Obsah (6)

§ 424§ 68§ 74§ 75§ 50§ 78

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 8. august 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-19-5473 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus Kriminaalasi V.P süüdistuses

§ 424

lg 1 järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätete järgi Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)

1. juuli 2019 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdistatav V.P apellatsioon (isikukood XXX), RESOLUTSIOON Jätta süüdistatav V.P apellatsioon Viru Maakohtu
2. juuli 2019 otsuse peale läbi vaatamata ja tagastada esitajale. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
3. Viru Maakohtu 03.07.2019 kohtuotsusega karistati V.P

§ 424

lg 1 järgi 6 kuu vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistus 02.07.2019-03.07.2019, s.o 2 päeva, karistusaja hulka ning V.P kuulub ärakandmisele 5 kuud 28 päeva vangistust.

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel ei pööratud mõistetud vangistust tingimisi täitmisele, kui V.P ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, elukohaga XXX, ning

§ 75

lg 2 p-de 2 ja 8 alusel kohustati V.P käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja kohustati käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldusosakonna poolt korraldatavas sotsiaalprogrammis „Liiklusohutusprogramm“.

§ 50

lg 1 p 1 ja lg 3 ning § 424 lg 3 alusel võeti V.P-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 kuuks. LS § 127 alusel on V.P kohustatud 5 tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

§ 78

p 1 alusel hakkab V.P-le määratud katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 03.07.

2. Viru Maakohtu 03.07.2019 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav V.P, kes taotleb kohtuotsusega määratud lisakaristuse tühistamist või alternatiivselt juhtimisõiguse peatamise aja vähendamist. Apellatsiooni kohaselt juhtis süüdistatav prokuröri tähelepanu asjaolule, et tal on puue ja ta peab käima Tartus ravil. Lühimenetluse omapära tõttu ei saanud ta esitada selle kohta vastavaid tõendeid. Apellandil on keskmise puude raskusastmele vastav liikumise funktsiooni kõrvalekalle. V.P selgitab, miks on tal tulenevalt tervislikust seisundist vajalik sõita Tallinnast Tartusse arstile just autoga. Samuti otsib süüdistatav tööd, kuid oma võimetele vastav töö võib asuda Tallinnast väljas, mistõttu vajab ta autot tööotsingutel ja tööle asumisel. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
3. Ringkonnakohus leiab, et V.P apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata ja tagastada esitajale.
4. KrMS § 318 lg 3 p 4 ja sama paragrahvi lõike 4 kohaselt on apellatsiooniõigus kokkuleppemenetluses piiratud. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku
5. peatüki
6. jao sätete (ehk kokkuleppemenetlust reguleerivate normide) või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Eeltoodust tulenevalt saab ringkonnakohus apellandi vaidlustatud lisakaristuse mõistmise otsustusele hinnangut andes kontrollida vaid seda, kas selle otsustuse tegemisel on järgitud kokkuleppemenetluse norme ja KrMS § 339 lg-t

1. Küsimus sellest, kas süüdistatavale mõistetud lisakaristus tuleks tühistada või seda tuleks lühendada, väljub käesoleva apellatsioonimenetluse piiridest ja ringkonnakohus pole pädev seda hindama.
2. Viru Maakohtu 03.07.2019 otsuses sisalduv otsustus lisakaristuse kohaldamise osas vastab 03.07.2019 kokkuleppele, mille V.P koos kaitsjaga allkirjastas ja mille juurde ta ka maakohtu istungil jäi. Süüdistatav on maakohtu istungil öelnud, et kokkuleppe sisu oli talle arusaadav ja nõustub sellega (Ko To lk 27). Samuti ei soovinud V.P selgitada kokkuleppe sõlmimise asjaolusid, kuid avaldab, et kokkuleppe sõlmimisel väljendas ta oma tõelist tahet. Kaebusest ei nähtu ühtegi asjaolu, millest saaks järeldada, et maakohus võis lisakaristust määrates rikkuda kriminaalmenetluse seadustiku
3. peatüki
4. jao sätteid või § 339 lõiget
5. Seega ei ole V.P KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 järgi õigust maakohtu otsusega mõistetud lisakaristust vaidlustada.
6. KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile muu hulgas juhul, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. Kuna eeltoodud põhjustel ei ole V.P KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 järgi õigust maakohtu otsust apellatsioonis märgitud küsimuses vaidlustada, tuleb apellatsioon jätta KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata ja tagastada esitajale. /allkiri/ Tiit Lõhmus Tartu Ringkonnakohtu kohtunik 2