Obsah (9)

§ 6§ 14§ 7§ 4§ 12§ 15§ 8§ 17§ 18

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtunik Indrek Parrest, Andra Pärsimägi, Margit Vutt Määruse tegemise aeg ja koht 7. juuni 2023, Tartu Tsiviilasja number 2-23-5415 Tsiviilasi Malle Väärsi taot

) § 6 lg-s 1 sätestatud isik. Sellele vaatamata leidis maakohus, et avaldajale ei tule õigusabi anda, kuna kohtute infosüsteemist nähtuvalt ei ole kohtus käesoleval ajal ühtegi avaldajaga seotud menetlust. Seetõttu ei ole avaldajal ka võimalust oma õigusi kohtumenetluses kaitsta. See ei välista avaldaja võimalust taotleda edaspidi uuesti riigi õigusabi. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja riigi õigusabi taotluse rahuldada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus ebaõigesti leidnud, et avaldaja võimalus oma õiguste kaitseks on vähene. Avaldaja nimel on võetud laenusid, millega avaldaja ise seotud ei ole. Kuna kõik nõuded on esitatud avaldaja vastu, vajab avaldaja õiguskaitset. Nõuded on esitanud inkassoühing Julianus. Nõuded on esitatud Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnale ja osa nõuetest on jõudnud ka Tartu Maakohtu menetlusse. Avaldaja vajab õigusabi eelkõige vastuste koostamiseks ja edaspidi ka kohtumenetluses. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega leiab, et määruskaebus on põhjendatud. Ringkonnakohus tühistab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 667 lg 2 esimese lause alusel maakohtu määruse ja teeb ise uue määruse, millega rahuldab avaldaja riigi õigusabi saamise taotluse.
3. Maakohus jättis taotluse rahuldamata põhjusel, et avaldaja soovib riigi õigusabi kohtule vastuste koostamiseks, aga kohtus ei ole ühtegi avaldajaga seotud menetlust. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu põhjendustega ja sellest lähtuvalt taotluse rahuldamata jätmisega.
4. Taotluse kohaselt soovib avaldaja riigi õigusabi enda esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus ning õigusdokumendi koostamiseks. Määruskaebuses on avaldaja täpsustanud, et vajab õigusabi eelkõige inkassoühingule ja maksekäsuosakonnale vastuste koostamiseks ning edaspidi kohtumenetluses kaitse saamiseks.
5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtule esitatud riigi õigusabi taotlus ei olnud üheselt selge, mistõttu oleks maakohus pidanud jätma taotluse käiguta ja andma avaldajale tähtaja täiendavate selgituste esitamiseks. Kuna avaldaja on määruskaebuses oma taotlust täpsustanud, ei pea ringkonnakohus vajalikuks saata taotlust maakohtule uueks lahendamiseks ja teeb asjas ise uue määruse.
6. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus jätnud tähelepanuta, et Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna menetluses oli maakohtu määruse tegemise ajal ehk
7. aprillil 2023 Revensen OÜ maksekäsu kiirmenetluse avaldus avaldaja vastu 1060 euro 99 sendi nõudes. Seega ei ole õige maakohtu järeldus, et kohtute infosüsteemist nähtuvalt ei ole kohtutes 2 määruse tegemise ajal ühtegi avaldajaga seotud menetlust. Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond on andnud Revensen OÜ nõude
8. aprillil 2023 üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses (tsiviilasi nr 2-23-105508). Nimetatud asjas on Revensen OÜ esitatud maakohtule hagi. 9.

§ 6

lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut.

§ 14

lg 1 ja 2 kohaselt arvestatakse taotleja majanduslikku seisundit hinnates tema vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid. Taotleja majanduslikku seisundit hinnates ei arvestata taotlejale kuuluvat vara, millele seaduse kohaselt ei saa sissenõuet pöörata. Samuti ei arvestata taotlejale kuuluvat ning tema ja temaga koos elavate perekonnaliikmete igapäevakasutuses olevat eluaset ega vajalikku sõiduvahendit, kui nende arv ja väärtus on õiglases suhtes perekonna suuruse, sõiduvajaduse ning sissetulekuga. Taotlusele lisatud majandusliku seisundi teatise kohaselt on avaldaja sissetulekuks pension 578 eurot 44 senti ja puudetoetus 12 eurot 79 senti kuus. Igakuisteks kulutusteks on kulutused toidule 300 eurot, eluasemekulud 50 eurot (lisandub küttepuude ostmine), sidekulud 5 eurot, kulutused tervishoiule 50 eurot. Taotluses on avaldaja märkinud, et talle kuulub 1-toaline korter, mida kasutab elamispinnana, muud vara tal ei ole. Pangakontode kohta on avaldaja märkinud, et tal on konto Swedbankis, kuhu laekub iga kuu pension. Maakohus on määruse põhjenduste kohaselt tuvastanud, et avaldaja on oma majandusliku seisundi tõttu

§ 6lg-s 1 sätestatud isik.

Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtuga. Arvestades eelkõige avaldaja sissetulekut ja muu olulise vara puudumist, ei suuda avaldaja ilmselt tasuda asjatundliku õigusteenuse eest turutingimustel. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine praegusel juhul riigi õigusabi andmisest keeldumise aluseid (

§ 7). 10.

Ringkonnakohus leiab, et avaldaja õigused võivad jääda avaldaja õigusteadmiste puudumise tõttu ilma kvalifitseeritud esindajata kaitseta.

§ 4

lg 3 p 4 järgi on riigi õigusabi üks liik isiku esindamine tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus.

§ 4

lg 3 p 8 järgi on õigusabi liigiks ka õigusdokumendi koostamine ning p 9 järgi isiku muu õigusnõustamine või muu esindamine.

§ 12

lg 2 näeb ette, et kui taotlus on esitatud väljaspool kohtumenetlust ja taotlusest ei selgu, millist

§ 4

lg-s 3 nimetatud liiki riigi õigusabi taotletakse, loetakse taotlus esitatuks riigi õigusabi saamiseks isiku muu õigusalase nõustamisena. 11.

§ 15

lg 5 kohaselt määratakse riigi õigusabi andmise määruses kindlaks

§ 8

kohane riigi õigusabi andmise viis ja riigi õigusabi saaja hüvitamiskohustus vastavalt §-le 16. Arvestades avaldaja esitatud põhjendusi ja majandusliku seisundi teatises toodut, on ringkonnakohus seisukohal, et põhjendatud on anda avaldajale riigi õigusabi

§ 8

p-s 1 sätestatud viisil, s.o kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. 12.

§ 17

lg 1 sätestab, et riigi õigusabi saanud isiku õigus riigi õigusabile säilib asja ülekandumisel mõneks teiseks

§ 4

lg-s 3 ettenähtud riigi õigusabi liigiks ning varem nimetatud advokaat jätkab isikule riigi õigusabi osutamist, välja arvatud

§ 17lg-s 2 ettenähtud juhul.

Riigi õigusabi andmise otsustanud kohus võib riigi õigusabi osutava advokaadi taotluse alusel või oma algatusel igal ajal uuesti hinnata, kas jätkuvalt on olemas 3 seaduses ettenähtud alused taotlejale riigi õigusabi andmiseks ja kui riigi õigusabi andmise alused on ära langenud, siis lõpetada isikule riigi õigusabi andmise. 13.

§ 18

lg 1 kohaselt nimetab advokatuur kohtu taotlusel viivitamata riigi õigusabi osutava advokaadi. Kohus esitab eelnimetatud taotluse advokatuurile justiitsministri määrusega kehtestatud korras. Advokatuuri nimetatud advokaat kohustub asuma viivitamata riigi õigusabi osutama ja korraldama oma tegevuse selliselt, et tal oleks võimalik õigel ajal osaleda menetlustoimingutes. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest Andra Pärsimägi Margit Vutt 4