Obsah (5)

§ 440§ 357§ 164§ 150§ 630

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Mari Schihalejev Otsuse tegemise aeg ja koht 29. juuni 2023, Võru Tsiviilasja number 2-23-8368 Tsiviilasi

) § 630 lg 2). ASJAOLUD

1. E. P. ) esitas
2. juunil 2023 Tartu Maakohtule hagi J. P. ) vastu abielu lahutamiseks. 1 Hagiavalduse kohaselt soovib hageja abielu lahutada kostja alkoholi liigtarbimise ja agressiivsuse tõttu. Hageja jäi
3. juuni
4. a istungil abielu lahutamise nõude juurde ning kinnitas, et ei soovi abieluliste suhete jätkamist. Poolte ühised lapsed hakkavad elama koos hagejaga praeguses elukohas ning ühisvara pooltel puudub.
5. Kostja avaldas
6. juuni
7. a istungil, et nõustub abielu lahutamisega ning ta ei soovi menetluse peatamist abielu säilitamiseks. KOHTU SEISUKOHT
8. Kohus, tutvunud hagi ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega (

§ 440lg 1).

4. Hageja on esitanud kostja vastu abielu lahutamise hagi. Rahvastikuregistri andmetel on poolte abielu sõlmitud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx § 67 lg 1 kohaselt lahutab kohus abielu, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. 5.

§ 440

lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja on

1. juuni
2. a kohtuistungil kinnitanud, et ta on abielu lahutamisega nõus. Seega ei vaidle pooled abielu lahutamise nõude üle ning kostja on hagi õigeks võtnud.

§ 440

lg 4 kohaselt ei ole kohus abieluasjas küll õigeksvõtuga seotud, kuid kohtu arvates puudub alus hagi õigeksvõtu vastuvõtmisest keeldumiseks. Pooled küll elavad veel ühisel eluasemel kuni kostjal uue elukoha leidmiseni, kuid kumbki pool ei soovi abieluliste suhete jätkamist. Vaatamata 28. juuni 2023. a kohtu selgitustele võimaluse kohta abielu lahutamise menetlus

§ 357lg 1 alusel peatada, kumbki pool leppida ei soovinud.

Eelmärgitut arvestades on kohtul alus arvata, et pooled oma kooselu ei taasta, mistõttu on abielu lahutamise eeldused täidetud. Seega peab kohus põhjendatuks poolte abielu lahutada. 6. Nimeseaduse § 11 lg 1 järgi taastatakse abielu lahutamisel isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Hageja on avaldanud soovi jätta enda perekonnanimeks abiellumisel võetud perekonnanimi „xxxxxxx“. Seetõttu jääb abielu lahutamise järel hageja perekonnanimeks abiellumisel võetud perekonnanimi „xxxxxxx“. 7.

§ 164lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Sellise menetluskulude jaotuse tõttu ei ole kohtul vaja menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. 8. Kohus tagastab

§ 150

lg 2 p 3 alusel hagejale pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust (s.o 50 eurot) XX. kontole, millelt on hageja tasunud riigilõivu. 9. Pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud. Seega ei saa nad

§ 630lg 2 järgi kohtuotsuse peale apellatsioonkaebust esitada.

(allkirjastatud digitaalselt) Mari Schihalejev 2 kohtunik 3