Obsah (18)

§ 238§ 230§ 231§ 438§ 436§ 328§ 232§ 293§ 294§ 5§ 162§ 174§ 477§ 138§ 144§ 218§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Liili Lauri Otsuse avaldamise aeg ja koht 11. mai 2023, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-141255 Tsiviilasi M. T.i hagi

§ 238lg 2).

Menetlusdokumentidest tuleneb, et poolte vahel on vaidlus nii laenulepingute sõlmimise üle, kui ka selle üle, et hageja on kostjaga sõlmitud laenulepingud täitnud ning kostja on laenu tagastanud. Kostja juhib hageja tähelepanu Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-53-10, milles kohus rõhutas, et kostja võib kasutada hagi vastu kaitsena vastuväiteid omapoolseid tõendeid esitamata seni, kuni hageja tõendeid ei esitanud.

1. Hageja esitatud põhjenduste ja tõendite usaldusväärsuse seab kahtluse alla see, et 09.12.2021 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale esitatud maksekäsu kiirmenetluse avalduses tsiviilasjas nr 2-21-141268 väidab hageja, et laenuleping nr 24.11.2018-1 on poolte vahel sõlmitud 24.11.2018 tähtaega kuni 09.12.2021 (ehk üheks aastaks). Hagiavalduses aga rõhutab hageja vastupidi, et kostja on sõlminud lepingu 24.11.2017 ning laenu tagastamise kuupäev oli 24.11.2019 (ehk leping on sõlmitud kaheks aastaks). 09.12.2021 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale esitatud maksekäsu kiirmenetluse avalduses tsiviilasjas nr 2-21-141255 kinnitab hageja, et laenuleping nr 10.11.2018-1 on poolte vahel sõlmitud 10.11.2018 tähtaega kuni 09.12.2021 (ehk üheks aastaks). Hagiavalduses aga märgib hageja vastupidi, et kostja on sõlminud lepingu 10.11.2017 ning laenu tagastamise kuupäev oli 10.11.2019 (ehk leping on sõlmitud kaheks aastaks). Kostja leiab, et hageja poolt hagivastustega tsiviilasjades nr 2-21141255, 2-21-141265, 2-21-141268 ja 2-21-141259 esitatud laenuleping 05.04.2018-1 ja laenuleping 10.11.2018-1, laenuleping 16.04.2018-1 ja laenuleping 24.11.2018-1 ei ole kostja hinnangul tema enda kirjutatud vaid on võltsitud. Kohtu põhjendused
2. Kohus, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus määras 28.03.2023 määrusega asja läbivaatamise poolte nõusolekul kirjalikku menetlusse.
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. 10.

§ 438

lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

§ 230

lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi,

§ 436lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Menetlusosaline määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste 3 asjaolude kohta peavad

§ 328lg 1 kohaselt olema tõesed.

Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks

§ 232lg 2 kohaselt ette kindlaksmääratud jõudu.

1. VÕS § 76 lg1, sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 järgi loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
2. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
3. Kohtule esitatud hagi asjaolude kohaselt on sõlmitud 05.04.2018 laenuleping nr 09.04.20181, kostja saanud sularahas laenu 8 000,00 eurot, millest kostja on tagastanud hagejale laenu osaliselt summas 1 600,00 eurot. 10.11.2017 on sõlmitud laenuleping nr 10.11.2018-1, kostja on saanud sularahas laenu 1 800,00 eurot. 16.04.2018 on sõlmitud laenuleping nr 16.04.2018-1, kostja on saanud sularahas laenu 4 000,00 eurot. 24.11.2017 on sõlmitud laenuleping nr 24.11.2018-1, kostja on saanud sularahas laenu 3 000,00 eurot. Kokku on eraldi esitatud hagide alusel hageja andnud laenu 16 800 eurot, millest on tagastatud 1600 eurot. Seega palub hageja kostjalt välja mõista 15 200 eurot. Käesolevalt on liidetud tsiviilasjad Harju Maakohtu 01.02.2022 määrusega, Harju Maakohtu 07.02.2022 määrusega, ja Harju Maakohtu 09.02.2022 määrusega ning asja menetlus toimub tsiviilsajas nr 2-21-
5. Laenulepingutest tulenevalt on laenud antud üle laenuandja poolt sularahas lepingute allkirjastamise päevadel. Kohtu korraldaval istungil 20.09.2022 jäi kostja seisukoha juurde, et lepingutel ei ole tema allkiri, mistõttu laenulepingud on võltsitud (protokoll 00:02:39). Kostja taotles allkirja ekspertiisi. Harju Maakohus määras 22.11.2022 määrusega käekirja- ja dokumendiekspertiisi. Käekirjaekspertiisis esitas kohus eksperdile küsimused: kas lepingud on allkirjastatud K. T.i nimelt ja kas allkirjadel esineb tahtliku muutmise tunnused. Dokumendiekspertiisis esitas kohus eksperdile küsimused: kas allkirjad on kirjutatud käsitsi kirjutusvahendiga või jäetud mingi tehnilise abivahendiga ning kui pikka aega tagasi on dokumentidel asuvad allkirjad eelduslikult paberile antud.

§ 293

lg 1 esimese lause kohaselt kohtul on menetlusosalise taotlusel õigus küsida eksperdi arvamust asjas tähtsate ja eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks.

§ 294

lg 1 kohaselt ekspertiisi teeb riiklikus ekspertiisiasutuses töötav kohtuekspert või muu asjatundja, riiklikult tunnustatud ekspert või kohtu määratud muu eriteadmistega isik.

1. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt viidi läbi ekspertiis ja esitati kohtule tõendina ekspertiisiakt nr 22E-DK0071, 10.01.
2. Ekspert on jõudnud järeldusele, et ekspertiisiks esitatud laenulepingutele 05.04.2018-1, 16.04.2018-1, 10.11.2018-1 ja 24.11.2018-1 on allkirjad laenuandja M. T.i ja laenusaaja T. K. nnimelt kirjutatud käsitsi kirjutusvahendiga. Kui pikka aega tagasi on dokumentidel asuvad allkirjad eelduslikult paberile antud, ei ole võimalik määrata. Kostja kordusekspertiisi taotluse jättis kohus 27.02.2023 määrusega rahuldamata.
3. Kohtu hinnangul on eksperdi esitatud arvamus põhjalik ja järeldus tuleneb uuritust, kohus on kogunud võrdlusmaterjali ja esitanud eksperdile. Ekspert on leidnud, et ``Hinnates uuringu tulemusi, saab järeldada järgmist: - kõik laenulepingud on valmistatud samaliigilise seadmega samaliigilisele paberile, mis on arvestades lepingute kuupäevade vahet (viis kuud) praktikas tavapärane; - kõigi lepingute aluseks on tõenäoliselt sama fail, mis on samaliigiliste dokumentide vormistamisel praktikas tavapärane; - laenulepingute 10.11.2018-1 ja 24.11.2018-1 numbrid (sõlmimise kuupäevadega vastavalt 10.11.2017 ja 24.11.2017) viitavad asjaolule, et lepingud 4 võivad olla vormistatud mitte aastal 2017, vaid aastal 2018; - laenulepingul 10.11.2018-1 lepingu lõpptähtaja kuupäevas (24.11.2018) käsikirjaline parandus „10“ viitab asjaolule, et laenuleping 24.11.2018-1 võib olla vormistatud enne lepingut 10.11.2018-1; - laenulepingutel 10.11.2018-1 ja 24.11.2018-1 M. T.i ja T. K.i nimelt kirjutatud allkirjade kirjutusvahendite kombinatsioon viitab, et lepingud võivad olla vormistatud koos; - lepingute lehed on allkirjastatud järjestikku, mis on mitmeleheküljeliste dokumentide vormistamisel praktikas tavapärane. `` Kostja on leidnud, et kuivõrd allkiri on lihtne, lühike ja kergesti võltsitav, on jäetud võrdlemata käekirja stiil, väljatöötatusse iseloom ja tähtede sidumised esitatud allkirjade ja käsitsi kirjutatud nimede ja sõnade vahel. Ekspert on leidnud, et vaidlustatud allkirjad ei välju kostja allkirjade loomuliku varieeruvuse piiridest ja viited vaidlustatud allkirjade tahtlikule muutmisele puuduvad. Kohtu hinnangul ei sea kostja vastuväited ekspertiisi järeldust kahtluse alla. 17.

§ 230

lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, kostja esitas taotluse allkirja ekspertiisi läbiviimiseks. Kostja leidis, et ta ei ole hagi aluseks olevaid laenulepinguid allkirjastanud. Ekspertiis tema väiteid ei kinnitanud, kohus jättis küll kordusekspertiisi taotluse rahuldamata, kuid andis kostjale võimaluse esitada soovitud Nora Kasemaa Ekspertiisibüroo OÜ hinnang. Kostja nimetatut dokumentaalse tõendina ei esitanud.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kohus leiab, et kostja ei ole oma vastuväiteid tõendanud ning hagi tuleb rahuldada. Menetluskulud 18.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus rahuldab hagi täies ulatuses, siis jäävad tsiviilasja menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. 19.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 20.

§ 174

lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14). 21.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138lg 2 alusel kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulu.

1. Hageja 12.04.2023 menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud kokku summas 2041 eurot (riigilõiv 1241 eurot ja lepingulise esindaja kulud 800 eurot). Lepingulise esindaja kulud koosnevad nõupidamisest kliendiga ja hagiavalduse koostamisest (8 tundi tunnihinnaga 100 eurot, s.o kokku 800 eurot käibemaksuta).
2. Kostja ei esitanud kohtule oma seisukohta hageja menetluskulude nimekirja osas. 5
3. Lepinguline esindaja on osutanud hagejale õigusabi tunnihinnaga 100 eurot. Hagejat esindas asja menetluses

§ 218lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja.

Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta, samuti 147 eurot 49 senti koos käibemaksuga, 153 eurot ilma käibemaksuta ning 156 eurot koos käibemaksuga (Riigikohtu 06.06.2018 otsus nr 2-15-4981, p. 21). Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, on esindaja taotletud tunnitasu määr mõistlik.

1. Edasi kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus võtab lepingulise esindaja kulud arvesse täies ulatuses. Tehtud toimingud on hageja õiguste kaitsmise seisukohast vajalikud ja nendele kulunud aeg, arvestades asja mahtu, põhjendatud. Hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu kohtumenetluses on seega kokku 8 tundi. Arvestades lepingulise esindaja tunnihinda, on hageja õigusabikulu kokku 800 eurot (8 tundi × 100 eurot).
2. Lisaks eeltoodule taotleb hageja kostjalt riigilõivu kokku 1241 euro hüvitamist. Kohus märgib, et tsiviilasja toimikust nähtub, et hageja on tegelikult maksnud riigilõivu kokku 1480 eurot. Kuna riigilõiv on kohtukulu (

§ 138lg 2), on tegemist põhjendatud kuluga, mis tuleb hagejale hüvitada.

Kohus lähtub riigilõivu väljamõistmisel toimikust nähtuvast summast. 27. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 2280 eurot (800 + 1480), mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Kohus leiab, et sellises ulatuses õigusabikulude väljamõistmine on arvestades menetluse kulgu ja asja olemust, ka põhjendatud. Hageja taotlusel tuleb kostjalt välja mõista ka viivis välja mõistetud menetluskuludelt alates käesoleva määruse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni (

§ 177lg 4).

28.

§ 178

lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik 6