Obsah (6)

§ 424§ 50§ 83§ 68§ 55§ 74

1-19-936 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 4. veebruar 2019, Tallinn Kriminaalasja number 1-19-936 (19231700249) Kohtunik Elina Elki

§ 424

lg 2 järgi kiirmenetluses lühimenetluse sätete järgi Prokurör Katrin Tron Süüdistatav M.M - isikukood: XXX; EV kodanik; emakeel: eesti keel; keskharidus; töökoht: OÜ Xxxx; elukoht: xxxx; kahtlustatavana kinni peetud 3.02.2019 kell 3.44; korduvalt kriminaalkorras karistatud: Harju Maakohtu 8. aprilli 2016 otsusega

§ 424

järgi ja § 74 alusel 1 aastase 2 kuu pikkuse vangistusega, millest 2 kuud kuulusid ärakandmisele koheselt ning 1 aasta määratud tingimisi 1 aasta ja 2 kuulise katseajaga,

§ 50

lg 1 alusel võeti mootorsõiduki juhtimise õigus 11 kuuks,

§ 83alusel oli konfiskeeritud kuriteo toimepanemise vahend RESOLUTSIOON Juhindudes Kr

MS § 2565 lg 1 p 2, §-st 306 ning § 309 lg-st 3 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada M.M

§ 424lg 2 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 1 (üks) aasta. 2. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes M.M-ile lõplikuks karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. 3.

§ 68

lg 1 alusel ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmist arvestada alates 1 1-19-936 M.M-i kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o

1. veebruarist
3. Kohaldada M.M-i suhtes kohtuotsuse täitmise tagamiseks tõkendit vahistamine ning vahistada M.M kohtusaalis. Tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud karistuse tähtaja saabumisel. 5.

§ 50

lg 1 p 1 ja § 424 lg 4 p 2 alusel kohaldada M.M-i suhtes lisakaristust, võttes M.M-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks. 6.

§ 55

lg 1 kohaselt laieneb lisakaristus koos vangistusega mõistmisel kogu põhikaristuse kandmise ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. 7. Vastavalt LS § 127 sätetele kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõidu ki juhtimisõiguse äravõtmise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. 8.

§ 83

lg 1 alusel konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahend, s.o M.M-ile kuuluv mootorsõiduk xxxx registreerimismärgiga xxxx.

1. KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 ja § 2565 lg 2 alusel välja mõista M.M-ilt riigituludesse teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnevast sundrahast 810 eurost ½, s.o 405 eurot.
2. KrMS § 180 lg 3
3. lause alusel määrata, et menetluskulud tuleb tasuda ositi 5 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o igakuiselt 81 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99919700006493 ja selgitus „M.M , kriminaalasi 1-19-936, sundraha.“ Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsus on kuulutatud resolutiivosana. Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust vaidlustada apellatsiooni korras, on kohustatud sellest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus tervikotsuse, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kriminaalkantseleis
4. märtsil 2019 kell 12.
5. Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu kättesaadavaks tegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada ka kohtuotsusest eraldi KrMS
6. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulud. Seejärel koostab kohus ainult menetluskulude osas põhistusi sisaldava kohtulahendi, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 2 1-19-936 kriminaalkantseleis
7. märtsil 2019 kell 12.
8. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil menetluskulude osas põhistusi sisaldav kohtulahend oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus M.M , olles varem karistatud Harju Maakohtu
9. aprilli
10. a otsusega

§ 424järgi mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest – juhtis uuesti tahtlikult 3.

veebruaril 2019 kell 03:44 Harjumaal, Harku vallas, Tabasalu alevikus, Klooga mnt 10b mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, olles alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis (alkoholijoobe näit 0,86 mg/l laiendmääramatusega ± 0,09 mg/l – lõplik tulemus 0,77 mg/l), millega rikkus liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis ning LS § 69 lg 2 p 1, mille kohaselt alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani M.M toime mootorsõiduki korduva juhtimise joobeseisundis, s.o

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetluse käik

1. Prokuratuur saatis
2. veebruaril 2019 süüdistusakti kiirmenetluses lühimenetluse sätete järgi Harju Maakohtule, mille kohaselt M.M-i süüdistati

§ 424lg 2 nimetatud kuriteo toimepanemises.

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav ennast talle etteheidetava teo toimepanemises süüdi. Prokurör taotles E.-M. M.M-i süüditunnistamist

§ 424lg 2 järgi ja tema karistamist 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega, vähendades seda Kr

MS § 238 lg 2 alusel kolmandiku võrra. Karistuse hulka tuleb arvestada E.-M. M.M-i kahtlustatavana kinnipidamise aeg ja karistuse kandmise alguseks lugeda 3. veebruar 2019. Lisakaristusena võtta ära juhtimisõigus üheks aastaks.

§ 83

lg 1 alusel konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahend, s.o M.M-ile kuuluv mootorsõiduk xxxx registreerimismärgiga xxxx. 2. Kohtuistungil tunnistas süüdistatav ennast talle etteheidetava teo toimepanemises süüdi. Süüdistatav palus karistada teda üldkasuliku tööga ja suunata ta alkoholi sõltuvusravile, muidu kaotab ta töökoha ja tekivad võlad. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 3.

§ 424

lg 2 näeb ette vastutuse korduva mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis. Eelnevast johtuvalt tuleb esmajoones tuvastada, et süüdistatav juhtis süüdistuses näidatud ajal ja kohas mootorsõidukit, olles alkoholijoobes.

1. Kohtu hinnangul on süüdistusaktis loetletud tõenditega leidnud tõendamist, et E.-M. M.M juhtis
2. veebruaril 2019 kell 03:44 Harjumaal, Harku vallas, Tabasalu alevikus, Klooga mnt. 10b mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (alkoholijoobe näit 0,77 mg/l). Seda kinnitavad järgmised tõendid. 3 1-19-936 4.
3. Politseiametnikust tunnistaja K M ütluste kohaselt (tl 16-17) pidas ta
4. veebruaril 2019 kell 3.43 Tallinnas Klooga maanteel kinni korduvalt vastassuunda kalduva mootorsõiduki xxxx registreerimismärgiga xxxx. Juhiks osutus M.M , kes oli ka sõiduki omanik, sõidukis oli veel kaks meesterahvast. Juhi alkoholijoobe kontrollimisel oli indikaatorvahendi näit 0,96 mg/l. 4.
5. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli (tl 12-13) kohaselt kasutati
6. veebruaril 2019 kell 4.13 kuni 4.25 M.M-i seisundi kindlakstegemiseks taadeldud tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 EST. Tõendusliku alkomeetri näidud olid 0,86 mg ja 0,90 mg alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatus +/-0,09 süüdistatava kasuks arvestades oli lõplikuks tulemiks 0,77 mg alkoholi ühe liitri väljahingatava õhu kohta. Mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja A J, kasutades taadeldud mõõtevahendit (taatlustunnistuse nr TTRC18/00158) ja järgides mõõtemetoodikat. 4.
7. Süüdistatava M.M-i kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt (tl 1-4) tunnistab ta oma süüd ja kahetseb tehtut. Süüdistatav selgitab, et sel õhtul lahkus tema juurest elukaaslane. E.-M. M.M jõi ära pudeli veini ja palus sõbral tuua alkoholi juurde. Umbes kell 3.30 soovis ta näidata sõbrale uut autot ja nad läksid koos Rimi platsile proovisõitu tegema, kui politsei ta kinni pidas. 4.
8. Kohtu hinnangul on seega nii süüdistatava enda kui ka tunnistaja ütlustega, samuti tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga tõendatud, et E.-M. M.M juhtis süüdistuses nimetatud ajal ja kohas mootorsõidukit, olles alkoholijoobes.
9. E.-M. M.M rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht kui juhi väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Praegusel juhul sisaldus isiku väljahingatava õhu ühes liitris 0,77 mg alkoholi ühe liitri kohta, seega oli süüdistatav joobeseisundis.
10. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et E.-M. M.M on kehtiv kriminaalkaristus

§ 424toimepandud kuriteo eest (tegu on toime pandud 12.

veebruaril 2016). Seega on tegemist isikuga, kes on korduvalt mootorsõidukit joobeseisundis juhtinud ja selline tegu vastab

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava süüteo objektiivsele koosseisule.

7. E.-M. M.M-i tahtluse hindamisel tuleb arvesse võtta, et süüdistatava ütlustest nähtub tema teadlikkus sellest, et ta oli õhtul pudeli veini ära joonud ja sai aru, et sõidukit juhtima asudes ei olnud ta kaine, kuid sellest hoolimata otsustas ta keset ööd auto proovisõitu tegema minna. Samuti teadis ta, et tal on juba kehtiv kriminaalkaristus joobes juhtimise eest. Sellest järeldab kohus, et E.-M. M.M-i käitumine oli eesmärgipärane ja teadlik tegevus, s.t E.-M. M.M sai aru, et ta on juhile keelatud seisundis ning selline käitumine on vaadeldav süüteo toimepanemisena kavatsetult. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 4 1-19-936 Seega on tõendamist leidnud, et M.M pani toime mootorsõiduki korduva juhtimise joobeseisundis, s.o

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Karistus 8.

§ 424

lg 2 kohaselt karistatakse mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest kuni neljaaastase vangistusega.

§ 424

lg 4 p 1 kohaselt ei jäeta mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata ja p 2 kohaselt kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist.

1. Hinnates süüdistatava süü suurust talle etteheidetava kuriteo toimepanemisel, tuleb võtta arvesse isiku joobe suurust. Süüdistataval tuvastati alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,77 mg/l. Võttes arvesse, et isik loetakse olevaks keelatud joobeseisundis alates sellest, kui väljahingatavas õhus on tuvastatud vähemalt 0,75 mg/l, võib asuda seisukohale, et isiku süü suurus on alla keskmise. Politseiametniku ütluste kohaselt viibis aga sõidukis koos juhiga veel kaks kaasreisijat, samuti kaldus sõiduk korduvalt vastassuunavööndisse ja teostas jõulibisemist. Vaatamata hilisele kellaajale, tuleb sellist tegevust pidada kaasliiklejatele ohtlikuks. Teadlikult mootorsõiduki juhtima asumine keelatud seisundis on oma olemuselt ohtlik, kuivõrd isik ei taju või ei taha tunnistada temast tulenevat ohtu ei temale endale ega temaga kaasas sõitnud isikutele, teistele kaasliiklejatele ega ka kõrvaliste isikute varale.
2. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav on kohtueelses menetluses ja ka kohtuistungil avaldanud kahetsust, seega arvestab kohus sellist kahetsust süüd kergendava asjaoluga. Lisaks eelmärgitule tuleb aga karistuse mõistmisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest. Liikluses on suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes korduvalt ja teadlikult ei täida liiklusnõudeid korrektselt.
3. Kohtu hinnangul on eeltoodust tulenevalt ühe aasta pikkune vangistus proportsionaalne süü suuruse ning ka eri- ja üldpreventiivsete eesmärkidega.

§ 424lg 4 p 1 kohaselt ei jäeta mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata.

Süüdistatavale on Harju maakohtu

1. aprilli
2. a otsusega mõistetud karistuseks 1 aasta ja 2 kuu pikkune vangistus,

§ 74

lg-te 1-3 alusel oli koheselt ärakandmisele kuuluvaks vangistuseks 2 kuud n-ö šokivangistust. Samas pani isik samalaadse kuriteo uuesti toime. Lisaks nähtub karistusregistrist, et isikul on 2 kehtivat väärteokaristust liiklusalaste rikkumiste eest. Süüdistatav teadis, et korduv joobeseisundis sõiduki juhtimine on karistatav ainult vangistusega, kuid sellegipoolest asus ta sõidukit juhtima. Seega ei ole varasem šokivangistus süüdistatavale mõju avaldanud; vanglas juba viibinud isikule uue šokivangistuse kohaldamine ei ole otstarbekas ega kooskõlas karistuse mõistmise eesmärkidega. 12. E.-M. M.M taotles kohtult karistuse asendamist üldkasuliku tööga. Kohtu hinnangul ei ole praegusel juhul karistuse asendamine põhjendatud. Kuigi süüdistatav on enda hinnangul valmis ja nõus üldkasuliku töö tegemiseks, ei ole kohtu hinnangul tegemist isikuga, kes sobib üldkasuliku töö tegemiseks. Kohtumenetluses arutatav tegu näitas, et isik tegutseb kuritegude toimepanemisel spontaanselt – ta läks purjuspäi autoga sõitma, sest soovis näidata sõbrale uut autot, olles teadlik enda karistusest samasuguse teo eest. E.-M. M.M-i on varem karistatud vangistusega, mida pöörati täitmisele osaliselt ja vabastati süüdistatav tingimisi karistuse kandmisest, kohaldades talle käitumiskontrolli, kuid see ei avaldanud piisavat mõju, et ära hoida uute kuritegude toimepanemist. Samuti võib üldkasuliku töö tegemise tõhusust 5 1-19-936 kahjustada isiku sõltuvus alkoholist, mida süüdistatav kohtuistungil ka tunnistas. 13.

§ 424

lg 4 p 2 kohaselt tuleb käesoleva kuriteo puhul kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist.

§ 50

lg 3 kohaselt kohaldab kohus kuriteo korral juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kolme aastani. Arvestades süüdistatava süü suurust, mis on alla keskmise, siis on alla keskmise määra määratud lisakaristus proportsionaalne toimepandud teoga. Seega tuleb M.M-i suhtes kohaldada lisakaristust, võttes M.M-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks. Tõkend

1. M.M-ile mõisteti käesoleva kohtuotsusega karistuseks kaheksa kuu pikkune vangistus. Karistuse kandmise alguseks loeti tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg. Kohtuotsuse täitmise tagamiseks kohaldab kohus tõkendit vahistamine ning vahistab M.M-i kohtusaalist. Tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud karistuse tähtaja saabumisel. Menetluskulud
2. KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 ja § 2565 lg 2 alusel tuleb M.M-ilt riigituludesse mõista teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnevast sundrahast 810 eurost ½, s.o 405 eurot. Arvestades menetluskulude summa suurust ja asjaolu, et isik kannab karistust kinnipidamisasutuses, siis võimaldab kohus KrMS § 180 lg 3
3. lause alusel tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul. Konfiskeerimine 16.

§ 83lg 1 kohaselt võib kohus konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi.

Käesoleval juhul pani M.M kuriteo toime temale kuuluva sõidukiga xxxx registreerimismärgiga xxxx. Süüdistatav pani juba teist korda toime joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise ja eelmine kord konfiskeeriti talle kuuluv sõiduk, mis ei avaldanud isikule piisavat mõju. Kohtu hinnangul on põhjendatud ka praeguses asjas mootorsõiduki kui kuriteo toimepanemise vahendi konfiskeerimine. Praeguses asjas on eriti ilmekas tõsiasi, et kuritegu pandi toime just sõiduki omaduste näitamise soovist tingitult, mis viitab sellele, et sõiduki konfiskeerimine praeguses asjas võib olla süüdistatava jaoks piisavalt oluline mõjutusvahend, motiveerimaks teda hoidumaks tulevikus kuritegude toimepanemisest ning ühtlasi tagamaks, et süüdistataval ei ole ka praktiliselt võimalik süütegusid toime panna. (allkirjastatud digitaalselt) Elina Elkind Kohtunik 6