) § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249, kohus otsustas:
lg 3 alusel jätta sundrahast pool, s.o 543,75 eurot riigi kanda.
lg 1 p-de 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, § 189 lg 2 alusel mõista Meelis Jüriselt välja menetluskuluna riigieelarvesse kaitsjatasu 248,40 eurot ja sundraha 543,75 eurot.
lg 3 ning § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel määrata, et Meelis Jürisel on õigus tasuda temalt välja mõistetud menetluskulu kokku 792,15 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust, tasudes 11 kuu jooksul igakuiselt vähemalt 66,01 eurot ja viimasel 12. kuul 66,04 eurot. Riigituludesse välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE522200221013264447 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS) või EE957700771001523585 (LHV Pank AS), märkides ära viitenumbri 99923700018888 ning selgituse “Meelis Jüris, otsus nr 123-2221, menetluskulu“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus Meelis Jürist süüdistatakse KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema, viibides XXX ajavahemikul umbes kella 15:00-16:00 paiku XXX talu juures, ähvardas tervisekahjustuse tekitamisega kannatanut K. K. selliselt, et kannatanu tundis reaalset hirmu enda elule ja tervisele ja kannatanul oli põhjust karta reaalselt ähvarduse täideviimist. Nimelt ütles Meelis Jüris oma XXX K. K., et lööb tema pea puupakuga puruks, hoides samal ajal käsi rusikas; imiteeris korduvalt kõri läbilõikamise liigutust ning ütles kannatanule, et teeb temaga samamoodi, nagu tegi XXX. Lisaks, et tal on sõbrad, kes võivad kannatanu üle kohust mõista. Antud ähvardused põhjustasid kannatanus hirmu oma elu ja tervise pärast, kuna Meelis Jüris hoidis ähvardamise ajal käsi rusikas, karjus ning oli agressiivse olekuga ning tugevas alkoholijoobes. Pea puupakuga lõhki löömise lubamise ajal olid kahtlustatava ja kannatanu vahetus läheduses suured puupakud, kahtlustatav käitus pikema aja vältel konfliktselt, ei kuulanud kannatanu palveid lahkumiseks ning seetõttu oli kannatanul põhjust karta ka ähvarduse reaalset täideviimist. Sellega pani Meelis Jüris toime KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Kokkuleppe sisu 2 Prokurör taotleb kohtus Meelis Jürise süüditunnistamist KarS § 120 lg 1 kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 73 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Meelis Jüris ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise aeg käesolevas kriminaalasjas. Kriminaalmenetluse kuludeks on määratud kaitsja vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna Aasmaa tasu osutatud õigusabi eest 248,40 eurot ja süüdistatavale on selgitatud, et iga süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb lisaks karistusele sundraha, mis on II astme kuriteo puhul 1087,50 eurot. Meelis Jüris taotleb
lg 3 alusel menetluskulude vähendamist, kuna ta on XXX ja tema igakuine sissetulek on XXX eurot. Meelis Jüris palub vähendada väljamõistetavad kulud selliselt, et isik tasub osa sundrahast, s.o 543,75 eurot ja määratud kaitsjale tekkinud kulu summas 248,40 eurot täies ulatuses, s.o kokku 792,15 eurot. Ülejäänud summa - osa sundrahast 543,75 eurot jätta riigi kanda.
lg 3 alusel määrata, et Meelis Jüris võib menetluskulud tasuda ositi 12 kuu jooksul. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav Meelis Jüris aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulu tasumise kohustusest ning taotles menetluskulude vähendamist ja tasumise ajatamist. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides
§-de 239245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Meelis Jürise süüdi tunnistada KarS § 120 lg 1 järgi ning mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulu osas Meelis Jürise menetluskuluks on
lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 248,40 eurot ja
lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on vastavalt
lg 1 p-le 2 teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1087,50 eurot (alates
lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. 3
lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Meelis Jüris avaldas, et ta on XXX ja tema igakuiseks sissetulekuks on XXX eurot. Eeltoodud põhjusel taotleb ta menetluskulude vähendamist ja ositi tasumise võimalust 12 kuu jooksul. Kohus leiab, et menetluskulude täies mahus ja korraga tasumine käib Meelis Jürisele ilmselgelt üle jõu. Meelis Jüris kinnitas, et temale on jõukohane tasuda igakuiseid makseid. Seega, võttes arvesse Meelis Jürise varalist seisundit ning tema resotsialiseerumisväljavaateid, nõustub kohus prokuröriga, et on põhjendatud jätta
lg 3 alusel sundrahast pool, s.o 543,75 eurot riigi kanda ja anda Meelis Jürisele menetluskulude tasumiseks pikem tähtaeg.
lg 3, § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel tuleb välja mõista Meelis Jüriselt sundraha 543,75 eurot ja kaitsjatasu 248,40 eurot ning anda talle võimalus tasuda menetluskulu kokku 792,15 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.