku §-s 231, 232, 233, 234, 2342 või 235 sätestatud kuritegu. Vastav sõnastus kehtib alates 14.01.
16. Varasemas, 15.11.2009 jõustunud redaktsioonis oli karistatav Eesti Vabariigi kodaniku poolt suhte loomine või pidamine välisriigiga, välisriigi organisatsiooni või välisriigi ülesandel tegutseva isikuga eesmärgiga panna toime käesoleva seadustiku §-s 232 sätestatud kuritegu. Nimetatud redaktsioonide võrdlusest nähtuvalt on kehtivas redaktsioonis kuriteokoosseisu oluliselt laiendatud. Välja on jäetud erilise isikutunnuse - Eesti Vabariigi kodanik – nõue. Lisaks on laiendatud kuriteokoosseisude loetelu, mis saavad olla KarS § 2351 lg 1 kohase tegevuse eesmärgiks. Varasem koosseis sätestas eesmärgina vaid KarS §-s 232 kirjeldatud süüteo sooritamise ning kehtivas redaktsioonis on lisatud §-d 231, 233, 234, 2342 ja
17. Süüdistuses heidetakse eesmärgina ette Kars § 232 ja 2342 (viimane alates 14.01.2019). 15 1-21-5633
18. KarS § 232 alates 15.11.2009 kehtiva redaktsiooni kohaselt on karistatav Eesti Vabariigi kodaniku poolt välisriigi, välisriigi organisatsiooni, välismaalase või välisriigi ülesandel tegutseva isiku abistamine Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse või territoriaalse terviklikkuse vastu suunatud vägivallata tegevuses või riigisaladuse või salastatud välisteabe kogumine selle edastamise eesmärgil või selle edastamine välisriigile, välisriigi organisatsioonile, välismaalasele või välisriigi ülesandel tegutsevale isikule. Antud juhul on süüdistuse etteheide esimese teoalternatiivi järgi. KarS § 2342 lg 1 näeb ette karistuse välisriigi luure- või julgeolekuteenistuse teenistuja poolt või selle huvides või ülesandel tegutseva isiku poolt Eesti Vabariigi julgeoleku vastu suunatud tegevuse eest, sealhulgas teabe või asja kogumise, hoidmise, edastamise, üleandmise, muutmise või kahjustamise eest, kui puudub käesoleva seadustiku §-s 231, 232, 233 või 234 sätestatud süüteokoosseis.
19. Poolte vahel ei ole sisulist vaidlust selles, et süüdistatav suhtles süüdistuses nimetatud isikutega. Samuti ei seadnud süüdistatav ega kaitsja kahtluse alla kohtule esitatud tõendites kajastatud isikutevahelise suhtluse sisu. Süüdistatava sõnul on erinevates vaatlusprotokollides fikseeritud vestlused aset leidnud. Samuti on ta osalenud ja esinenud erinevatel konverentsidel jm üritustel, esitanud meedias arvamusi ning kirjutanud artikleid ja raamatuid, mida süüdistuses ja tõendites kirjeldatakse.
20. Peamisteks vaidlusalusteks küsimusteks on asjaolud – kas süüdistuses nimetatud organisatsioonid ja inimesed olid välisriigi organisatsioonid ja välisriigi ülesandel tegutsevad isikud ja kui olid, siis kas süüdistatav oli sellest teadlik või mitte; milline oli Sergei Seredenko ja nende isikute tegevuse eesmärk ja kas nende isikutega suhte loomine ning hoidmine toimus eesmärgil panna toime KarS §-s 232, 2342 sätestatud kuritegu; kas süüdistatava kirjutistes ja sõnavõttudes avaldatu oli seaduslikul viisil isiklike poliitiliste vaadete jm seisukohtade avaldamine või oli tegemist ebaseadusliku tegevusega KarS § 2351 mõttes.
21. Siinkohal tasub vahemärkusena mainida ka asjaolu, et süüdistatav oli kõnealuse koosseisu olemasolu ning sisuga hästi kursis, kuivõrd ta on sellest ka artikli kirjutanud (vt 06.04.2022 istungi protokoll) ja ta ise hindab selles olevat analüüsi kõrgelt. Samas oma teadmisi karistusõiguses peab ta tagasihoidlikuks.
22. Hindamaks, kas Sergei Seredenko tegevuses esinevad KarS § 2351 lg 1 tunnused, tuleb tuvastada: kas süüdistatav lõi või pidas suhet süüdistuses nimetatud välisriigiga, organisatsioonidega või isikutega; kas need isikud olid välisriigi ülesandel tegutsevad isikud; milline oli nende isikute tegevuse eesmärk; kas suhete loomine ja hoidmine toimus eesmärgil panna toime KarS §-s 232 või 2342 sätestatud süütegu.
23. Esmalt käsitleb kohus väidetavat VF mõjutustegevust ning selle tähendust KarS § 232, 2342 ja 2351 kontekstis. Seejärel hindab kohus süüdistuse tõendatust järgmistes küsimustes - süüdistuses märgitud organisatsioonide ja inimeste tegevus ja eesmärk; süüdistatava suhted süüdistuses märgitud isikutega ning KarS § 2351 lg 1 koosseisu tunnusena käsitletud eesmärgi olemasolu. 3.1 Mõjutustegevus
24. Süüdistuse kohaselt peab VF oma julgeolekustrateegia (kinnitatud 31.12.2015 ja 02.07.2021) ning VF-i sõjalise doktriini (kinnitatud 21.04.2000 ja 25.12.2014) kohaselt Eesti 16 1-21-5633 Vabariiki, Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (edaspidi NATO) liikmesriigina, VF-ile nii sõjaliseks ohuks kui ka ähvarduseks. VF-i julgeolekustrateegia ja sõjaline doktriin tähtsustab informatsiooniliste meetmete rakendamist ja selleks vajalike üksuste ning võimekuste loomist. VF-i sõjalise doktriini kohaselt peab VF olema muu hulgas valmis relvajõudude ennetavaks kasutamiseks, seal hulgas Eesti Vabariigi vastu ning vastaste suhtes hübriidsete meetmete kasutamiseks. VFi Eesti Vabariigi vastu suunatud hübriidsõja meetmetes on kandev roll informatsioonilisel mõjutustegevusel (edaspidi ka mõjutustegevus). Hübriidmeetmed hõlmavad massiliste desinformatsiooni levitamist, suunatud migratsiooni, luuretegevust, majanduslikku ning poliitilist survestamist, Eesti Vabariigi institutsioonide usaldusväärsuse kahjustamist. VF-i informatsioonilise mõjutustegevuse üheks eesmärgiks on Eesti Vabariigi ühiskonna lõhestamine, põhiseadusliku korra, ja julgeoleku kahjustamine, mis võib viia Eesti Vabariigi territoriaalse puutumatuse ja iseseisvuse riiveni.
25. VF-i presidendi ja VF-i Julgeolekunõukogu poolt tehtud VF-i mõjutustegevuse strateegilisi otsuste elluviimist koordineerib süüdistuse hinnangul Eesti Vabariigi suhtes VF-i presidendi 22.02.2005 ukaasiga nr 198 loodud VF-i Presidendi Administratsioon (Администрация Президента Российской Федерации) ja selle struktuuriüksus Välismaaga Regioonidevaheliste ja Kultuurisidemete Arendamise Valitsus (Управление Администраций Президента Российской Федерации по межрегиональным и культурным связям с зарубежными странами, edaspidi VRKAV). VRKAV eesmärgiks on kaitsta ja laiendada VFi riiklikke huve lähivälismaal, mõjutades muuhulgas VF-i julgeolekuasutuste abil varjatult sihtriigi poliitikat ja propageerides VF-i välis- ja julgeolekupoliitikat toetavaid narratiive. VF-i mõjutustegevust aitavad ellu viia VF-i riiklikult kontrollitav meedia, erinevad pealtnäha valitsusvälised, aga riigi poolt ja huvides loodud ning rahastatud organisatsioonid, VF-i julgeolekuasutuste poolt koostööle kaasatud isikud (mõjuagendid), kes levitavad VF-i välis- ja julgeolekupoliitika narratiive ja propagandasõnumeid. VF-i julgeolekuasutustel Välisluureteenistusel (edaspidi SVR), VF-i Kindralstaabi Peavalitsusel (GU, tuntud kui ja edaspidi GRU) kui ka Föderaalsel Julgeolekuteenistusel (edaspidi FSB) on informatsiooniliseks mõjutustegevuseks spetsiaalseeritud struktuuriüksused. VRKAV korraldab VF-i julgeolekuasutustega koostöös ja nende kaudu VF-i välis- ja julgeolekupoliitikat toetavate narratiivide kujundamist ja levitamist, neid levitavate kanalite loomist ja toetamist, kõneisikute ning mõjuagentide leidmist ja kureerimist ning välisriikide kohta diskrediteeriva sisu tootmist ja levitamist.
26. Süüdistuses on viidatud Eesti julgeolekupoliitika alustele (jõustunud 31.05.2017, RT III, 06.06.2017, 2), mille kohaselt tagab Eesti Vabariigi julgeolekut sidus ühiskond. Tegelikkust moonutava infovälja mõju toob kaasa pingeid rahvusvahelistes suhetes, teatud rühmade radikaliseerumist ja ühiskonna sidususe kahjustumist. Riigi tasandil informatsiooniga manipuleerimist ja valeteabe levitamist kasutatakse laialdaselt konfliktide eskaleerimiseks. VF on kasutanud oma eesmärkide saavutamiseks teabealaseid, majanduslikke vahendeid ja sõjalist jõudu. VF-i informatsiooniline mõjutustegevus ohustab seega Eesti Vabariigi julgeolekut ja Eesti Vabariigi iseseisvust, sõltumatust ja territoriaalset terviklikkust.
27. Süüdistusaktis on viidatud VF julgeolekustrateegia kahele versioonile, mis on vastavalt kinnitatud 31.12.2015 ja 02.07.
28. Kohus jätab viimase tähelepanuta, kuivõrd see on kinnitatud pärast süüdistuse esemeks olevat ajaperioodi ega saa seetõttu tulevikku orienteeritud strateegia dokumendina anda infot, milliseid julgeoleku strateegiaid VF süüdistuses kirjeldatud perioodil rakendas. 17 1-21-5633
29. VF 31.12.2015 kinnitatud julgeolekustrateegia2 punkti 3 kohaselt on strateegia eesmärgiks koondada riigiasutuste, kohaliku omavalitsuse organite ning kodanikuühiskonna institutsioonide koostöö ning luua soodsad sise- ja välistingimused Venemaa Föderatsiooni riiklike huvide ja strateegiliste riiklike prioriteetide elluviimiseks. Punktis 18 ja 106 nimetatakse Venemaad ohustavaks NATO suurenenud sõjalist aktiivsust ning sõjalise infrastruktuuri Venemaa piiridele lähemale paigutamist. Julgeolekustrateegia punkt 36 näeb ette, et strateegilise heidutuse ja relvakonfliktide ennetamise tagamiseks töötatakse välja ja rakendatakse omavahel seotud poliitilisi, sõjalisi, sõjalis-tehnilisi, diplomaatilisi, majanduslikke, informatsioonilisi ja muid meetmeid. Nende meetmete eesmärk on takistada relvastatud jõu kasutamist Venemaa vastu ning kaitsta suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust. Nimetatust järeldub, et VF on defineerinud Eesti Vabariigi, kui NATO liikmesriigi, VF julgeolekut ohustavaks ning VF ohustavate riikide heidutamiseks kasutatakse hübriidmeetmena omavahel seotud erinevaid sõjalisi ja mittesõjalisi (nt majanduslikke, informatsioonilisi poliitilisi jm) mõjutusvahendeid. Samad eesmärgid ja põhimõtted olid sätestatud kõnealuse strateegia algversiooni (VF julgeoleku strateegia kuni 2020, kinnitatud VF presidendi ukaasiga 12.05.20093) punktides 5, 17, 19 ja
31. Ka VF sõjalistes doktriinides (VF sõjaline doktriin 2014 4 ja VF sõjaline doktriin 20105) peetakse NATO liikmesriike, NATO laienemist, suurenenud sõjalist aktiivsust ning sõjalise infrastruktuuri Venemaa piiridele lähemale paigutamist peamiseks sõjaliseks ohuks VF-le (vastavalt punktides 8 ja 12). Sealjuures peetakse kaasaaegsete sõjaliste konfliktide iseloomulikuks jooneks sõjalise jõu ning mittesõjalise iseloomuga jõudude ja vahendite integreeritud kasutamist (vt nt 2010 doktriini p 12). VF peab oma peamiseks ülesandeks sõjaliste ohtude neutraliseerimiseks poliitiliste, diplomaatiliste ja muude mittesõjaliste vahendite kasutamist (vt nt 2010 doktriini p 19). Kuivõrd VF käsitleb NATO-t ja selle liikmesriike peamise sõjalise ohuna, siis eelviidatud doktriinidest lähtuvalt on eesmärgiks seatud selle ohu neutraliseerimine ning selleks erinevate mittesõjaliste vahendite integreeritud kasutamine.
32. Üks VF presidendi administratsiooni kuuluvaks struktuuriüksuseks, mis on vastavalt VF presidendi 22.02.2005 ukaasile nr 1986 loodud VF presidendi tegevuse tagamiseks VF rahvusvaheliste suhete arendamiseks, on Välismaaga Regioonidevaheliste ja Kultuurisidemete Arendamise Valitsus (VRKAV). Nimetatud üksuse eesmärgiks on mh regioonidevaheliste ja kultuurisidemete projektide väljatöötamine ja elluviimine välisriikides, et toetada VF presidenti riigi välispoliitilise strateegia elluviimisel.7 Kuivõrd VF presidendi välispoliitilised strateegiad hõlmavad ka VF presidendi kinnitatud VF julgeolekustrateegiat ning sõjalisi doktriine, on nende toetamine ja elluviimine erinevate välisriikide (sh EV) suunal ka VRKAVi ülesandeks. Asjatundja selgituste kohaselt (vt täpsemalt allpool) on VRKAV üks peamisi VF mõjutustegevust nii Venemaal kui ka välismaal kureerivaid organisatsioone. VRKAVil on 2 http://publication.pravo.gov.ru/Search. VF õigusaktide automaatseks tõlkeks kasutas kohus Translate.google.com rakendust. 3 О Стратегии национальной безопасности Российской Федерации (pravo.gov.ru) VF õigusaktide automaatseks tõlkeks kasutas kohus Translate.google.com rakendust 4 http://scrf.gov.ru/security/military/document129/ VF õigusaktide automaatseks tõlkeks kasutas kohus Translate.google.com rakendust 5 http://kremlin.ru/supplement/461 VF õigusaktide automaatseks tõlkeks kasutas kohus Translate.google.com rakendust tõlkimiseks 6 http://ips.pravo.gov.ru/?docbody=&prevDoc=102085970&backlink=1&&nd=102091154 VF õigusaktide automaatseks tõlkeks kasutas kohus Translate.google.com rakendust 7 Allüksused ∙ Administratsioon ∙ Struktuur ∙ Venemaa president (kremlin.ru) automaatseks tõlkeks kasutas kohus Translate.google.com rakendust 18 1-21-5633 koordineeriv funktsioon. Suheldes erinevate VF organisatsioonidega ja välisministeeriumiga üritavad jagada juhiseid, juhtnööre erinevatele väiksematele organisatsioonidele, MTÜdele, gongodele, meediale jne.
33. Süüdistuses on asjakohaselt viidatud KarS § 2351 lg 1 sisustamisel Eesti julgeolekupoliitika alustele (jõustunud 31.05.2017, RT III, 06.06.2017, 2), mille kohaselt tagab Eesti Vabariigi julgeolekut mh sidus ühiskond. Riigikogu on oma otsuses konkreetselt sõnastanud, et Euroopa julgeolekut mõjutab Venemaa suurenenud sõjaline aktiivsus ja agressiivsus. Venemaa huvi on taastada suurriigi positsioon ning selle nimel ei hoidu ta teravast vastandumisest lääne väärtusruumile ja Euro-Atlandi kollektiivsele julgeolekusüsteemile. Lisaks poliitilistele, diplomaatilistele, teabealastele ja majanduslikele vahenditele on Venemaa oma eesmärkide saavutamiseks kasutanud sõjalist jõudu. Venemaa on tugevdanud oma relvajõudusid ja suurendanud sõjalist kohalolekut NATO liikmesriikide piirialadel, sealhulgas Läänemere piirkonnas ja Eesti piiridel. Samuti on otsuses märgitud, et Eesti põhiseadusliku korra tagamiseks tuleb tõkestada vaenulikku mõjutustegevust. Seega on EV seadusandja leidnud, et Eesti Vabariigi julgeolekut ohustavad mh ka VF kasutatavad teabealased vahendid. Kohtu hinnangul saab teabealasteks vahenditeks pidada erinevaid informatsioonil põhinevaid rünnakuid. See hõlmab ka riigi tasandil informatsiooniga manipuleerimist ja valeteabe levitamist ning tegelikkust moonutava infovälja loomist.
34. Eelmises punktis viidatud otsusega tunnistati kehtetuks Riigikogu varasem otsus „Eesti julgeolekupoliitika alused“ heakskiitmine (jõustunud 12.05.2010, RT I 2010, 22, 110). Ka 12.05.2010 jõustunud otsuses nägi Riigikogu Eesti Vabariigi julgeolekuohuna VF tegevust, kuivõrd VF on pidanud NATO kasvanud rolli julgeolekukoostöös ja NATO laienemist oma huvide vastu suunatuks ning VF määratleb oma huve suurriikliku seisundi taastamise eesmärgist lähtudes ega hoidu kohati teravast vastandumisest teistele riikidele. Lisaks poliitilistele ja majanduslikele vahenditele on Venemaa oma eesmärkide saavutamiseks valmis kasutama ka sõjalist jõudu. Samuti nähti juba aastal 2010 Eesti-vastast (vaenulikku) mõjutustegevust (sh infooperatsioone) Eesti riigi põhiseaduslikku korda ohustava tegevusena. Riigikogu leidis, et riigi julgeoleku tagamiseks on mh oluline ühiskonna sidusus ning põhiseaduslike väärtuste omaksvõtt.
35. Kohtu hinnangul tuleb samadest põhimõtetest lähtuda ka KarS
36. peatükis sätestatud riigivastaste kuritegude koosseisude sisustamisel. Otsustamaks, mida seadusandja on pidanud silmas koosseisutunnustena sätestatud Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse või territoriaalse terviklikkuse vastu suunatud vägivaldse või vägivallata tegevuse all, tuleb muu hulgas juhinduda Riigikogu otsustega kinnitatud Eesti julgeolekupoliitika alustest. Eelnevast nähtuvalt on seadusandja pidanud Eesti Vabariigi julgeolekut ohustavateks teguriteks lisaks sõjalise jõu (st vägivaldse tegevuse) kasutamisele ka erinevaid Eesti vastaseid vägivallata tegevusi – sh vaenulikku mõjutustegevust, mis hõlmab ka riigi tasandil informatsiooniga manipuleerimist ja valeteabe levitamist ning tegelikkust moonutava infovälja loomist. Seega süüdistuses kirjeldatud väidetav VF Eesti vastane mõjutustegevus vastab formaalselt KarS §-s 232 sätestatud Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse või territoriaalse terviklikkuse vastu suunatud vägivallata tegevuse ning KarS §-s 2342 sätestatud Eesti Vabariigi julgeoleku vastu suunatud tegevuse tunnustele. VF julgeolekustrateegiate ja sõjaliste doktriinide pinnalt loeb kohus tuvastatuks, et VF (KarS 2351 tähenduses välisriik) on seadnud eesmärgiks kasutada Eesti riigi vastu hübriidmeetmena omavahel seotud erinevaid mittesõjalisi (nt majanduslikke, informatsioonilisi, poliitilisi jm) mõjutusvahendeid. 19 1-21-5633
37. Prokuratuur kutsus süüdistuses kirjeldatud väidetava VF mõjutustegevuse olemuse ning julgeolekuvaldkonna ja hübriidohtude selgitamiseks ja tõendamiseks kohtuistungile asjatundja X. X.i. Asjatundja ülekuulamine toimus 18.02.2022, 25.02.2022 ja 09.03.2022 kohtuistungitel.
38. Asjatundja ütluste ning kohtuistungil uuritud ETISe (Eesti Teadusinfosüsteem, kus kajastuvad Eestis elavate, töötavate või Eesti teadusasutustega koostööd tegevate teadlaste publikatsioonid ja projektid; teadlase enda soovil ka CV) andmebaasis www.etis.ee kajastuvate andmete pinnalt tuvastas kohus, et asjatundja töötab Xxxx (xxxx). Tal on xxxx valdkonnas. Asjatundja sõnul (mida kinnitavad ka ETISe andmed) on ta koostanud mitmeid xxxx. Prokuröri ja kaitsja küsimustele vastates selgitas asjatundja põhjalikult, milliste omandatud teadmiste pinnalt on ta oma uurimisvaldkonnas järeldusi teinud ning publikatsioone avaldanud. Üldpublikatsioone on ta avaldanud xxxx. Tippteaduslikke publikatsioone, mis puudutavad puhtalt infosõda ja hübriidsõda, on üle xxxx. Asjatundja sõnul on tema uurimisvaldkond seotud ideoloogiate küsimustega ehk ka maailmavaate küsimustega, kuna infosõda on ideoloogia osa. Kohus tutvus ka mitmete asjatundja publikatsioonidega, millele ta istungil viitas. Nimetatud andmete pinnalt asub kohus seisukohale, et X. X.il on olemas piisavad eriteadmised andmaks selgitusi kõnealuse kriminaalmenetluse tõendamiseseme asjaolude paremaks mõistmiseks ning tema kaasamine asjatundjana on kooskõlas

§ 1091lg 1, 2, 3 p 2 sätestatud nõuetega.

1. Järgnevalt toob kohus välja asjatundja ütlused teema üldise käsitluse ja süüdistust läbivate organisatsioonide ja isikute osas. Kuigi tegemist on mahuka tõendiga, peab kohus konteksti mõistmise huvides siiski vajalikuks neid ütluseid olulises osas otsuses kajastada. Eraldi käsitleb kohus neid asjatundja ütluseid, mis on antud kohtule esitatud muudes tõendites kajastuva sisu hindamisel.
2. Asjatundja selgitas (18.02.2022, 25.02.2022 ja 09.03.2022 kohtuistungi protokollid), et VF julgeolekustrateegia ja sõjalise doktriini osas (samad õigusaktid, millele kohus viitas p-s 58 jj) tooks ta välja kolm dokumenti, mis on avalikud. Vene sõjaline doktriin, neid on mitu.
3. aastast on viimane. Muuhulgas on seal rõhutatud infojulgeolekut ja info ohtusid. Veel üks oluline dokument on 2016 Vene infojulgeolekupoliitika alused. Selles on rõhutatud infotegevust ja informatsioonilist vastu võitlust. Kindlasti on seda teemat mainitud ka 2016 Vene välispoliitika kontseptsioonis. Kui rääkida infomõjutustegevuse militaarsest aspektist, siis ei tohiks mööda minna Vene kindralstaabi ülema Valeri Gerassimovi sõnavõttudest ja tekstidest. Gerassimov sai 2012 VF relvajõudude peastaabi ülemaks. 2013 ilmus tema märgilise tähtsusega artikkel. Selle väärtus on ettenägemises. Selles tekstis Gerassimov räägib palju araabia kevade ja Iraagi sõja kogemusest, mainib ka oranži revolutsiooni ning kui suurt rolli mängib tänapäeval infomõjutustegevus. Toona, 2013 jäi see artikkel märkamata. Täpselt aasta hiljem, kui Krimm oli annekteeritud, hakati rääkima artiklist ja Gerassimovi doktriinist kui hübriidsõja alustekstist. Ta ei ütle midagi uut selles tekstis, kordab Vene sõjateoreetikuid, et mõjutustegevus on oluline ja peab teadma vastase etnograafilisi eripärasid. Asjatundja hinnangul on VF infomõjutustegevus saavutanud hea taseme, kuna on pikaajaline traditsioon. Sellel on VF sõjalises doktriinis oluline koht.
4. VFs räägitakse sõjalisest vastasseisust NATOga. Külma sõja narratiiv on tagasi, kuigi seda ei ole doktriinis mainitud. Dmitri Peskov on öelnud, et oleme infosõjas. Vastasseisust läänega on rääkinud mitmed tegelased, sh Sergei Lavrov ja Venemaa Välisministeerium. Samas dokumendid on ümmargused, räägitakse mingitest ohtudest Venemaale, terrorismist jne. 20 1-21-5633
5. Eestist rääkides kasutatakse narratiivina Eesti armee väiksust. Mõjutustegevusega tegelevates kanalites räägitakse, et Eesti on väike, armeed ei ole, mõne tunniga vallutatakse ära, NATO appi ei tule, milleks üldse NATOse astusite, see on halb. NATO provotseerib Venemaad. Diskrediteerimine, naeruvääristamine, alandamine. Umbes, mis mõttes tulete kahe vintpüssiga. Selliseid sõnumeid, narratiive on avaldatud ka Zapadi raames ning enne ja pärast. Samas on mõnedest Vene kanalitest läbi käinud, et Eesti ja Baltikum on ohtlikud. Ilmselt on see tehtud mingi oma sisemise auditooriumi jaoks. 2012 või 2013 sattus Youtube’s päris professionaalselt tehtud videoklipile, kus näidati, et Eestis on fašism, Eesti on NATOs, juba ostetakse maid ja suvilaid Leningradi oblastis. Kuna venekeelsed inimesed on Eestis allasurutud ja diskrimineeritud, videos on mainitud, et minge protestige Eesti saatkonna vastu, kui te ei taha sattuda NATOsse ja olla teine inimsort. Ei usu, et seda paljud tõsiselt võtsid. Aga kellegi jaoks oli see video tehtud ja tehtud oli see päris kvaliteetselt. See on üks näide.
6. Selliste narratiivide, kus püütakse teist riiki ja selle relvajõude naeruvääristada, eesmärgiks võib olla vaenulik lõhestustegevus eesmärgiga mõjutada. Eestis elab palju venekeelseid inimesi, neid on ka politseis ja kaitseväes. Eesmärk on mõjutada neid, potentsiaalselt nende peresid. Potentsiaalselt ka teatud gruppi eestlasi, kes on skeptilised või kahtlevad. Lisaks tahetakse näidata oma auditooriumile, et Venemaa on suur ja võimas ja ei karda kedagi. Näiteks Kisseljov rääkis Rossija Sevodnjas, et võime Alaska tuumapommiga ära hävitada. Kui seda ütleb üks esipropagandiste, siis see on üks näide. See on kindlasti oma siseauditooriumi tarbeks. Aga võib olla ka lähivälismaa inimestele.
7. Vastates küsimusele, mida tuleb mõista VF kaasmaalaste poliitika all selgitas asjatundja, et arvestada tuleb kahte asja. Üks on ametlik. Kaasmaalaste poliitika on kenasti ja hästi seotud poliitilise kontseptsiooniga nagu Russkii Mir, vene maailm või üks selle osa. Kuigi Vene maailma julgeolek võiks tulla hiljem. Kaasmaalaste poliitika ongi see, et VF hoiab kontakte, osutab abi kaasmaalastele, kultuurisidemed jne. Siia kuuluvad kindlasti Puškini Instituudid jne. Pehme jõu instrument. Nagu Hiina Konfutsiuse Instituut, aga ka Goethe Instituut. Võib õppida saksa või vene keelt. Aga Venemaal ja Hiinal on see ka mõjutustegevuse instrument. Selleks, et mõjutada välismaal elavaid venekeelseid inimesi või inimesi, kes kuidagi on seotud vene kultuuriruumiga ja see on seotud ka tihedalt fondiga Russkii Mir, mis rajati 2006 või 2007, mis tegelikult peegeldab VF ideoloogilist, poliitilist maailmavaadet, mida on ka Putin välja toonud. Vene maailm on kontseptsioon, mis peaks ühendama kõiki inimesi, kes on kunagi olnud seotud või viibinud nõukogude mõjusfääris või Vene Impeeriumi mõjusfääris. Venemaal on ametlik elanikkond 145-146 miljonit. Vene maailm hõlmab kindlasti umbes 300 miljonit. Aga mitte ainult vene inimesi vaid ka vene kultuurist huvitatuid, ka Bulgakovi ja Dostojevski lugeja on potentsiaalne sihtaudients, keda mõjutada. Keskne on muidugi keele aspekt. Kaasmaalaste poliitikas rakendatakse mõjutustegevust riiklike ja mitteriiklike asutuste kaudu. Vene Maailma kontseptsiooni keskmes on oma mõjusfääri loomine ning idee Vene unikaalsest tsivilisatsioonist, mis on erinev lääne omast aga pole ka päris Aasia oma. Seda on maininud mitmed filosoofid. Ka klassikalised kirjanikud nagu Dostojevski. Kontseptsioon on välja kasvanud mitmest ideest. Vene kultuuri, vene keele selline promomine. Aga on kasutatud ka propaganda tegevusena.
8. Samamoodi võiks mõistet ukrainiseerimine käsitleda mingis mõttes ukraina keele, kultuuri, väärtuste, kirjanduse propageerimisena. Iga keel ja kultuur püüab oma asja promoda. VF poolt vaadatuna on see narratiiv kindlasti negatiivses kontekstis. Sageli on rõhutatud, et ukrainiseerimine on ukraina kultuuri ja keele upitamine teiste keelte, kultuuride, k.a vene keele 21 1-21-5633 ja kultuuri allasurumine. Ja see on seotud Bandera ja fašismi narratiiviga, mida VF on viimasel aastatel kasutatud Ukraina suhtes. Et seal on banderalased, fašistid, natsionalistid. Ukrainiseerimisel on päris negatiivne konnotatsioon, kui kasutatakse sellises kontekstis. Kui keegi Vene meedias kirjutab, et Soomes või Lätis toimub ukrainiseerimine, siis sellise narratiiviga pidevalt kokku puutuval inimesel tekib pilt, et kõiki teisi kultuure surutakse alla, vene inimesi diskrimineeritakse, fašistlik või natsistlik kuvand.
9. Hübriidsõja mõiste ja olemuse selgitamisel märkis asjatundja, et sel ei ole universaalset definitsiooni. Seda võib nimetada ka asümmeetriliseks sõjaks. Sõda, kus kasutatakse regulaarseid ja ebaregulaarseid meetmeid. Kasutatakse ka sõjaväelisi jõude, kuid aina rohkem ka järgmiseid elemente – infomõjutustegevus, küberrünnakud, terrorismi toetamine, separatismi õhutamine, rahapesu kasutamine, poliitiline ja majanduslik šantaaž, energiaressurssidega mõjutamine, aktiivmeetmed – rahutuste ärakasutamine, mõjuagentide, kasulike idiootide, radikaliseerumise jmt ärakasutamine. Hübriidohtu kasutatakse teatud olukordades sünonüümina. NATO oivakeskus kasutab definitsiooni – hübriidohte iseloomustab massiline desinformatsiooni levitamine, küberrünnakute korraldamine, suunatud migratsioon, luure, ründava riigi jaoks kasulikul moel rahvusvahelise õiguse tõlgendamine, partisani ja eriüksuste kasutamine, sabotaaž, terrorism, vastase majanduslik ja poliitiline survestamine, vastase institutsioonide naeruvääristamine. Seega kätkevad hübriidohud endas koordineeritud ja sünkroniseeritud konventsionaalseid ja regulaarseid ja sümmeetrilisi elemente, mida kombineeritakse vastavalt vajadusele.
10. Vähemärkusena toob kohus välja, et asjatundja poolt esitatud hübriidsõja ja hübriidohtude käsitlusega nii selle sisu, leviku mastaabi kui ka ohtlikkuse osas haakub ka kaitsja poolt tõendina esitatud Euroopa Nõukogu Parlamentaarse assamblee 06.04.2018 raport – Hübriidsõja ja inimõiguslaste kohustustega seotud õiguslikud probleemid. Täiendavalt käsitleb see ka hübriidohtudele reageerimisega kaasnevaid õiguslikke probleeme, mis ei ole asjatundja uurimisvaldkonnaks. Raportis on mh märgitud, et kuigi hübriidohtu peetakse uut tüüpi ohuks, tuleb ikkagi kohaldada Euroopa inimõiguste konventsiooni. Hübriidohtude vastu võitlemisega seotud inimõiguste probleeme on võimalik lahendada, järgides sama lähenemisviisi, mida kohaldatakse terrorismivastaste meetmete puhul.
11. Riigid, mille vastu on kasutatud hübriidohte või -sõdu. Eesti 2007 aprilli sündmused. Ukraina juhtum on klassikaline näide, kuidas VF on oskuslikult viinud läbi hübriidset mõjutustegevust ja need ei ole lõppenud. Neid plaanitakse alati ette. Ukraina näitel alustas Kreml, kremlimeelsed organid ja aktivistid info mõjutustegevust juba 90-date alguses. Suur osa Ukraina majandusest oli seotud või kontrollitud VF ärimeeste poolt. Ukraina sõltuvus majanduslikest ja energia allikatest andis Kremlile võimaluse manipuleerida ja survestada. Teiseks probleemiks on asjaolu, et Ukraina meediaruum oli (eriti Ukraina kesk ja ida osas) VF meedia diskursuses. Edastati järgmisi narratiive: Ukrainat kui sellist riiki ei ole olemas; Ukraina on läbi kukkunud riik; juba
12. sajandil kasutati narratiivi, et ukrainlasi kui rahvust ja keelt ei ole olemas; VF-s on elu palju parem; Donbassi piirkond toidab Ukrainat ja ise on jäetud unarusse; jne. Asjatundja sõnul kogus xxxx nende narratiivide kasutamise kohta Ukrainas tohutu empiirilise materjali, mis on osaliselt ka avaldatud.
13. Lisaks informatsioonile ja majanduslikele mõjutustele mängisid suurt rolli ka VF eriteenistused ja VF mõjutustegevusega tegelevad Ukraina mõjuagendid või aktivistid, kasulikud idioodid (kes ise ei tea, et nad on kaasatud mõjutustegevusse), trollide farmid. 22 1-21-5633 Mitmed autorid on kirjutanud sotsiaalmeedia relvana kasutamisest. Nt Thomas Nissan, Saara Jantunen. Ajakirjanik Jessica Aro kirjutas Putini trollidest ning sattus seejärel ise rünnaku alla. Sellega oli seotud Kremli narratiive toetav Soome politoloog ja õppejõud Bäckman.
14. Kui olid esimesed oranži revolutsiooni sündmused Ukrainas, kartis Putin värviliste revolutsioonide levikut teistesse riikidesse sh Venemaale. Seejärel mõjutustegevus Ukraina vastu tugevnes. Kui 2013 hakkasid sündmused Maidanil, kasutas Kreml ära olukorda, kus paljud Ukraina ametnikud olid seotud VF-ga ning omades palju infiltreerunud agente, oli lihtne annekteerida Krimmi, kasutades sõjalist jõudu ja rohelisi mehikesi, kes olid sisuliselt eraldusmärkideta sõjaväe eriteenistuse sõdurid. Ukraina ida osas loodi separatistlikud riigid. Selle kohta loodi 2014 teatud sisuga infot (kasutati ka näitlejaid), kuni võltsitud videoteni, mida levitati Youtube’s ja mida lääne ajakirjandus jagas. Eesti suhtes on kasutatud nii koheselt nähtavaid meetmeid kui ka latentseid, mille mõju on näha hiljem ja mis võib olla laastav. Aprillis 2007 kasutati erinevaid hübriidseid meetmeid, alates infosõjast kuni küberrünnakuteni valitsusasutustele.
15. Kõik sõjalised õppused – nt zapad iga nelja aasta tagant, on kasutusel ka Eesti vastu info mõjutusrelvana. On loodud erinevaid hirmu narratiive - VF väed on suured ja tugevad, hirmuga mängimine. Samas naeru- ja alavääristatakse NATO ja Eesti kaitseväge. Taustaks on pidev narratiiv venekeelsete diskrimineerimisest ja russofoobiast. Seda tehti hulgaliselt zapadi õppuse ajal. Nt räägiti NATO russofoobsest lähenemisest. Segadust ja usaldamatust tekitavad sõnumid ja lisaks hirmu narratiivi kuvandi loomine – vaadake kui tugevad me oleme, meil on uus relvastus, millele ei ole analoogi isegi USA-l.
16. Näide covidi ajast. See sai heaks võimaluseks, et tugevdada oma mõjuvõimu või kasutati selleks, et lõhkuda lääne julgeoleku arhitektuuri. Covidi ajal VF lõi ja levitas erinevaid strateegilisi narratiive, et mõjutada Eestit, Baltikumi, Euroopa Liitu ja kogu läänt. Nt põhilised strateegilise narratiivi suunad: 1) majanduslikud narratiivid Baltimaadele – covid tappis Eesti majanduse, Baltimaad on läbi kukkunud, vaesed, EL perifeeria, EL jättis neid covidi esimese laine ajal maha, suured sotsiaalsed probleemid; rublatic.ru avaldas artikli „Kuhu lähevad nüüd vaesed Eesti, Läti ja Leedu töölised tööle, kui Soome ja Saksamaale enam ei saa; 2) poliitilised narratiivid – kompromiteerimine, üritatakse halvustada erinevaid institutsioone, kuhu Eesti kuulub (nt Euroopa Liit), samuti Eesti asutusi.
17. Informatsiooniliseks mõjutustegevuseks loetakse vaenulikku propagandat või infosõda. See on tegevus, millega üritatakse erinevatel tasanditel mõjutada erinevaid sihtgruppe – nt antivakserid, liberaalid, antiglobalistid, noored, vanad, religiooni teemad, seksuaalsed teemad. Eesmärk on luua ühiskonnas kiil, üritatakse ära kasutada hõõrumisi. Selleks on erinevad meetodid - peavoolu meedia, televisioon, ajalehed, sotsiaalmeedia (Facebook, Twitter, Tik-tok jt), trollid (VF-s olgino trollid, palgalised inimesed, kelle eesmärk oli luua teatud sisuga kommentaare, suudavad kirjutada päevas 300-400 kommentaari), kuulujuttude levitamine – näide Ukrainast, kus toodi bussidega aktiviste Mariupoli linna, kus nad käisid ja levitasid teatud narratiive.
18. Propaganda mõistet selgitades märkis asjatundja, et propaganda ei tähenda alati negatiivset asja. On erinevat liiki propagandat, propaganda on teatud viisil mõjutustegevused. Propaganda võib olla mingi positiivse kuvandi loomine, aga võib olla ka vaenulike eesmärkidega loodud. Mingite sõnumite edastamine erinevate kanalite kaudu. Propaganda eesmärk on tavaliselt mõjutada sihtaudientsi. Propagandal on olemas erinevad all-liigid, näiteks vaenulik 23 1-21-5633 propaganda, viha ja vaenu õhutamine, naeruvääristamine, aga on ka positiivne, näiteks tulge meile, räägitakse mingitest väärtustest, millestki heast, näiteks võib propageerida inimesi tulla tegema annetusi vähihaigetele. Teadlasena ei armasta ta kasutada sõna propaganda, kui rääkida vaenulikkusest, siis ta räägib vaenulikust infomõjutustegevusest. Mõjutustegevus on palju laiem.
19. Eesti kontekstis on VF-l mitmeid eesmärke. Näiteks - mõjutada siinset elanikkonda, ühiskonna lõhestamine usulistel või muudel teemadel; kasutatakse juba vana narratiivi russofoobia esinemisest; üritatakse rääkida, et Eesti ei ole õigusriik ning Eestis piiratakse sõnavabadust või kiusatakse Vene ajakirjanikke. Lisaks kasutatakse ära vandenõuteooriaid. Sellise tegevuse eesmärk on nõrgestada Eesti julgeolekut ja ühiskonda, mis tervikuna nõrgestab NATOt ja Euroopa Liitu. Soovitakse tekitada usaldamatust valitsuse vastu ning õhutada etnilist konflikti – väide, et venekeelseid kiusatakse.
20. Asjatundja sõnul on keeruline hinnata, milline on olnud selle tegevuse mõju. Kuid näitena võib tuua 2015-2016 migrantide kriisi, kui Süüriast ja Liibüast liikusid pagulased Euroopasse. VF strateegilised narratiivid kasutasid seda teemat. Näiteks Saksa ja Rootsi kontekstis räägiti, kui ohtlikud need pagulased on, mõeldi välja lugu vene tüdrukust Liisast, keda väidetavalt pagulased vägistasid. See oli libauudis, kuid sellel oli suur resonants Saksamaal. See tekitab hirmu ja viha, viha valitsuse vastu, konflikte islamiusuliste ja kristlaste vahel, parem- ja vasakäärmuslaste vahel. Selliseid näiteid on Euroopas palju. Nende eesmärk on diskrediteerida valitsusi ja Euroopa Liitu. Mängitakse emotsioonidel - viha, vaen, hirm.
21. Kaitsja küsimusele vastates täiendas asjatundja, et teadlased, kes tegelevad infomõjutustegevusega, nende eesmärk ei ole hinnata mõjutust või impact factorit, aga sellega kindlasti tegelevad näiteks meil Eestis ja välismaal erinevad asutused, ka strateegiline kommunikatsioon. Ja on ka tehtud raportid, millest võib vaadata, kui palju inimesi tarbib teatud televisiooni, teatud kanaleid, mis on populaarsemad, mis on vähem populaarsed. Kui me räägime Ukraina juhtumist, mis Ida-Ukrainas toimub, selle kohta on väga head näited. Lähtudes uuringutest, mida on teinud asjatundja ise ja teised uurijad ning erinevate riikide julgeolekuraportitest, kaitsepolitsei, Läti, USA erinevate väljaannete poolt, on teatud Vene Föderatsiooni poolt edastatavad narratiivid olnud kahjustavad ja näeme neid näitena kas või Ukraina puhul või Gruusia puhul. Nende narratiivide kohta, mis on kasutanud eesmärgiga, et ohustada Eesti Vabariigi julgeolekut, nende narratiivide kohta võib lugeda nii erinevatest raportitest, tekstidest nagu ka kaitsepolitsei ja välisluureametitest, aga ka mitmete teadlaste uurimistöödest, k.a asjatundja enda. Russofoobia narratiiv võib ohustada erinevalt. Alates sellest, et kui piisavalt palju rääkida ja igal pool levitada, et Eestis on diskrimineerimine ja russofooblik riik ja kõik on väga halb ja siin kiusatakse venekeelseid, siis see võib anda näiteks formaalse ajendi tulevikus nn kaasmaalaste kaitsmiseks ja see kaasmaalaste kaitsmine võib viia erinevate sündmusteni, k.a Vene vägede sisse tungimine Ukraina aladele. Putin isiklikult oma kõnes tõi välja, kaasmaalaste kaitsmise Ukraina fašistide eest ja nende tsenseerimist. Selles mõttes need narratiivid on samad, mida esitab Vladimir Putin VF presidendina. Neid narratiive kordavad kõik Vene propaganda mõjutustegevusega seotud organisatsioonid, kanalid ja muidugi sellega seotud isikud.
22. Küsimusele, kes kirjeldatud mõjutustegevust ellu viivad, vastas asjatundja, et keskseteks asutusteks on VF presidendi administratsioon läbi erinevate osakondade (sh välisministeerium) ning VF julgeolekuasutused. Lisaks on loodud erinevaid riigi poolt kontrollitavaid organisatsioone – nn vabaühendused ehk GONGOd, mis tegutsevad nii VFs kui üle maailma. 24 1-21-5633 Mõned esinevad ühiskondliku algatusena, kuigi lobistavad VF narratiive. Nad üritavad mõjutada poliitikat ka rahvusvahelistes organisatsioonides ÜRO, OSCE. Levitatakse üldiseid süüdistusi, et Baltikumis ja Ukrainas õitseb fašism või rehabiliteeritakse II maailmasõjas osalenuid kurjategijaid. Osa tegelevad ajalooga nt ajalooline mälu, mida juhib Aleksander Djukov. Viimase tegevuseks on rääkida sellest, et läänes sh Baltimaades moonutatakse ja võltsitakse ajalugu, eelkõige teise maailmasõjaga seonduvat. Kuigi Djukov on professionaalne ja tunnustatud ajaloolane, täidab ta paraku riigi tellimust – osaleb kremlimeelse ajaloo tõlgendamise loomises ja levitamises. Klubi Impressum, mis tegutseb Eestis.
23. VRKAVi kohta selgitas asjatundja, et tegemist on Putini käskkirjaga
24. aastate alguses loodud organisatsiooniga, mida juhatas kuni 2020 Vladimir Tšernov. KGB taustaga kindral, kelle alakuraatoriks oli isik, kes muuhulgas vastutas selle eest, millist sisu avaldatakse Komsomolskaja Pravdas. See ongi üks kureerivaid organisatsioone, mis kureerib mõjutustegevust nii Venemaal kui ka välismaal. Üheks juhiks oli kunagi Modest Kolerev, kes pärast sai Regnumi peatoimetajaks. Tuntud, mõjuvõimas arvamusliider. Tuntud portaal ja kirjastus, mis avaldas ka infomõjutustegevusega seotud tekste. VRKAVil on koordineeriv funktsioon. Suheldes erinevate vene organisatsioonidega ja välisministeeriumiga üritavad jagada juhiseid, juhtnööre erinevatele väiksematele organisatsioonidele, MTÜdele, gongodele, meediale jne.
25. Vahemärkusena mainib kohus, et asjatundja selgitustega mõjutustegevust ellu viivate organisatsioonide osas haakub ka Välisluureameti raport, mille kohaselt kasutab GRU psühholoogiliste operatsioonide sooritamiseks avalikus ruumis sageli katteorganisatsioone ja nende loodud veebiportaale ning Vene luureohvitserid esinevad sõltumatu ajakirjaniku või vabaühenduse esindaja katte all. (Tõend nr 42)
26. Juhtnööride sisu on keeruline arvata, kuid vaadates millised asjad jõuavad sihtauditooriumi, millised narratiivid, siis tundub, et see kõik viib VFi presidendi administratsioonini välja. Võib tuua välja selliseid peamisi narratiive, kus räägitakse VF-i moderniseerimisest ilma läänestumiseta ( Putini pikaajalise nõuniku Vladislav Surkovi idee). Põhimõtteliselt Venemaa seisab konservatiivsete väärtuste eest. Kogu narratiivi kohaselt on väärtuste ja tsivilisatsioonivastane sõda, Vene Föderatsioon on unikaalne, lääs oma liberaalsete väärtustega on mandunud. Lääne demokraatiat nähakse nõrkusena. Need sõnumid jõuavad mitte ainult Russia Today või Sputnikusse vaid ka väiksematesse meediaväljaannetesse või mõttekodadesse. See ainult kinnitab hüpoteesi, et tõenäoliselt see asi on juhitud. Selle kohta on tehtud erinevaid analüüse ja raporteid, materjale on terve hulk.
27. Lõhestustegevuse olemuse kohta selgitas asjatundja, et selle eesmärk tekitada probleem või ära kasutada mingi probleem. Kasutatakse meediat, sotsiaalmeediat, inimesi, aktiviste. Spekter võib olla lai. Eestile või teistele Balti riikidele suunatud lõhestustegevusest võib näitena tuua Vabadussõjas töörahva kommuunis, samuti 2007 aprilli sündmused.
28. Mõjutustegevuses kasutatakse mh ka strateegilisi narratiive, mis on nn pehme jõud ja mille eesmärk on mõjutada laiemalt üldsust. Strateegilised narratiivid on need, mis mängivad rolli või mida kasutatakse rahvusvahelistes suhetes erinevate toimijate poolt. Paljud riigid ja ettevõtted kasutavad neid nt oma PR kampaaniates jm. Sealjuures ei andnud asjatundja hinnangut, kas neil on õigus seda teha või mitte. Kuna riigid on erinevad, siis riikidel on ka erinevad narratiivid. Küsimus on selles, milliseid narratiivid, mis eesmärgiga edastatakse. Näiteks, kui räägime sellest, et Eesti on väga arenenud IT-maa, siis see 25 1-21-5633 sõnum on mõeldud selleks, et inimesed võib-olla investeeriksid Eestisse. Teine asi on see, kui riik edastab ametlikul tasandil narratiive, et naaber on fašistlik, läbikukkunud, see ei ole üldse mingi riik. Saab rääkida vaenulikest narratiividest ja mitte vaenulikest narratiividest. Praegu on läänemaailma ja Venemaa vastasseis ja see on kindlasti ka väärtuste ja ideoloogiat vastasseis. On olemas lääne väärtused nagu demokraatia, liberalism jne ning Vene Föderatsioonil on omad väärtused. Kindlasti üritab igaüks oma väärtusi edendada ja levitada. Lääne väärtusi vaatleb Kreml nagu midagi vaenulikku, midagi halba, kui midagi mandunut ja esitleb ennast konservatiivsete väärtuste kaitsjana. Kuna Euroopa on mandunud geieuroopa, nagu Vene propaganda väidab, siis selle eesmärgiga üritatakse mõjutada siinseid sihtauditooriume, lõhestada ja oma väärtusi või arusaama Euroopas juurutada. On erinevad ideoloogiad ja on erinevad lähenemisviisid.
29. VF strateegilised narratiivid, mida kasutatakse Euroopa ja Eesti vastu, on lühidalt kokku võttes pakett strateegilisi narratiive, mille eesmärk on näidata Euroopa Liitu ja Euroopa demokraatlikku ja liberaalset süsteemi selliselt, mis on korruptiivne või mis ei toimi. Kindlasti ka majanduslikud narratiivid, nt majanduslikud probleemid Baltimaadest. Kolmandaks paketiks võiks tuua identiteedi vastandamised. Näiteks Baltimaade kontekstis russofoobia, venekeelsete diskrimineerimine. Kõigil suurematel on ka väiksemad alanarratiivid. Üheks narratiiviks on, et Baltimaad on vaene Euroopa Liidu perifeeria, mis on jäetud unarusse. Ühe näitena tõi asjatundja (kas Baltnewsis või rubalticus ilmunud)
30. aasta artikli, kus räägiti sellest, et Lätis on Covidi ajal tekkinud suured probleemid. Sügav majanduslik kriis. EL-ilt abi loota ei ole mõtet. Visati õhku küsimus, kas Läti ei teinud valet strateegilist valikut. Kas ei tasuks muuta oma strateegilist eelist ja võib-olla kaaluda Venemaad oma strateegilise partnerina. See on näide väiksemast narratiivist, mis mahub suuremasse strateegilisse narratiivi. Fašism ja natsism on väiksemad alanarratiivid, mis on seotud poliitika või identiteediga. Baltimaade süüdistamine fašismis ei ole uus asi. Seda on tehtud vähemalt
31. aastatest, kui kasutati mõistet kodanlikud fašistlikud Balti riigid. Tänapäeval on see mõiste kasutusel natuke teisest vaatevinklist aga ikkagi süüdistatakse fašismis või vähemalt sümpaatias fašismi, natsismi, neonatsismi suhtes. Ajaloo kontekstis on näidatud, kuidas Baltimaades rehabiliteeritakse natsismi, rehabiliteeritakse SS-leegionäre jne. See on selline üks üpriski levinud, peamisi narratiive.
32. Narratiivide eesmärk Eesti ja Balti riikide suhtes on kompromiteerimine, diskrediteerimine. Näidata Balti riike tagurlike, natsistlike, fašistlike, pahatahtlikena. Ukraina suhtes kehtivad samad narratiivid. Samad narratiivid on kremlimeelsete allikate poolt edastatud.
33. Üheks eesmärgiks on näidata ka Venemaa siseauditooriumile, et vaadake, meie ümber on palju vaenlasi. Selline kuvand nagu „meie“ ja „meie vastu“. Autoritaarsed riigid kasutavad välise ja sisevaenlase kuvandi loomist. Seda tehti Kolmandas Reichis, seda tegi Stalini Nõukogude Liit, seda teeb Iraan, seda tehakse ka VF-is. Vandenõuline mõtlemine VF poliitilises eliidis, et Venemaa on alates
34. sajandi keskpaigast sissepööratud kindlus ja halb lääs üritab seda riiki õõnestada, tsivilisatsiooni hävitada. See idee tekkis
35. aastatel Vene eliidi seas. Teatud hetkel see peegeldas tundeid ja kibestumist, mida said kogeda paljud Vene impeeriumi toetajad pärast Krimmi sõjas lüüasaamist. Nõukogude ajal elas see narratiiv teisel viisil edasi selliselt nagu „kõdunenud lääs“. Tänapäeval kasutatakse sellist terminit nagu „Geiroopa“. Ehk siis lääs, lääne väärtused tahavad hävitada tänapäeva Venemaad ja üks narratiive näitab Venemaad konservatiivsete perevääruste eest seisvana, kaitsva jõuna. 26 1-21-5633
36. Teine eesmärk on näidata üldsusele Baltimaid negatiivsest küljest, kus kiusatakse vähemusi taga. Teemat võib üles võtta OSCE-s, muudes organisatsioonides. Isegi kui naabrid, näiteks Poola või Saksamaa ei usu, siis selliste ideedega võib tulla välja rahvusvahelistel foorumitel, ükskõik millisele riigile. Mõned isegi ei tea, kus Eesti asub. VF soovib sellega lõhkuda EL-i, lõhkuda siin kehtivat julgeolekuarhitektuuri. Tekitada suuremaid pingeid või ideaalis viia konfliktini kohalikke etnilisi gruppe.
37. Lisaks kasutab VF strateegilisi narratiive ka organisatsioonide vastu, nt EL-i ja NATO vastu. Üks narratiiv väidab, et EL on läbi kukkunud ja korrumpeerunud. Tuleb luua uus maailmakord. Venemaa arendab alternatiivseid platvorme nagu BRICS - Brasiilia, Venemaa, India, Lõuna-Aafrika näiteks. Ja muud organisatsioonid. Teine narratiiv, mida üritatakse näidata, et Eesti ja Baltimaad ei ole iseseisvad, kõik orkestreeritakse USAs ja NATOs. Põhimõtteliselt State department annab käsu, mida tuleb teha. Näidatakse, et USA on rahvusvahelise õiguse rikkuja. See on terve kompleks erinevaid narratiive, mis peavad õõnestama läänt erinevatest nurkadest. NATOst on erinevad kuvandid, et NATOs ei ole ühtsust või et NATO on USA hüpiknukk. Või et NATOst ei ole abi ja NATO ei tule Baltimaadele appi. Või hoopis NATO vägede kontingendi suurendamine, laiendamine viib konfrontatsioonini ja kõik lõpeb halvasti Baltimaade jaoks. Sõltuvalt situatsioonist ja olukorrast, millist narratiivi tahetakse kasutada. VF mõjutustegevus on oportunistlik, paindlik ja situatiivne. Sel viisil püütakse ELi ja NATOt ideaalvariandis lagundada. Kui see ei õnnestu, siis mingil määral nõrgestada.
38. Gruusia ja Lõuna-Osseetia osas, kui võtta Vene-Gruusia sõda 2008, mille tulemusel tekkisid Venemaa poolt kontrollitavad separatistlikud moodustised, näiteks Lõuna-Osseetia. Ei taha siin väita, et grusiinide ja osseetide vahel ei olnud hõõrumisi ja etnilisi probleeme. Need olid tõsised, Kreml kasutas need ära. Tungides vägedega
39. kilomeetrini Tbilisist, kasutati narratiivi, et tegemist on rahuvalve missiooniga. Üks narratiive oli, et sekkuti selleks, et päästa Lõuna-Osseetia diskrimineerimisest ja lausa genotsiidist, mida grusiinid viisid läbi. Gruusias, Lõuna-Osseetia piirkonnas 2011 valimiste läbiviimise eesmärk oli legitimeerida VF loodud vabariikide eksistentsi. Venemaa on loonud postsovjetlikus ruumis mitu külmutatud konflikti. Tekkisid nn tunnustamata vabariigid nagu Transnistria (Moldova aladel), LNR, DNR, (Lugansk ja Donetsk) aga ka Abhaasia ja Lõuna-Osseetia. Näitena võib tuua Krimmi. Kui viia läbi referendumi okupeeritud aladel ja samal ajal on seal väed ja tankid, siis tekib küsimus, kuivõrd on sellise referendumi tulemused adekvaatsed. Valimised ja referendumid ongi tehtud selleks, et näidata, et see oli Lõuna-Osseetia valik. Selliste valimiste vaatlemisse EL liikmesriikide kodanike kaasamine annab legitiimsust. Mida rohkem on, seda rohkem näitab, et Gruusia oligi halb, Gruusia oligi kõiges süüdi, LõunaOsseetia valik on nüüd selline, seda tunnustab teatud määral mitte Euroopa Liidu kõrgem tasand vaid Euroopa Liidu kodanikud, kes on seal vaatlejatena, kes võivad kinnitada, et valimised olid ausad.
40. Järgnevalt andis asjatundja ütluseid oma tähelepanekute kohta VF erinevate meediakanalite ja meedia toimimise kohta üldisemalt. Samuti muude süüdistuses mainitud organisatsioonide kohta.
41. Kui rääkida Vene meediast üldisemalt, siis viis peamist riiklikku kanalit, mh väga populaarne Pervõi Kanal, siis 80 regionaalset telekanalit, terve hulk raadiokanaleid. Toimib holdingu süsteem, vähemalt 51% kuulub Vene valitsusele. On olemas meedia, mida kontrollib ja omab Gazprom või mitmed muud Venemaa kompaniid või oligarhid, näiteks Abramovitš, 27 1-21-5633 kes on omakorda tihedates suhetes ja seotud Kremliga. Kui rääkida sisust, siis kõik tele- ja raadiokanalid ja muud meediaväljaanded peavad olema akrediteeritud Roscom Nadzori poolt. See on Venemaa kommunikatsiooniasutus, mis annab lubasid. Kõik meediakanalid on seotud enam-vähem sama seltskonnaga, palju sisu on juhitav ülevaltpoolt - Venemaa Föderatsioonist, Putini lähedaste inimeste ja oligarhide poolt. Ei saa öelda, et 100% kõik sõnumid ja artiklid on ülevaltpoolt käsuna kihutatud. Aga peamised narratiivid ja teemad on ette antud, vähemalt kui lugeda Vene meediat, siis selline mulje jääb. Sellele on osutanud mitmed uuringuraportid ja mitmed uurijad ja teadlased. Tegemist on autoritaarse riigiga ja autoritaarne riik kontrollib oma riigi meediat.
42. Tõendi nr 48 pinnalt selgitas asjatundja, et Vene mõjutustegevuse süsteemis luuakse sellist süsteemi, kus viidatakse allikana ühele ja teisele ja siis pidevalt teineteisele. Seda tehakse selleks, et luua usaldusväärsust. Näiteks kui Vesti.ru viitab Russia Today’le ja siis ITAR TASSile ja omakorda TASS viitab ka mitmetele. Kui inimene loeb artikleid, siis et tekitada usaldusväärsust Regnumis kirjutades, pannakse viide RIA Novostile, vahel ka välismaa väljaannetele. Kui inimene ei usu, siis ta saab kontrollida teisest, kolmandast ja viiendast allikast. Kui info kordub, siis on see järelikult usaldusväärne. Kuigi reaalselt ei pruugi nii olla. Russia Today. Ametlikult on inglise keeles nimetus RT, endine Russia Today. Vene keeles on Rossija Sevodnja. Föderaalne, riiklik, rahvusvaheline meediat edastav ja finantseeritav eelkõige just VF föderaalsetest rahadest. Maailmas üks tuntumaid VF propaganda kanaleid. Sisuliselt VF-i valitsuse kontrolli all olev. Nt USAs juhib Dmitri Kisseljov, VF juhtivaid propagandiste. Sellel on mitmed sõsarorganisatsioonid või allkanalid nagu Sputnik. Sputnik näiteks ei ole varjanud seotust VF administratsiooniga. Sõsarorganisatsioonidest tegutseb Eestis nt Baltnews. Keerulisema skeemiga. Sputnik tegutses kuni 2019, sanktsioonide tõttu tegevus EV territooriumil lõppes. Aga sisuliselt ikka edastab siia infot. Interneti kaudu on ju kõik kättesaadav. Läti on ainuke Balti riik, kus Sputnik tegutseb. Sputnik Lietuva server peaks asuma Venemaal.
43. Siinkohal peab kohus vajalikuks lisada vahemärkusena viite Euroopa Kohtu lahendile. Asjaolu, et RT näol on tegemist VF propagandakanaliga kinnitas 27.07.2022 kohtuotsuses nr T-125/22 ka Euroopa Kohus, jättes rahuldamata kaebuse Euroopa Nõukogu poolt alates 01.03.2022 rakendatud sanktsioonidele, millega keelati RT edastamine Euroopa Liidus. Sanktsioonide kehtestamise aluseks oli asjaolu, et VF kasutas mitmeid meediakanaleid, mis on VF administratsiooni otsese või kaudse kontrolli all, ELi ning selle naaberriikide ühiskondadele suunatud propaganda kampaania levitamiseks. Sellega püüti fakte oluliselt moonutades ja manipuleerides õigustada ja toetada Ukraina vastast agressiooni. 8
44. Internetiportaali rubaltic.ru kohta märkis asjatundja, et see on otseselt seotud mõjutustegevusega. Seda juhib Isik
45. See on otseselt suunatud Baltimaadele ja mh korraldab koolitusi noortele ajakirjanikele. Seal avaldavad erinevad arvamusliidrid, kes ka muuhulgas avaldavad Baltnewsis, nt Aleksander Nossevitš (kirjutanud raamatud või lood „läbikukkunud Baltimaad“ või Baltimaad vaesestuvad või jäävad inimtühjaks). Seal on ka teised propagandategelased avaldanud. Rublei näiteks. Tekstid on emotsionaalsed, annavad hinnanguid, sageli lääne institutsioonide või Baltimaade suhtes negatiivsel, naeruvääristaval viisil. Mõnitatakse kohalikke poliitikuid, kasutatakse mitteneutraalseid sõnu ja sisu. Viimati 8 https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=263501&pageIndex=0&doclang=FR&mode =lst&dir=&occ=first&part=1&cid=90828 28 1-21-5633 sellised narratiivid, et Covidi ajal majanduslik kriis, Baltimaad ei saa Covidi teemaga hakkama, Covid tapab Euroopa Liitu. Juba pealkirjad on emotsionaalsed ja sildistavad.
46. Portaal baltnews.ee, baltnews.lv ja baltnews.lt on suunatud kolmele Balti riigile. Propaganda portaal. Seda mainitud mitmes julgeolekuasutuse aastaraamatus. Väidetavalt on seotud Rossija Sevodnja kontserniga. Läti ajakirjanik Inga Springeri avaldatud andmete kohaselt on portaal seotud Russia Today’ga, väidetavalt Hollandi kaudu liikusid VF rahad, millega rahastati.
47. Ajaloolise mälu fondi kohta märkis asjatundja, et seda juhib Aleksander Djukov ja kaasatud on erinevad ajaloolased. Djukov toetab ja edendab ametlikku Vene Föderatsiooni arusaama ajaloost. Ta on kaaslooja mitmetes välismaal tegutsevates sarnastes organisatsioonides, mis põhimõtteliselt aitavad sama agendat edendada. Paljud narratiivid seotud II maailmasõjaga, Molotov-Ribbentropi paktiga, nõukogude aegse okupatsiooniga. Palju aitavad kaasa sellisele narratiivile, mida on esitanud paljud Venemaa tippametnikud. Kaasa arvatud Vladimir Putin, näiteks tema artikkel, avaldatud 2020 suve alguses. Djukovi ajaloo fond tegelebki põhimõtteliselt selliste ideede levitamisega, kus avaldatakse tõsiseid teadusuurimusi. See on kõrgemat sorti osav propaganda. Paljud faktid või enamus fakte on õiged, küsimus on, kuidas neid tõlgendada.
48. Isikuvastaste kuritegude informatsiooni gruppi on näinud Facebookis, kodulehte ei leidnud. Viimased postitused olid 2014-
49. Teemaks olid ukrainlaste poolt sooritatud kuriteod Donbassi inimeste vastu. Kremli ametlik diskursus, ideede toetamine. Väidetakse, et Ukrainas on võimul hunta. Karistussalgad on tapnud, tagakiusanud tsiviilisikuid, näiteks venekeelseid, Donbassi inimesi vms. Facebookist saab järgi kontrollida. Kui lähtuda üldistest strateegilistest narratiividest, siis mahub kindlasti VF mõjutustegevuse valdkonda. Aga millised on täpsed sidemed Vene muude asutustega, ei oska täpselt öelda.
50. Euraasia rahvarinne. Ei ole ametlikult Kremli poolt toetatud, kuid asutajaliige oli Modest Kolerov, kes oli kunagi presidendi administratsiooniga seotud ja pärast Regnumi peatoimetaja. Organisatsioon ise väidab, et pole ametlikud ja ei ole toetatud Kremli poolt, aga lugedes nende tekste, siis kindlasti eurosionistlik idee. Laiemas mõttes Vene Impeeriumi taastamine, eurosionismi keskseks ideeks ei ole nii väga integreerimine Euroopaga. See ei ole europeism, see on vastandumine, olulisem on Lähis-Ida, Kesk-Aasia, Mongoolia, Armeenia jne. Tihedam integratsioon, mõjutustegevus, kuidas paremini siduda Venemaaga.
51. Iskorski Klubi. See on mõttekoda või analüütiline klubi. Seisab konservatiivsete väärtuste eest ning tegeleb ka mõjutustegevusega. Avaldavad ka analüütilisi tekste ja isegi raamatuid. Arendavad Russkii Mir’i ideed, toetavad Venemaa veel globaalsemaid ambitsioone. Nad teevad igasuguseid foorumeid.
52. Erinevad GONGOd. Venemaa kasutab erinevaid GONGOsid, mitte riiklikke vaid riigi poolt rahastatud organisatsioone, kes üritavad oma agendat või ideid edendada OSCE-s ja teistes organisatsioonides. Kui Venemaal on probleemid inimõigustega, siis nad üritavad rääkida oma versiooni või siis räägitakse inimõiguste jämedast rikkumisest Ukrainas, Baltimaades või Poolas. Vastates küsimusele, mil viisil neid rahastatakse ja riiklikult ära kasutatakse vastas asjatundja, et seda tehakse erinevalt. Peenekoelisemalt. Skeemid on väga erinevad. Idee on see, et need on ühiskondlikud aktivistid, et need ei ole mingid riiklikud asutused. Aga üldiselt nad on seotud erinevate Venemaa organisatsioonidega, kaasmaalaste 29 1-21-5633 poliitika või muude organisatsioonidega. Kuidas täpselt, millised juhised või kuidas saavad, ei oska öelda. Aga vaadates, millist agendat edendatakse ja mida üritatakse OSCE-le näidata ja seda teevad mitmed organisatsioonid ja tavaliselt see langeb kokku, siis pilt nagu justkui viitaks sellele, et see tuleb ülevaltpoolt. Kindlasti välisministeeriumiga mingi koostöö.
53. Asjatundja ei olnud kursis järgnevate organisatsioonidega, mille kohta temalt küsiti - Vene diasporaa instituut, Russki Vek ehk ruvek, Välismaal elavate kaasmaalaste toetuse ja õiguste kaitse fond, rahvusvaheliste valimiste vaatlemise organisatsioon, Uusimate riikide rahvusvaheline instituut, Helsingi Pluss, Vene ombudsman.
54. Üksikisikute informatsioonilisse mõjutustegevusse kaasamise osas selgitas asjatundja, et seda tehakse erinevalt. Võib palgata trollina inimesi, näiteks ISIS on seda teinud sotsiaalmeedias. Näiteks Olgino trollifarm. Trolle on kasutanud ka mitmed muud riigid, Ukraina näiteks. Teine viis on see, et võib üksikisikut tema veendumuste või sellega, mis teda kõnetab, mõjutada ja siis ta võib hakata teatud infot jagama. Nõukogude ajal välja antud n-ö mõjutustegevuste raamatus on räägitud usalduskontaktidest, usaldusväärsetest inimestest, keda kuidagi enda poole üritatakse meelitada, inimesed vabatahtlikult jagavad informatsiooni, tavaliselt otsitakse välja mingeid inimesi, kes on otsustajatele lähedal, võivad olla poliitikud või arvamusliidrid. On olemas selline mõiste nagu mõjuagent. Need mõisted võivad varieeruda. Mõjuagent on inimene, kes teadlikult teab mida ta teeb. Tavaliselt inimene on mingil heal positsioonil. Näiteks ta võib olla poliitik, tuntud ärimees, või ka tuntud näitleja. Tunnustatud arvamusliider. Tavaliselt saab ta sellest ka materiaalset kasu ja ilmselt mitte väikest. Siis on ka makstud aktivistid. Kindlasti tuleb mainida ka kasulikke idioote, keda kasutatakse lihtsalt ära ja kes ise ei tea, et on infosõja sõdalased. Näiteks jagatakse valeuudist FB-s teadlikult inimesele, inimene on vastuvõtlik, usub sellistesse teooriatesse ja hakkab edasi jagama. Seda kasutab ka VF. Nad kasutasid seda ka nõukogude ajal. Taoliste inimeste otsimisega tegelevad erinevate portaalide, mõttekodade juhid. Oletatavasti ka erinevad eriteenistused.
55. Tasu suurusest ei oska rääkida. On lugenud erinevatest inimestest, sõltub võib-olla inimese positsioonist ja eesmärgist. Üks, kes kindlasti aitab mõjutustegevusele kaasa ja edendab Putini agendat, on näiteks Gazpromi direktorite nõukokku kuuluv ja seal kindlasti head raha teeniv endine Saksamaa kantsler Gerhard Schröeder. Mõiste Schröediseerimine. Ta teeb avalikult ja on Gazpromi palgal. Sellisele inimesele makstakse miljoneid. Kui tuleb ära osta ajakirjanik, oletame, mingist tuntud ajakirjast, siis võib jälle palju maksta. Aga kui väiksemad nišivennad, siis summad ei olegi võib-olla suured. Trollivabrikutes teenitakse 300-400 dollarit kuus. Mõned said rohkem, kes 600, kes
56. Väga erinevalt. Tasud võivad olla mõnesajast eurost kuus kuni miljoniteni (nt Le Peni laenukaasus).
57. Konkreetsetest süüdistuse materjale läbivate isikute kohta märkis asjatundja järgmist. Isik
58. On tema kohta lugenud. On seotud Euraasia liikumisega. Kusagilt käis läbi, et ta on eriteenistuse taustaga, FSB vms. Seotud Koleroviga. Vladislav Subkov. Vene mõjutus- ja lõhestustegevuse üks peamisi figurante või orkestrante. Putini endine nõunik kuni
59. Seotud nii Ukraina kui ka Osseetia, Abhaasia küsimustega. Peamisi ideolooge, poliittehnolooge. Subkov on avaldanud mitmeid tekste. Eelmine või üleeelmine aasta tuli huvitav artikkel „Putini pikk riik“, kus ta rääkis ajaloo perspektiivis ja strateegiast, kuhu Venemaa peab liikuma. Üks oli riik, mille lõi Ivan III, kes valitses 1462-1505 ja kes oli suur maade ühendaja, laiendas Moskoovia riiki kolm korda. Teine oluline periood, mida Subkov kasutab, on seotud Peeter I-ga, Vene Impeerium. Kolmas Lenin, Nõukogude 30 1-21-5633 Liidu rajamine. Uus või selle jätk on Putini riik. Subkovi väljaütlemised on üpriski imperialistlikud. Ta on tugevasti mõjutanud kogu Putini ringkonda. Väidetavasti 2016 või 2017 keegi häkkis tema e-postkasti ja avaldas tema e-kirju, kus tulid välja ka tema plaanid, mis olid seotud Ukraina destabiliseerimisega, kohalike natsionalistide toetamisega ja tema kirjavahetus Pušiliniga, kes on Donbassis separatistliku riigi juht. Tuntud ka muude sõnavõttude ja artiklite poolest. Mingi selline ütlus tuli Subkovilt, et selleks, et Venemaa saaks hästi areneda, peab Venemaa laienema. Kas mõeldi territoriaalselt või mõjusfääri poolest, ei oska öelda. Aleksandr. Gaponenko. Peeti Lätis kinni 2016 või 2018, sai süüdistuse koostöö eest Vene eriteenistustega. Täpset aastat ei oska öelda. Tal on majanduse alal doktorikraadi teinud. Kirjutasid kolmekesi raamatu, mille kaasautor on süüdistatav. Seal on teemaks tagakiusamine Baltimaades. OSCE kodulehel on üleval tema seisukohad inimõiguste osas. Võib öelda, et ta on edastanud või toetanud kremlimeelseid narratiive venekeelsete tagakiusamise osas. Matteus Piskorski. Meediast läbi käinud nimi. Politoloog, poolakas. Arreteeriti süüdistuses koostöös Vene eriteenistustega. 2019 või 2020 lasti kautsjoni vastu välja. Poolas on teda peetud kremlimeelsete mõjutustegevuse toetajaks ja selle eest sai ka süüdistuse. Alljärgnevate üksikisikute osas ei osanud asjatundja sisulisi arvamusi anda - Isik 1, Isik 2, Isik 3, Isik 6, Isik
61. Sümboolika kasutamine mõjutustegevuses (näiteks Georgi lindi või muu Vene Föderatsiooniga seotud sümboolika) võib näidata, et inimene on seotud selle asjaga. Üritab näiteks Vene riigi agendat levitada. Aga samas inimene võib olla niisama mingil põhjusel sellise sümboolika fänn, nostalgitseb nõukogude liidu järgi ja teeb seda mitteteadlikult.
62. Sergei Seredenko kirjutiste osas ütles asjatundja, et artiklis „Õppuse Zapad 2017 kajastamine Venemaa meediaruumis“ (kaasautor Aleksander Gontšarenko. Ilmus 2018 ajakirjas „Sõjateadlane“, mis on eelretsenseeritav väljaanne) kirjutas asjatundja õppuse Zapad seostest infomõjutustegevusega. Seal oli üks alapeatükk, kus rääkis russofoobiast Baltimaades, et Vene narratiivid süüdistavad Baltimaid russofoobias. Seal viitas asjatundja Seredenko artiklile russofoobia teemal, mis ilmus 2017 või midagi ja kandis VF strateegilisi narratiive. Lisaks sellele on ta tutvunud osadega Seredenko kirjutistest. Üks raamat oli ingliskeelne koostöös politoloogia doktoriga, Cambridge Scholar Pressist. Juttu oli paremäärmuslusest, paremäärmuslikest jõududest ja parteidest. Korralikult viidatud. Üldmulje jäi, et mõned asjad olid tendentslikud, vajaks viidet. Teine oli koos Gaponenkoga avaldatud. See oli natuke teisiti vormistatud. Esimene, ingliskeelne raamat jättis soliidsema mulje. Seal kumasid narratiivid, räägiti inimõiguste rikkumistest Baltimaades. Asjatundja arvamusi süüdistatava poolt kirjutatud artiklite ja sõnavõttude osas käsitleb kohus allpool punktides, milles kohus vastavaid kirjutisi kajastab.
63. Kaitsja küsimustele vastates selgitas asjatundja, et isikul on õigus oma arvamust artiklis väljendada ehk kirjutada artiklis sellest, mis ta tegelikult arvab, me elame vabas maailmas. Ta ei ole oma ütlustes kritiseerinud Seredenko artikleid öeldes, mida saab või ei saa kirjutada. Ta ei andnud hinnanguid vaid rääkis sellest, milliseid narratiive ja kokkulangevust Kremli narratiividega näeb. Iga inimene vabas ühiskonnas võib avaldada ükskõik, milliseid mõtteid ta tahab, v.a vihavaenu või sõjaüleskutse. Iga arvamusliider mõjutab inimesi. Aga küsimus on selles, kas näiteks arvamusliider teeb sihilikult, näiteks kasutab mingi teatud riigi, vaenuliku riigi mõjutustegevuse arsenalis olevaid narratiive ja teeb seda süsteemselt või mitte. Inimene, kelle ideed, näiteks inimene elab Eestis, oletame, loeb koraani ja räägib oma islami ideedest, siis see ei tähenda seda, et ta on Iraani, Islamiriigi mõjuagent. Aga mõjuagent on see, kes näiteks 31 1-21-5633 edastab mingeid narratiive ja teeb seda teadlikult ja tavaliselt saab sellest mingit materiaalset või muud kasu. Ja sageli on see ka koordineeritud tegevus eriteenistustega.
64. Kaitsja küsimustele vastates ütles asjatundja, et ta ei ole isiklikult Eestis russofoobiaga kokku puutunud ega selle tunnistajaks olnud. Samuti ei ole kokku puutunud ega olnud tunnistajaks diskrimineerimisele või inimõiguste rikkumistele. Ei ole kuulnud Eestis diskrimineerimisest ka riiklikul tasandil.
65. Küsimusele kas Eesti vastased narratiivid russofoobia, diskrimineerimise ja inimõiguste rikkumise kohta vastavad tõele vastas asjatundja, et keeruline vastata. Ta loeb ja suhtleb inimestega siin, paljude venekeelsetega ja paljude teadlastega. Vene meedia väidab, et siin on massilised juhtumid russofoobiast, fašismist, diskrimineerimisest. Ei saa välistada, et keegi on kusagilt kedagi solvanud rahvuse, etnilisel põhjusel, seda kindlasti igas riigis juhtub. Kuid on kindel selles, et riiklikul tasandil Eesti riik ei tegele oma rahva või erinevate etniliste gruppide või mis iganes inimeste diskrimineerimisega nagu seda väidavad kremlimeelsed kanalid. Ei ole näinud oma elus ja mitte kelleltki kuulnud, et inimest on diskrimineeritud sellel tasemel, et tal on näiteks mingi teine religioon või mis iganes kuuluvus. Välistada ei saa mingeid üksikuid juhtumeid ja igas riigis võib leida kedagi, keda kusagil solvati. Probleem on selles, et kremlimeelsed kanalid üritavad näidata seda, et see ongi riiklik poliitika, et see on see, mida Eesti riik teeb. Ongi russofoobia, ongi diskrimineerimine, ongi tagakiusamine ja seda toetatakse justkui veelgi ülevalt poolt. Asjatundja hinnangul ei vasta tõele Seredenko väited ulatuslikust russofoobiast, diskrimineerimisest ja inimõiguslaste tagakiusamist Eestis. Samuti ei ole täheldanud tsensuuri meedias. Otseselt ei ole näinud nendes tekstides, mida luges, väidet, et Eesti on fašistlik riik. Aga lugedes need tekstid läbi, lugejal jääb mulje, et tegemist on riigiga, mis toetab või edendab Ukraina fašismi ja enda riigis selliseid narratiive. Vähemalt selline mulje jääb. Asjatundja väiteid selles osas, et VF tegeleb sihipäraselt fakte oluliselt moonutades ja manipuleerides ELi ja selle naaberriikide ühiskondadele suunatud propaganda levitamisega ning teeb seda mh läbi VF administratsiooni otsese või kaudse kontrolli all olevate meediakanalite, kinnitab ka ülalviidatud Euroopa Kohtu 27.07.2022 kohtuotsus nr T-125/
67. Asjatundja ütlustega on vastuolus kaitsja tunnistaja R. ütlused, kelle hinnangul esineb Eestis massiliselt russofoobiat ja diskrimineerimist. Ta peab venekeelse elanikkonna diskrimineerimiseks venekeelsete koolide sulgemist, 1992.a paljude venelaste jätmist ilma kodakondsuseta ning neile esitatavaid keelenõudeid, mis on mitmel juhul liiga ranged, sest tööotsingutel ei saa asuda piisavalt kõrgele positsioonile ebapiisava eest keele valdamise tõttu. Samad asjaolud on tunnistaja arvates ka russofoobia ilmingud (09.03.2022 istungi protokoll). Kohtu hinnangul ei anna ükski neist väidetest alust seadmaks kahtluse alla asjatundja seisukohti VF mõjutustegevuse osas. Kohtule ei ole esitatud ühtki tõendit (nt EIK otsust või muu pädeva ja usaldusväärse rahvusvahelise organisatsiooni hinnangut), mis kinnitaks, et Eestis diskrimineeritakse venelasi riiklikul tasandil. Eestis (ja enamikes teistes riikides) kehtiv riigikeele valdamise nõue teatud ametikohtadel on üldine nõue kõikidele, sõltumata rahvusest. Tegemist on nõudega, mis on demokraatlikes õigusriikides tavapärane. Samuti on igal riigil pädevus otsustada oma kodakondsus- ja hariduspoliitika üle. Lisaks ei nähtu R. ütlustest, et ükski tema poolt algatatud kohtuvaidlus oleks kinnitanud väidetava süsteemse diskrimineerimise esinemist. Ka süüdistatava poolt kirjutatud arvukates artiklites ja muudes kirjutistes (vt allpool) ei kajastu usaldusväärseid allikaid ja argumente, mis tunnistaja väiteid kinnitaks. 32 1-21-5633
68. Olles ära kuulanud asjatundja selgitused, on kohus seisukohal, et nende tõepärasuses ei ole põhjust kahelda. Tema avaldatu on kooskõlas sellega, mida iga kriitiliselt mõtlev ning igapäevaselt meediat ning ühiskondlike protsesside arengut jälgiv isik tajub ja mõistab ehk üldtuntud asjaoluga

§ 60lg 1,3 tähenduses.

119. Kokkuvõtvalt. Nii asjatundja selgitustest, EV julgeolekupoliitika alustest kui ka VF julgeolekustrateegiates ja sõjalistes doktriinides kajastuvatest põhimõtetest nähtuvalt kasutas VF süüdistuse esemeks oleval perioodil Eesti vastu suunatud mittesõjalisi mõjutusvahendeid, mis hõlmasid ka informatsioonilisi meetmeid ehk informatsioonilist mõjutustegevust. Taolise mõjutustegevuse pikaajaliseks eesmärgiks oli VF kui suurriigi positsiooni taastamine. 2014.a alanud Ukraina territooriumi osaline okupeerimine (samuti Gruusia territooriumi osaline okupeerimine 2008.

1. a)sõjaliste meetmete abil ning sellele eelnenud ja sellega samaaegselt toimunud mittesõjaliste mõjutusvahendite (sh infomõjutustegevuse) kasutamised ilmestavad VF riiklike tegevusplaane ning nende täitmist VF suurriigi positsiooni taastamisel. Nii viidatud dokumentidest kui ka elulistest näidetest (VF sõjaline agressioon Ukraina ja Gruusia suhtes) nähtuvalt sisaldavad need tegevusplaanid vajadusel ka teiste riikide iseseisvuse, sõltumatuse ja territoriaalse terviklikkuse rikkumist. Asjatundja ütluste kohaselt on informatsioonilisel mõjutustegevusel VF vastavate eesmärkide täitmisel oluline roll. Seda rakendatakse nii eraldiseisvalt kui ka koos konventsionaalsete sõjaliste meetmetega. Asjatundja tõi sealjuures korduvalt näitena VF tegevust Ukraina suhtes öeldes, et Ukraina juhtum on klassikaline näide, kuidas VF on oskuslikult viinud läbi hübriidset mõjutustegevust ja need ei ole lõppenud. Neid plaanitakse alati ette. Ukraina näitel alustas Kreml, kremlimeelsed organid ja aktivistid info mõjutustegevust juba 90-date alguses. Ukraina meediaruumis esitati erinevaid VF narratiive. Nii Ukraina kui ka Eesti ja teiste Balti riikide suhtes kasutab VF samu narratiive, millega soovitakse neid riike kompromiteerida, diskrediteerida ning näidata neid tagurlike, natsistlike, fašistlike ja pahatahtlike riikidena. Asjatundja sõnul mängisid Ukraina puhul suurt rolli ka VF eriteenistused ja VF mõjutustegevusega tegelevad Ukraina mõjuagendid või aktivistid ja kasulikud idioodid. Eesti kontekstis tõi asjatundja VF infomõjutustegevuse eesmärgina välja nt soovi lõhestada siinset ühiskonda kasutades selleks juba vana narratiivi russofoobia esinemisest. Üritatakse rääkida, et Eesti ei ole õigusriik ning Eestis piiratakse sõnavabadust või kiusatakse venekeelseid. Sellise tegevuse eesmärgiks on nõrgestada Eesti julgeolekut ja ühiskonda, mis tervikuna nõrgestab NATOt ja Euroopa Liitu. Soovitakse tekitada usaldamatust valitsuse vastu ning õhutada etnilist konflikti. Russofoobia esinemise narratiivi kasutamise näitel tõi asjatundja välja narratiivi kasutamisega kaasnevad ohud. Kui sellest piisavalt palju rääkida ja igal pool levitada, et Eestis toimub diskrimineerimine ja see on russofooblik riik ja kõik on väga halb ja siin kiusatakse venekeelseid, siis see võib anda näiteks formaalse ajendi tulevikus nn kaasmaalaste kaitsmiseks. Kaasmaalaste kaitsmine võib omakorda viia erinevate sündmusteni, nt VF vägede sisse tungimine Ukraina aladele toimus just sel ettekäändel. Putin tõi isiklikult oma kõnes välja, et Ukraina sõjalise ründamise eesmärgiks on kaasmaalaste kaitsmine Ukraina fašistide eest. Kohus peab siinkohal vajalikuks tuua välja, et analoogse ettekäände otsimise soov Eesti suhtes ilmneb näiteks süüdistatava vestlustest Isik 5ga (vt täpsemalt allpool p 292, 22.05.2020 vestlus). Seega vaenuliku narratiivi levitamine ei pruugi vahetult ohustada teise riigi iseseisvust, sõltumatust, territoriaalset terviklikkust ja julgeolekut, kuid see on VF tegevusmustrite kohaselt ettevalmistav tegevus saavutamaks ettekäänet teise riigi sõjaliseks ründamiseks, territooriumi okupeerimiseks vmt. 33 1-21-5633 120. Eelöeldut kogumis arvestades asub kohus seisukohale, et kirjeldatud VF tegevust, s.o infomõjutustegevuse rakendamist Eesti ja teiste riikide suhtes tuleb käsitleda KarS § 232 ja 233 tähenduses Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse või territoriaalse terviklikkuse vastu suunatud vägivallata tegevusena ning Kars § 2342 tähenduses Eesti Vabariigi julgeoleku vastu suunatud vägivallata tegevusena. 121. Eeskätt asjatundja selgituste, aga ka teabehanke kokkuvõtete ning muude allpool käsitletavate tõendite pinnalt loeb kohus tuvastatuks, et VF viis süüdistuse esemeks oleval ajaperioodil mitmete riikide (sh Eesti) vastu suunatud mõjutustegevust ellu läbi erinevate valitsusasutuste – peamiselt VF administratsiooni kuuluva struktuuriüksuse VRKAV ja julgeolekuteenistuste, nende ülesandel tegutsevate organisatsioonide ja isikute ning omakorda nende poolt loodud mõjuagentide, aktivistide ja kasulike idiootide võrgustiku. 122. Süüdistuse kohaselt olid Isik 1, Isik 2, Isik 3, Isik 4, Isik 5, Isik 6 ja Isik 7 ning nende juhitud organisatsioonid isikuteks ja organisatsioonideks, kes tegutsesid VRKAVi ja VF julgeolekuteenistuste huvides ja ülesandel Eesti vastase mõjutustegevuse elluviimisel. Selleks kaasasid nad omakorda erinevate riikide kodanikke, kes olid valmis VF mõjutustegevuses osalema või seda toetama. Prokuratuuri väitel oli üheks selliseks isikuks, keda VF kasutas Eesti vastase mõjutustegevuse ellu viimisel, süüdistatav Sergei Seredenko. 123. Süüdistuse kohaselt Sergei Seredenko lõi ja pidas Eesti Vabariigi vastaseid suhteid VF ülesandel tegutsevate organisatsioonide ja isikutega, kes osalevad aktiivselt eelkirjeldatud Eesti Vabariigi iseseisvust, sõltumatust, territoriaalset terviklikkust ja julgeolekut ohustava VF mõjutustegevuse elluviimisel. Otsustamaks kas Sergei Seredenko tegevuses esinevad KarS § 2351 lg 1 tunnused, hindab kohus järgnevalt süüdistuses nimetatud seitsme isikuga seonduvat. Selleks annab kohus iga isiku osas hinnangu: - kas tegemist on VF organisatsiooni või VF ülesandel tegutseva isikuga; - kas Sergei Seredenko lõi ja pidas nendega suhteid; - kui jah, siis milline oli nendevaheliste suhete sisu ja eesmärk. Tõendite hindamisel avab kohus lahendis tavapärasest suuremas mahus tõendite sisu, kuna tõendite iseloomust ja sisust tulenevalt on see vajalik kogu konteksti tajumiseks ning kohtu järelduste mõistmiseks. 3.2 Isik 1 124. Süüdistuse kohaselt leidis Eesti Vabariigi vastase suhte loomine ja pidamine Isik 1iga (Isik 1, J. poeg, sündinud xxxx, VF-i kodanik) aset järgmiselt. Kohtueelses menetluses tuvastamata kohas ja ajal, kuid mitte hiljem kui 2005 novembris, lõi Sergei Seredenko Eesti Vabariigi vastase suhte VRKAV ja VF-i julgeolekuasutuste, sh GRU, huvides ning ülesandel tegutseva Isik 1iga (KarS § 2351 järgi kvalifitseeritav kuritegu alates 15.11.2009) ning pidas seda kuni 03.03.2021, s.o tema kahtlustatavana kinnipidamiseni. Isik 1 on GRU kaastöötaja. Isik 1 juhib alates 2005 GRU psühholoogiliste operatsioonide ohvitseridega koos asutatud organisatsiooni Vene Diasporaa Instituut (Институт Русского Зарубежья, russkie.org, registreeritud 11.03.2005, INN kood xxxx), mille peamiseks tegevuse eesmärgiks on VF-i mõjutustegevuse aktivistide konsolideerimine ja nende tegevuse suunamine. Lisaks on Isik 1 mõjutustegevusele suunatud portaali „Vene sajand“ (Русский век, ruvek.
2. ru)peatoimetaja ja propagandaportaali (edaspidi ka portaali) RuBaltic.ru ekspert. 34 1-21-5633 Isik 1 kuulub ka 01.01.2012 tööd alustanud VF-i presidendi ukaasiga asutatud Välismaal Elavate Kaasmaalaste Toetuse ja Õiguste Kaitse Fondi (Фонд поддержки и защиты прав соотечественников, проживающих за рубежом, INN number xxxx, edaspidi