← Eesti

2-23-110359/14

Obsah (7)§ 150§ 430§ 428§ 432§ 661§ 173§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anna Liiv Kohtujurist Lii Zerel Määruse tegemise aeg ja koht 07. juuni 2023.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-110359 Tsiviilasi Osaühing Europark

§ 150

lg 2 punkti 1 ja lg 3 alusel tagastada hagejale pool tsiviilasja hagimenetluses hagi esitamisel tasutud riigilõivust ehk 17,50 eurot EFTA Legal OÜ arveldusarvele nr xxxx, märkides selgitusse „Tsiviilasi nr 2-23-110359, riigilõivu osaline tagastamine“.

  1. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-23-
  2. Toimetada käesolev kohtumäärus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus Jätta kompromissilepingus käsitlemata menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 1 (ühe) päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. MENETLUSE KÄIK
  3. Harju Maakohtu menetluses on Osaühing Europark Estonia hagi RandoM OÜ vastu võlgnevuse nõudes.
  4. Asjas toimus 07.06.2023 kohtuistung, kus pooled ja kompromissiga ühinenud isik saavutasid kompromissi ja esitasid kohtule allkirjastatud kompromisslepingu.
  5. Hageja taotleb

§ 150

lg 2 p 1 alusel hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõivust summas 35 eurot poole ehk 17,50 eurot tagastamist ning palub vastava summa kanda EFTA Legal OÜ arveldusarvele nr xxxx. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 2 sätestab, et pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. 5.

§ 430

lg 5 kohaselt kompromiss kehtib täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse.

  1. Vastavalt § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
  2. Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Kompromiss vastab

§ 430lgtes 2 ja 3 sätestatud nõuetele.

Kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada

§ 428lg 1 p 4 alusel.

Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja asja menetlus lõpetamisele. 8. Kohus selgitab, et

§ 432

kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas

§ 430

lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. 9. Tuginedes

§ 661

lg-le 4 on pooled ja kompromissiga ühinenud isik kokku leppinud käesolevat kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises 1 (ühele) päevale. Taotlus määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamiseks on kooskõlas

§ 661lõikega 4 ja tuleb rahuldada.

10. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 11. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse.

§ 173

lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul jäävad kompromisslepingus nimetamata poolte kohtukulud ja kohtuvälised kulud poolte endi kanda. 12.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi.

§ 150

lg 3 täpsustab, et menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Vastavalt

§ 150

lg-le 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. 13. Hageja palub

§ 150

lg 2 punkti 1 alusel tagastada hagejale pool tsiviilasjas hagi esitamisel tasutud riigilõivust ehk 17,50 eurot EFTA Legal OÜ arveldusarvele nr xxxx. Kohtu hinnangul on taotlus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kooskõlas

§ 150

lg 2 p-ga 1 ja lg-ga 3 tagastab kohus hagejale pool tsiviilasja hagimenetluses hagi esitamisel tasutud riigilõivust ehk 17,50 eurot, kuivõrd hageja on hagimenetluses hagi esitamisel tasunud hagilt riigilõivu kokku summas 35 eurot. 14. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-23-110359. /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.