Obsah (5)
§ 223§ 7§ 2§ 57§ 233KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20.aprillil 2023.a, Tallinna kohtumaja Väärteoasja number 4-22-2820 Kohtukoosseis Kohtunik Margot Mikler Kohtuistungi
§ 223lg 1 järgi.
Menetlusalune isik Valdek Härmsalu (isikukood: 39212217017; elukoht: xxxx; e-post: xxxx). Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja Valdek Härmsalu; kaitsja Indrek Sirk; kohtuvälise menetleja, PPA Põhja prefektuuri, esindaja Jaak Paju RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 47, VTMS § 132 p 1, § 133-135, kohus otsustas: Valdek Härmsalu kaebus jätta rahuldamata ja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist M. P.i 03.08.2022.a otsus väärteoasjas nr. 2302,22,003505 jätta muutmata. Rahatrahv tuleb tasuda 30 päeva jooksul peale otsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arvele nr EE891010220034796011 SEB pangas, nr EE932200221023778606 Swedbankis, nr EE701700017001577198 Luminor pangas või LHV Pank AS EE
- 1 Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber 10220225064882 ning selgitus „Rahatrahv väärteoasi 4-22-2820“. Kohtuotsus pööratakse täitmisele päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. Valdek Härmsalu õigusabikulu summas 1350 eurot jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades Riigikohtule kirjalikult kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korras on motiveeritud kohtuotsus kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas
- mail 2023.a. Asjaolud ja menetluse käik PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist M. P. 03.08.2022 otsusega karistati Valdek Härmsalu
§ 223
lg 1 sätestatud väärteo eest rahatrahviga 115 trahviühiku ulatuses, s.o 460 eurot. Valdek Härmsalu karistati, kuna tema 16.03.2022 kella 07:31 ajal Tallinnas Sõle tn ja Kesa tn ristmikul juhtis sõidukit VW Passat reg.nr xxxx (sõiduki omanik V. H.) ning ei peatanud sõidukit foori punase tule põledes stoppjoone ees, vaid jätkas liikumist ning sõitis küljelt otsa paremalt poolt sõitnud sõidukile. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju L. V. ja V. H.le, varaline kahju on fikseeritud sõiduki vaatlusprotokollis. Selliselt rikkus Valdek Härmsalu
§ 7
lg 1 p 4 nõudeid ning pani toime väärteo, mis on kvalifitseeritav
§ 223lg 1 järgi.
Valdek Härmsalu ja tema lepinguline kaitsja Valdis Härmsalu kohtuvälise menetleja otsusega ei nõustunud ja vaidlustasid selle Harju Maakohtus, esitades 17.08.2022 kaebuse. Kaebuse kohaselt ei vasta Valdek Härmsalu teokirjeldus tegelikkusele, väärteo kvalifikatsiooni, teokirjelduse ja tagajärje vahel puudub põhjuslik seos ning kohtuväline menetleja on jätnud välja selgitamata kõik asjas tähtust omavad asjaolud. 16.03.
- a. kella 07:20 (Otsuses ja väärteoprotokollides on märgitud 07:31) paiku toimus Sõle tn ja Kesa tn ristmikul (Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond) liiklusõnnetus, milles põrkasid kokku kaebuse esitaja poolt juhitud sõiduk VW Passat reg.nr xxxx ja L. V. poolt juhitud sõiduk Škoda Superb reg.nr xxxx. VW Passat liikus mööda Sõle tänavat (peatee) ja Škoda liikus mööda Kesa tänavat. Kohtuväline menetleja koostas nimetatud juhtumi kohta kaks väärteoprotokolli, mille kohaselt tunnistas liiklusõnnetuse põhjustamises süüdlaseks kaebuse esitaja. Kuigi kaebuse esitaja esitas mõlemale väärteoprotokollile vastulaused, ei arvestanud kohtuväline menetleja nendes esitatud põhjendustega vaid leidis, et kaebuse esitaja (Otsuses toodud teo kirjeldus): „juhtis mootorsõidukit, ei peatanud sõidukit foori punase tule põledes stoppjoone ees, vaid jätkas liikumist ning sõitis küljelt otsa paremalt poolt sõitnud sõidukile. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju L. V. ja V. H.le. Varaline kahju on fikseeritud sõiduki vaatlusprotokollis.“ Tegelikult, 16.03.
- a. kella 07.20 paiku liikus V. Härmsalu poolt juhitud sõiduk VW Passat mööda Sõle tänavat Kolde pst suunas. Lähenedes Sõle tn. ja Kesa/Ädala tn. ristmikule nägi V. 2 Härmsalu, et paremalt Kesa tn. poolt sõitis ristmikule kaubik ja ületas selle. Pelgulinna haigla juures olevas ülekäigu fooris põles Sõle tn. liikuvatele sõidukitele roheline tuli. Ootamatult sõitis peateel liikunud V. Härmsalu juhitud sõidukile Kesa tn poolt ette Škoda, millega kokkupõrget ei õnnestunud tal vältida. Kuna V. Härmsalu liikus peateel ja ületas oma sõidukiga enne Sõle tn. ja Kesa/Ädala tn. ristmikku asuva jalakäijate ülekäigu rohelise, liikumist lubava fooritulega, siis puudus tal kohustus peatada sõiduk stoppjoone ees. V. Härmsalu ei saanud sooritada talle etteheidetavat tegu, st
§ 7
lg 1 p 4 rikkumist, kuna roheline tuli fooris, vastavalt
§ 7lg 1 p 1, lubab liikuda.
Kohtuväline menetleja on Otsuses leidnud, et:“ Teise liiklusõnnetuses osalenud sõiduki registreerimismärgiga xxxx juhi käitumises liiklusõnnetuse tekkimisega põhjuslikus seoses olevaid
nõuete rikkumisi väärteoasjas kogutud materjalidest ei nähtu.“ Selle kohtuvälise menetleja väitega kaebuse esitaja ei nõustu, sest liiklusõnnetuses ei osalenud sõidukit registreerimismärgiga xxxx ja väärteotoimikus olevast L. V. tunnistajana ülekuulamise protokollist nähtub: „... ootasin rohelist tuld Sõle 16 pool, oli minu ees Eesti Keskkonnateenuste buss numbrimärgi algusega 703…, millega koos teostasime tööülesandeid. Mina sõitsin tema järgi Ädala tänavale.“ … „Kui EKT Buss oli ristmiku ületanud liikusin ka mina läbi rohelise foori ja sain vasakule küljele tabamuse sõiduautolt.“ … „Toimus see ca kella 7.20 ajal.“ … „Eesti Keskkonnateenuste bussijuht V. S., kes minu ees sõitis, võib samuti kinnitada, et fooris oli roheline tuli, mis lubas meil ületada Sõle 16 juures ristmiku Ädala t. suunas.“ Nimetatud L. V. ütlustest selgub, et ta hindas liiklusolukorda vääralt, arvates ekslikult, et Sõle tänava jalakäijate foor reguleerib sõidueesõigust Kesa/Ädala tn. suunalt ristmiku ületamiseks. Kesa tn. on teega külgnevale alale juurdesõidutee
§ 2
p. 82 mõttes või, kui kõrvaltee, millel puudub eesõigus võrreldes peateeks oleva Sõle tänavaga.
§ 57
lg 1 kohaselt peab kõrvalteel sõitev juht andma teed juhile, kes läheneb ristmikule või liigub sellel mööda peateed või sõidueesõigusega teed, sõltumata tema sõidusuunast. L. V. sõitis liiklusolukorra väära hindamise tõttu reguleerimata ristmikule välja teise sõiduki järgi, arvates ekslikult, et Kesa tn poolt põleb fooris roheline tuli. Ta ei veendunud oma manöövri ohutuses ja sõitis ette peateel liikunud sõidukile, mida juhtis V. Härmsalu. V. Härmsalu poolt väidetavalt sooritatud tegu, st
§ 7
lg 1 p 4 rikkumine on kohtuväline menetleja kvalifitseerinud
§ 233lg 1 järgi, kui mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumisega teisele isikule varalise kahju tekitamine. Kar
S 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Käesoleval juhul on tegemist kohtuvälise menetleja eksimusega teo sooritanud isikus ja tema süü osas. Kohtuväline menetleja on ebaseaduslikult määranud kaebuse esitajale karistuse teo eest, mida ta ei ole sooritanud. Vastavalt Karistusseadustiku §-le 23 on väärteo puhul karistatav üksnes täideviimine. Kuna V. Härmsalu seda tegu ei sooritanud, st
§ 7lg 1 p 4 rikkumist, ei saa talle ka tegemata teo eest karistust määrata.
Isegi kui eeldada, et V. Härmsalu rikkus reguleeritaval jalakäijate ülekäigul punase tulega liikumise keeldu, siis ta oleks saanud põhjustada isikukahju ainult jalakäijale või temaga võrdsustatud isikule aga mitte varalist kahju teisele sõidukile. Jalakäijate foor ei reguleeri kõrvalteel liikuvate liiklust, ega anna neile eesõigust väljasõiduks peateele. Käesoleval juhul põhjustas avarii peateel liikunud sõidukile ette sõitmine kõrvalteelt. Kui vaadelda avariijuhtumit süüteokoosseisu põhiselt L. V. suhtes, kes sõitis kõrvalteelt välja peateele, ette sellel liikunud sõidukile, siis see on
§ 233lg 1 järgi kvalifitseeritav tagajärjedelikt.
Seega puudub V. Härmsalu teo ja temale inkrimineeritava süüteokoosseisu tagajärje vaheline põhjuslik seos ning süü. Antud juhul tuleb eitada V. Härmsalu süüd liiklusõnnetuse põhjustamises ja kahju tekitamises. Eeltoodust tulenevalt kaebaja ja kaitsja leidsid, et 03.08.2022 kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada ja menetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel või alternatiivina tühistada antud 3 otsus rahatrahvi summas 460 eurot tasumise osas ja määrata rahatrahvi tasumine ositi KarS § 66 lg 2,3 alusel. 31.08.2022 koostas kohus kaebuse menetlusse võtmise määruse, millega määras kaebuse läbivaatamise viisiks suulise istungimenetluse ja istungi ajaks määrati 03.10.
- Maakohtu seisukoht ja põhjendused VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses (ab ovo), sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteoasja arutamine ab ovo tähendab muu hulgas maakohtu kohustust vastata VTMS §-s 133 loetletud küsimustele ja näidata VTMS § 110 alusel kohtuotsuse põhiosas nii tõendite analüüsi kui ka seda, millised asjaolud on loetud tõendatuks ning millele on otsuse tegemisel tuginetud. Kohtu siseveendumuse kujunemine peab olema otsuse lugemisel jälgitav ja selles sisalduvad järeldused seostatud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaoludega. Samuti tuleb kohtul vastavalt VTMS § 133 p-le 4 muu hulgas välja selgitada, kas tegu on väärtegu ja kas see on õigesti kvalifitseeritud. Eelöeldu tähendab, et otsuses peab sisalduma menetlusalusele isikule etteheidetava teo koosseisupärasuse ja vajadusel ka õigusvastasuse ning süülisuse analüüs (vt RKKKo 3-1-1-122-13, p 7 koos edasiste viidetega). Kohus, kuulanud ära kaebuse esitaja ja tema esindaja, kohtuvälise menetleja, tunnistajad ja uurinud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata. Kohtuistungil jäi kaebaja kaebuse juurde ja andis ütlusi, et 16.03.2022 sõitis ta kuskil 7:20 ajal hommikul töölt koju mööda Sõle tänavat ja enne Sõle Tervisemaja nägi ühte valget kaubikut, mis sõitis üle tee ehk Sõle Tervisekeskuse parklast Ädala tänavale. Kuna tema jaoks ohtu ei olnud selles manöövris jätkas ta sõitmist lubatud kiirusega ja fooris põles jätkuvalt roheline tuli, kui nägi ühte autot seismas. Foor hakkas vilkuma (foorist äkki 5 m kaugusel) ja kuna ta sai aru, et ta ei jõua pidurdada enne stoppjoont, jätkas ta liikumist ja olles umbes ülekäigurajal nägi, et paremalt poolt sõidab Škoda, millega ta kokku põrkas. Ta proovis kokkupõrget vältida, vajutas pidurit ja keeras rooli natuke vastakule. Natuke istus autos ja pärast läks teise autojuhi juurde küsima, kas temaga on kõik korras. Tema sõitis vasakul rajal VW Passatiga reg.nr xxxx. Temast eespool liikus ka sõidukeid. Kaubik tuli samuti paremalt poolt. Kollast tuld tema fooris ei näinud. Peale õnnetust kedagi tema juurde ei tulnud, teda viidi kiirabisse pärast juhtumit. Peale õnnetust jäid sõidukid vastassuunda seisma. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja L. V. selgitas, et
- märtsi 2022 hommikul kella poole kaheksa ajal toimus Sõle ja Ädala ristmikul avarii. Tema väljus Põhja – Eesti Taastusravikeskuse hoone juurest suunaga Ädala tn poole ja kaebaja tuli Paldiski mnt poolt mööda Sõle tänavat, et liikuda Kopli poole ja sõitis talle sisse. Tema sõitis kõrvalteelt peateele. Kuna nad teostasid tööalaseid ülesandeid olid nad kahe autoga ja tema ees sõitis Eesti Keskkonnateenuse buss, kes sõitis tema ees ja sel hetkel, kui tema alustas liikumist veendus, et jalakäijatele on roheline tuli (antud ristmikul ei ole autole foorituld) ja ta alustas sõitu bussi järel. Sõle tänaval on tema teada kaks rada ja üks ära keeramise võimalusega rada Ädala tänavale. Ta ei oska öelda, millises reas kaebaja sõitis. Tema sõitis teise auto järgi ja jälgis foori. Ta ei vaadanud vasakule ja paremale poole väga kaugele, kuid tema nägemiskauguse piires teisi sõidukeid ei olnud, kui ta oleks näinud, et auto läheneb ei oleks ta sõitnud. Jalakäijate foor oli tema vastas ja vasakut kätt. Seda ristmiku läbib ta tööalaselt igapäevaselt. Tema jaoks on see koht tavaline, lihtsalt nõuab rohkem tähelepanu, et ei sõidaks jalakäijale otsa. Tema sai löögi 4 juhipoolsesse ukse poole ja tal avanes külgkardin. Ta sai pihta käetoe osaga ja vastu jalgu. Tegemist oli tema isikliku autoga, mis läks mahakandmisele ja kindlustus on kahju hüvitanud. Kaebajaga nad kohapeal kokkuleppele, kes õnnetuses on süüdi, ei saanud. Vaidlesid selle üle kellel oli roheline tuli. Tunnistajad kohapeal ütlesid, et kaebajal oli punane tuli. Tema oli kindel, et valgusfooris oli roheline tuli, mida tema jälgis. Tema sõitis Sõle 16 hoone väljasõidu teel, parkla on seal kõrval. Antud olukorras, kui foorituled ei oleks põlenud, siis oleks tema teed pidanud andma aga kuna foorituled põlesid ja temal oli lubav foorituli, siis oli temal ka eesõigus. Fooris oli jalakäija kujutis, aga antud ristmikul teisi foore, millest lähtuda ei olegi. Seda ristmiku ei saa muudmoodi ületada, kui ainult lähtuda jalakäijate rohelisest foorist ja veenduda, et ülesõit on ohutu, ta vaatas vasakule nii palju kui sai. Vasakult ta kedagi lähenemas ei näinud. Enne avariid võis ta olla seal ristmikul umbes 1,2 sekundit. Vasakule oli nähtavus hea. Ta võis olla ristmikule välja sõites esimese ja teise sõidurea vahel kuskil olla. Koeraga meesterahvas tuli tunnistajaks, kui politsei kohal oli ja ütles, et tema nägi. Tema lihtsalt tänas meesterahvast kohapeal, et tuli tunnistama. Kaebaja käis vahepeal EMO-s (viidi kiirabiga). Peale õnnetust ronis ta välja. Ta nägi kaebajat tema sõiduki esiklaasi taga (oli tulnud auto kõrvale) ja küsis kas tal on kõik hästi. Teab, et antud kohas, kui jalakäijatel on punane foor, siis sõidukitel roheline, kui liikuda mööda Sõle tänavat. 11.11.2022 kohtuistungil kuulati üle ka tunnistaja V. S., kes selgitas, et kaebajat tema ei tea. Ta töötab Keskkonnateenused autojuhina ja tööalaselt tunneb L. V.d. Teab, et 16.03 toimus liiklusõnnetusest. Nad ületasid Sõle tänava ristmikku Ädala tänaval (see on polikliinikust haigla poole ja sünnitusmaja poole). Seal töötab jalakäijate jaoks valgusfoor. Kui on Sõle tänaval mingi liikumine, siis ei saa ületaada seda ristmikku, kuna seal on märk „Anna teed“ aga kui hakkab põlema roheline tuli jalakäijate jaoks, siis liikumine Sõle tänaval on takistatud. Tema ees sõitis T., siis tema ja tema järel L.. Ületades Sõle tänavat ta ei vaadanud milline valgusfoori tuli oli, vaatas, et paremalt või vasakult sõidukeid ei tuleks. Umbes 3-4 minuti pärast helistas L. ja nad tulid T.ga tagasi ja nägid, mis oli juhtunud. Ta ei oska öelda seda, et kui tema ristmikku ületas, kas mõni sõiduk jäi Sõle tänaval seisma. Jalakäijate foorituli aitab hoovist välja sõita siis, kui on liikumine. Antud õnnetust tema pealt ei näinud. Samuti kuulati 30.01.2023 kohtuistungil üle tunnistaja O. L., kes selgitas, et tema nägi, kuidas punase tule alt meesterahvas kihutas naisterahva autole külje pealt sisse. Meesterahvas sõitis Sõle tänaval Paldiski mnt ristmikult Ädala tn ristmiku poole ja sõitis Ädala tn ristmikult punase tule alt läbi. Teine sõiduk tuli polikliiniku poolt ja ületas Sõle tänavat Ädala tänava poole. Tema sel ajal jalutas koeraga ja oli polikliiniku pool valgusfoori kõrval, sealt kust naisterahvas välja sõitis. Ta ootaski, et millal naisterahvas liikuma hakkab, siis saab tema teed ületada. Ta ei hakanud enne auto eest läbi minema, kuna koer oli lombakas (koeral olid liikumisraskused). Ta ootas, et süttiks jalakäijate fooris roheline tuli, et naisterahvas saaks ära sõita ja siis tema saaks minna üle tee. Naisterahvas hakkas liikuma rohelise tulega ja hooga lendas meesterahva auto külje pealt sisse. Meesterahva juhitud sõiduk oleks mahtunud teise sõiduki tagant läbi, ta ei tea miks meesterahvas otsustas külje pealt sisse sõita Ta ei jäänud sündmuskohale, viis koera ära ja tuli tagasi. Tema liikus Paldiski mnt ristmikult Kopli suunas Sõle tänava ääres kõnniteel. Tema jäi kõnniteeserva ootama. Ta ei mäleta, kas seal oli peale naisterahva sõiduki veel teisi autosid. Tema naisterahvaga ei suhelnud. Meesterahvas läks peale õnnetust rääkima naisterahvaga. Tema naisterahvast, ega kaebajat ei tunne. Tema andis oma kontaktid politseile. Kui tema ootas kõnnitee ääres, siis valgusfoorid jäid temast vasakut kätt, tema kõrvale. Tema nägi, et jalakäijatel süttis roheline foor vasakul pool temast. Autodele põles punane tuli, sest ühel on roheline. Kui ühele põleb punane siis teisel on roheline. Ta nägi, et põles ülekäiguraja kõrval punane foorituli. Punase tule ajal pani meesterahvas üle. Valgusfoor paiknes ülekäiguraja kõrval tema pool teed. Võimalust üle tee minemiseks ootas või lähenes teeääre 5 poole, kus oli naisterahva sõiduk. Ta seisis seal kuskil valgusfoori taga. Tema mõtles, et kõnniteeäär on see, kus haljasala kahel pool teed. Tema seisis kõnniteel. Võimalik, et ta oli sõidutee piirist umbes 15 meetri kaugusele seisma kõnniteel. Seda ta ei oska aasta hiljem selgitada, miks ta just seal seisma jäi. Tema seda ei ole öelnud, et ta jäi sõidutee ääres seisma. Tema jäi seisma nii kaugele, et valgusfoore nägi. Antud asjas teostati ta 13.03.2023 paikvaatlus, et tuvastada kas tunnistaja O. L. asukohast on võimalik näha sõidukitele põlevaid fooritulesid. Paikvaatluse protokollile lisati kaks fotot, millel näha valgusfooride asetus. Sündmuskohaks on aadress Sõle tn 16 juures asuv ristmik. Vaatluse käigus selgitati välja valgusfooride tuled, kui seista kõnniteel, kus tunnistaja L. oli. Vahemaa kõnnitee äärest kuni kohani, kus seistes foorituld näha on 10,6 meetrit. Kohtulike vaidluste korras kaebaja kaitsja jäid kaebuse juurde ja taotles kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist seoses väärteotunnuse puudumisega. Kaitsja leiab, et antud asjas on vastuolulised tõendid. Tegemist on 3 isikulise tõendi allikaga, millest kaks on lõpptulemusest huvitatud ja kolmas omapärane. Sündmuskoha vaatluse eesmärgiks oli välja selgitada, milliseid valgusfooritulesid oli võimalik näha. Kaitsja jaoks ei ole loogiline, et tunnistaja L. seisab kõnnitee servas ja vaatab hoopis tema jaoks vastupidises suunas ootamaks seda ära, millal tema ees auto ära sõidab. Kaitsja leiab, et seal kohas seistes tunnistaja L. ei saanud näha, mis tuled autodele põlesid. Teine aspekt, miks tunnistaja L. muutis positsioone oma asukoha kohta. L. rääkis kõnnitee ääres seismisest aga hiljem selgitas, et kõnnitee äär võib olla ka haljasalal. Kaitsja leiab, et tunnistaja L. sai aru, et tema ütlus selle kohta, et ta nägi autole põlemas keelavat tuld, ei saa olla tõene, sest füüsiliselt ei olnud tal võimalik seda näha. Seega kaitsja leiab, et tunnistaja L. ütlused on kõlbmatud antud menetluses ja ei ole usaldusväärsed ning need on vastuolus. Tekkinud on KrMS § 7 lg 2 ja 3 kirjeldatud olukord ehk on tekkinud kahtlused. Sündmuskohal ei olnud tegemist reguleeritud ristmikuga, kust sõitis Škoda välja (parklast väljasõit), kust tuleb igale teel liikujale anda teed. Juhul, kui parklast välja sõitev juht näeb, et jalakäijatele põleb roheline tuli, siis tema jaoks rohelist tuld ei põle. Škoda juhi jaoks oli tegemist parklast teel väljasõitmise olukorraga, kus ta pidi igale teel liikuvale juhile teed andma. Valdek Härmsalu rääkis, et ta sõitis lubava tulega roheline hakkas vahetult enne stoppjoont vilkuma ja keelatud ei ole sõita vilkuva rohelisega stoppjoonele. Kollast foori Valdek Härmsalu süttimas ei näinud. Kohtuväline menetleja palus kaebus jätta rahuldamata ja politsei otsus muutmata. Kohtuväline menetleja ei nõustu kaitsja väidetega. Tõendeid hinnates on selle õnnetuse põhjustajaks Valdek Härmsalu tegevus kuna tema sõitis ristmikule välja foori keelava tulega. Kaitsja leiab, et võtmetunnistaja O. L. on nö valetanud aga kaitsja ei toonud välja ühtegi põhjust miks tunnistaja oleks pidanud seda tegema. Tunnistaja ei ole tegelikult foori tuledest rääkinud, vaid kuidas need autod liikusid. Tunnistajad räägivad kohtus nii nagu nemad oskavad ja sõnastavad asju teistmoodi. Kaitsja on võtnud kinni tunnistaja ühe lause, et ta seisis tee ääres ja sealt ei saanud midagi näha. Ilmselgelt tunnistaja L. koeraomanikuna seisis eemal ja ei olnud päris teeservas ja nägigi fooritulesid. Tunnistajate L. V. ja O. L. ütlused omavahel riimuvad aga O. L. ja Valdek Härmsalu ütlused lähevad omavahel täiest vastuollu. Tunnistaja V. on öelnud, et tema nägi jalakäijate fooris rohelist tuld süttimas ja siis sõitis ta sealt välja ja neid ütlusi kinnitab tunnistaja L., kes nägi autodele keelavat tuld. Valdek Härmsalu ütlused, et tema oli 5 meetri kaugusel stoppjoonest kui hakkas vilkuma roheline tuli, ei saa tõele vastata. Kui Valdek Härmsalu oleks sõitnud foori tuledest lähtuvalt oleks õnnetus olnud olemata. Kohus uuris ja avaldas järgmised kirjalikud tõendid: 6 • • • • • • • • • sündmuskoha vaatlusprotokoll, mille kohaselt toimus 16.03.2022 kella 07:31 (teatamise aeg) Sõle tn ja Kesa tn ristmikul liiklusõnnetus sõidukite Škoda Superb (juht L. V.) reg.nr xxxx ja VW Passat reg.nr xxxx (juht Valdek Härmsalu) vahel. Škodal oli kahjustunud vasak külg ja VW Passatil parem esiosa. Toimunud oli sõidukite külgkokkupõrge, sõidutee – püsikate; sõidutee korras; ilmastik – selge; teerajatis – jalakäijate ülekäigurada reguleeritud, reguleerimata ristmik; valgustus-valge aeg; tasane tee; + kujuline ristmik ja lubatud kiirus 50km/h. (lk 1); liiklusõnnetuse teade, mille kohaselt 16.03.2022 teade kell 07:31 Sõle tn ja Kesa tn ristmikul osalesid liiklusõnnetuses sõiduk VW Passat reg.nr xxxx (omanik V. H.) juhtis Valdek Härmsalu ja sõiduauto Škoda Superb reg.nr xxxx (omanik juht) juhtis L. V.. Mööda Sõle tänavat Kolde pst suunas liikus VW, kui Sõle tn ja Kesa tn ristmikul põrkas kokku mööda Kesa tn paremat poolt läheneva ja otse Ädala poole liikunud sõidukiga Škoda. Juhid kained ja omasid juhtimisõigust. Sündmuskohalt toimetati SA PERH Mustamäe korpusesse Valdek Härmsalu, kus selgitamisel vigastused. (lk 2); Regionaalhaigla teatis liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest, mille kohaselt tuvastati Valdek Härmsalul parema põlveliigese põrutus. (lk 3); sündmuskoha vaatlusprotokoll, vaadeldavaks sündmuskohaks on Sõle tn ja Kesa tn ristmik. Sõle tn kahesuunaline. Vahetult enne Sõle tn ja Kesa tn ristumist Sõle tänaval fooriga reguleeritud ülekäigurada. Sõle ja Kesa tn moodustavad T kujulise ristmiku. Vaatlussuund Kesa tänavale on Sõle tn 16 poolt Ädala suunas. Kesa tänavalt vasakul või paremal puuduvad eesõigusmärgid (vastas Sõle tn ja Ädala tn ristumisel on Ädala tn parempoolse teeääres anna teed märk). Sõle tänaval asuvad avariilised sõidukid Škoda ja VW Passat. Škoda ja VW Passat esiosaga Sõle 23 hoone poole. (lk 4); skeem liiklusõnnetuse kohta (lk 5); sõiduki Škoda Superb vaatlusprotokoll, mille kohaselt on sõidukil vigastatud vasakpoolne külg (kraapejäljed, mõlk), vasakpoolne turvakardin avanenud. Rooli keeramisel rattad pööravad, pidurisüsteem korras, jalgpidur avaldab vajutamisel vastusurvet. (lk 6); sõiduki VW Passat vaatlusprotokoll, mille kohaselt on sõidukil vigastatud parempoolne esinurk, esiosa deformatsioon, esituled ning parempoolne udutuli kahjustatud, kapott, parempoolne ning vasakpoolne esitiib mõlkis. Rooli keeramisel rattad pööravad. Pidurisüsteem korras ja jalgpidur rakendub (lk 7); karistusregistri õiend, millest nähtub, et Valdek Härmsalu´l puuduvad karistused väärteo, kui ka kriminaalkorras (lk 30); väärteoprotokolli lisa CD- plaat; millel fotod liiklusõnnetusest. Fotol nr 5422 näha avariiliste autode paiknemine ning Ädala tn poolt on paremal pool „Anna teed“ märk; Fotol 5450 Paldiski mnt poolt tulles Sõle tn ja Kesa tn ristmikul näha et vasakul ja paremal pool valgusfoorid ning stoppjoon foori juures. Foorid näitavad nii sõidukitele, kui jalakäijatele foorituld. Fotol nr 5586 Kesa tn (Sõle 16 Tervisemaja ) poolt tulles ei ole märki „Anna teed“, näha on vasakul pool valgusfoorid nii jalakäijale, kui ka sõidukitele, kes liiklevad mööda Sõle tänavat. Menetlusalusele isikule heidetakse ette seda, et tema juhtis 16.03.2022 kella 07:31 ajal Tallinnas Sõle tn ja Kesa tn ristmikul mootorsõidukit VW Passat reg.nr xxxx VW Passat reg.nr xxxx ning ei peatanud sõidukit foori punase tule põledes stoppjoone ees, vaid jätkas liikumist ning sõitis küljelt otsa paremalt poolt sõitnud sõidukile. Oma tegevusega põhjustas varalise 7 kahju L. V. ja V. H.le. Selliselt rikkus Valdek Härmsalu
§ 7
lg 1 p 4 nõudeid ning pani toime väärteo, mis on kvalifitseeritav
§ 223lg 1 järgi.
Kohtuväline menetleja on menetluslausele isikule ette heitnud
§ 7
lg 1 p 4 sätestatud kohustuse eiramist.
§ 7
lg 1 p 4 kohaselt ümartuledega foor reguleerib sõidukite, jalakäijafoori puudumisel aga ka jalakäijate liiklust. Fooril on kolm ümmargust tuld: ülal punane, keskel kollane, all roheline. Erandina võidakse kasutada tulede rõhtasetusega foori, millel on vasakul punane, keskel kollane ja paremal roheline tuli. Tuled tähendavad järgmist: 1) roheline lubab liikuda; 2) roheline vilkuv lubab liikuda, kuid teatab peatsest kollase tule süttimisest; 3) kollane keelab liikuda; peatumiseks ettenähtud kohast tohib edasi liikuda vaid juhul, kui seal peatumine on ilma liiklust ohustamata võimatu; kui tuli süttib hetkel, mil juht on ristmikul või ülekäigurajal, tuleb liikumist jätkata; 4) punane keelab liikuda; Menetlusalusele isikule inkrimineeritud
§ 223
lg 1 väärteokoosseisu puhul tuleb kohtul esmalt tuvastada, kas tegemist on liiklusõnnetusega.
§ 2
p 32 kohaselt on liiklusõnnetuseks juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju.
§ 223
lg 1 sõnastuse järgi on karistatav mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. Väärteomaterjalide juures olevast sündmuskoha vaatlusprotokollist ja liiklusõnnetuse aktist nähtub, et kella 16.03.2022 kella 07:31 toimus Sõle tn ja Kesa tn ristmikul liiklusõnnetus sõidukite Škoda Superb (juht L. V.) reg.nr xxxx ja VW Passat reg.nr xxxx (juht Valdek Härmsalu) vahel. Škodal oli kahjustunud vasak külg ja VW Passatil parem esiosa. (lk 1); sõiduki Škoda Superb vaatlusprotokollist nähtub, et sõidukil on vigastatud vasakpoolne külg (kraapejäljed, mõlk), (lk 6); sõiduki VW Passat vaatlusprotokollist nähtub, et sõidukil on vigastatud parempoolne esinurk, esiosa deformatsioon, esituled ning parempoolne udutuli kahjustatud, kapott, parempoolne ning vasakpoolne esitiib mõlkis. k 7). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et 16.03.2022 kella 07:31 ajal toimus Tallinnas Sõle tn ja Kesa tn ristmikul liiklusõnnetus, kus osalesid sõidukid VW Passat reg.nr xxxx (omanik V. H.) juhtis Valdek Härmsalu ja sõiduauto Škoda Superb reg.nr xxxx (omanik juht) juhtis L. V.. Seega tegemist on liiklusõnnetusega
§ 2
p 32 mõttes, kuivõrd kokkupõrke tulemusena tekitati varaline kahju mõlema liiklusõnnetuses osalenud sõiduki omanikule.
§ 223
lg 1 ettenähtud väärteokoosseisu tuvastamiseks tuleb tuvastada ka mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, mis oli põhjuslikus seoses teisele isikule varalise kahju tekitamisega. Kaebuses ja kohtuistungil kaebaja ja tema esindaja asunud seisukohale, et Valdek Härmsalu ei ole liiklusnõudeid rikkunud. Kohus peab käesolevas väärteoasjas tõendeid uurides lahendama seega küsimuse, kas kogutud tõendid kinnitavad kohtuvälise menetleja poolt väärteoprotokollis kajastatud Valdek Härmsalule ette heidetud rikkumiste toimepanemist või mitte. Samuti tuleb kohtul tulenevalt kaebusest vastata küsimusele, kas Valdek Härmsalu juhina ei peatanud oma sõidukit foori punase tule põledes stoppjoone ees, vaid jätkas liikumist ning sõitis otsa paremalt poolt sõitnud sõidukile Škoda. 8 Kõrvutades antud juhul 3 isikulise tunnistaja ütlusi ja kirjalike tõendeid, saab ühtviisi järeldada, et liiklusõnnetus sai toimuda vaid Valdek Härmsalu käitumise tulemusel. Toodud tõenditega on kinnitust leidnud, et Valdek Härmsalu sõitis mööda Sõle tänavat ning fooris põles punane tuli. Menetlusalune isik väitis, et foorist umbes 5 meetri kaugusel hakkas fooris vilkuma roheline tuli, ja kuna ta sai aru, et ta ei jõua pidurdada enne stoppjoont, jätkas ta liikumist ja olles umbes ülekäigurajal nägi, et paremalt poolt sõidab Škoda, millega ta kokku põrkas. Valgusfoor on selliseks takistuseks, mille puhul rohelise tule asendumisel kollasega ja hiljem punasega on juhile ettenähtav. Lähenedes foorile peab sõidukijuht olema valmis igal hetkel fooritule muutumise tõttu peatuma. See, milline tuli valgusfooris liiklusõnnetuse toimumise ajal oli on tõendatud tunnistajate L. V. ja tunnistaja O. L. ütlustega. Kohus on seisukohal, et O. L. ütluste usaldusväärsus pole kohtul alust kahelda (isikut on hoiatatud teadvalt valeütluste andmise eest). On inimlikult arusaadav, et aasta peale sündmuse toimumist, ei suuda tunnistaja meenutada kus kohas ta täpselt seisis õnnetuse toimumise hetkel, nimetatud asjaolu ei olnud ka ilmselt tunnistajale tähtis, kuid ta mäletab, et V. Härmsalu poolt juhitud sõiduk sõitis ülekäigurajale foori punase keelava tulega, mille tagajärjel põrkas kokku tunnistaja L. V. juhitud sõidukiga. Tunnistaja ütluste kohaselt seisis ta kõnniteel ning valgusfoorid jäid temast vasakule poole, ta ootas, et süttiks jalakäijate fooris roheline tuli, et naisterahvas saaks ära sõita ja siis tema saaks minna üle tee. Ta nägi, et jalakäijate fooris põles roheline tuli, samuti nägi, et põles ülekäiguraja kõrval punane foorituli sõidukitele. Kaitsja põhiväide oli, et tunnistaja L., ei saanud näha, milline foorituli põles kaebajale, kohus sellega ei nõustu ja leiab, et antud asjas ei oma tähtsust kus kohas täpselt tunnistaja O. L. seisis. Kohtule on esitatud väärteoprotokolli lisana CD- plaat sündmuskohal tehtud fotodega, näiteks fotodel 5428, 5432 (pildistatud Kopli poolt Kesklinna suunas) ja 5450, 5451 (pildistatud Kesklinna poolt Kopli suunas)on näha fooride paiknemine sündmuskohal, milles nähtub, et 4 foori on kahel pool teed, üks foor on õhus, enne Sõle tänava ristumist Ädala tänavaga, foorid on n.ö kahepoolsed. Sama nähtub paikvaatlusel tehtud fotodelt, et valgusfoorid on n.ö kahepoolsed. Seega on piltidelt üheselt aru saada, et tegemist on reguleeritud jalakäijate ülekäigurajaga, olukorras kus jalakäijatele põleb fooris lubav roheline tuli on ülejäänud neljas kahel pool teed olevas ja ülal olevas fooris juhtidele keelav punane foori tuli ja kuna foorid on n.ö kahepoolsed, siis on punane foori tuli nähtav kii Kesklinna suunas sõitvatele juhtidel kui ka Koli suunas sõitvatele juhtidel. ja näitavad sõidukitele tuld nii Paldiski mnt poolt, kui Kopli poolt. Tunnistaja O. L. ütlused riimuvad tunnistaja L. V. ütlustega, kes selgitas, et kui tema alustas liikumist kuna veendus, et jalakäijate fooris põleb roheline tuli, antud ristmikul foor ei reguleeris sõidukite liikumist. Ta alustas sõitu bussi järel. Tema oli kindel, et valgusfooris oli roheline tuli jalakäijatele, mida tema jälgis. Tema sõitis Sõle 16 hoone väljasõidu teel, parkla on seal kõrval. Antud olukorras, kui foorituled ei oleks põlenud, siis oleks tema teed pidanud andma aga kuna foorituled põlesid ja jalakäijatele oli lubav tuli, siis oli temal ka eesõigus. Seda ristmiku ei saa muudmoodi ületada, kui ainult lähtuda jalakäijate rohelisest foorist ja veenduda ohutusest. Vasakult ta ei näinud kedagi lähenemas. Seega uuritud tõendid ei kinnita menetlusaluse isiku ütlusi, et temale põles foori lubav tuli. Tõsikindlalt on tõendatud, et VW Passat reg.nr xxxx ei peatunud sõidukit foori punase tule põledes stoppjoone ees, vaid jätkas liikumist ja sõitis otsa paremalt poolt sõidukile ja rikkus sellega
§ 7lg 1 p 4 nõudeid.
Seega on menetlusaluse isiku tegu õigusvastane ja kuna rikkumisega tekkis varaline kahju sõidukite omanikele, vastab see tegu
§ 223lg 1 ettenähtud väärteokoosseisule. Süütegu on kohtuvälise menetleja poolt õigesti kvalifitseeritud. 9 Kar
S § 15 lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et Valdek Härmsalu pani väärteo toime ettevaatamatusest kergemeelsuse vormis. KarS § 18 lg 2 järgi isik paneb teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse ja kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. Menetlusaluse isiku süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Eeltoodud põhjustel nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga selles, et Valdek Härmsalu on pannud toime koosseisulise, õigusvastase ning süülise väärteo, mis on kvalifitseeritav
§ 223lg 1 järgi.
Karistuse määramine Kohus nõustub kohtuvälise menetleja määratud karistuse liigi ja karistuse määraga ning põhjendab seda järgnevalt.
§ 223
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Eelmärgitud säte võimaldab ka lõike kaks kohaselt lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut
§ 223
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 115 trahviühiku ulatuses, s.o 460 eurot, s.t alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Märkida tuleb ka seda, et kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdlase süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Hinnates Valdek Härmsalu süü suurust
§ 223
lg 1 sätestatud väärteo puhul on süü hinnatav keskmisena, kuivõrd tegemist on
§ 223lg 1 sätestatud ühe alternatiivse tagajärjega, s.o varalise kahju tekitamisega.
Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Väärteootsusest nähtuvalt kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole ning neid ei tuvastanud kaebemenetluses ka kohus. Mis puudutab eripreventsiooni, siis on menetlusalune isik varasemalt väärteokorras karistamata, mistõttu arvestades süü keskmist suurust, kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist asub kohus seisukohale, et kohtuvälises menetluses tuvastatud asjaolud oleksid andnud aluse määrata karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Samuti loodab kohus, et kohtuvälise menetleja määratud rahalise karistuse määr mõjutab menetlusalust isikut piisavalt, sundimaks teda edaspidi liikluses käituma õiguskuulekalt ning hoolikalt. 10 Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Seega puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulu Valdek Härmsalu kaitsja Indrek Sirk on kohtule esitanud taotluse menetluskulude hüvitamiseks summas kokku 1350 eurot. Selles osas peab kohus vajalikuks märkida, et Väärteomenetluse seadustiku § 23 kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kuna käesolevas asjas kohus ei lõpeta menetlust Valdek Härmsalu suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, siis seetõttu ei kuulu ka rahuldamisele tema taotlus õigusabi kulude hüvitamiseks. VTMS § 38 lg 1 kohaselt järgitakse väärteomenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. Sellest tulenevalt kuulub ka väärteomenetluses kohaldamisele KrMS § 187 lg-s 2 sisalduv põhimõte, mille kohaselt vaidlustatud otsuse muutmata ja kaebuse rahuldamata jätmisel jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Eeltoodust tulenevalt jäävad menetluskulud kokku summas 1350 eurot Valdek Härmsalu enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Margot Mikler Kohtunik 11