KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02. juuni 2023, Tartu Kriminaalasja number 1-23-642 Kohtunik Kristina Domaškina Kohtuistungi sekretär Mariann Rei Krim

§ 422

lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Silva Rood Süüdistatav R. O. isikukood: XXX; elukoht: XXX; XXX haridus; XXX; emakeel: XXX; XXX kodanik kriminaalkorras karistamata tõkendit pole kohaldatud Kaitsja vandeadvokaadi abi Anne Vissak (määratud kaitsja) RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5, kohus otsustas: 1. Tunnistada süüdi R. O.

§ 422lg 1 järgi.

2.

§ 87lg 1 p 10 ja lg 7 alusel kohaldada R.

O. alla 21-aastasena kuriteo toimepannud isiku mõjutusvahendit ning kohustada teda tasuma kannatanule J. T. (isikukood: XXX; arvelduskonto nr XXX, XXX) hüvitise 600 eurot 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust.

1. KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9 ning § 179 lg 1 p 1 alusel mõista R. O. Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskuludena isiku kohtuarstliku ekspertiisi kulu 61 eurot, määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 64,80 eurot, pool kaitsjatasust kohtumenetluses 255,60 eurot ja pool sundrahast 543,75 eurot, s.o menetluskulud kokku 925,15 eurot.
2. KrMS § 180 lg 3 teise lause alusel jätta riigi kanda pool sundrahast 543,75 eurot ja pool kohtus tekkinud kaitsjatasust 255,60 eurot. 1
3. KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb R. O. tasuda menetluskulud kokku 925,15 eurot ositi 12 kuu jooksul selliselt, et alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust tuleb esimesel 11 kuul iga kuu viimaseks päevaks tasuda 77,10 eurot ja viimasel
4. kuul tuleb kuu viimaseks päevaks tasuda 77,05 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank või EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber
5. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras
6. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimiku juurde CD-plaat kõne salvestisega. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. KrMS § 318 lg 4 kohaselt võib kohtumenetluse pool esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS
7. peatüki
8. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistuse sisu R. O. süüdistatakse

§ 422

lg 1 järgi selles, et ta juhtis XXX kella 19:10 paiku XXX teel XXX kohviku juures mootorsõidukit XXX registreerimismärgiga XXX, omamata vastava kategooria juhtimisõigust. Samuti polnud R. O. piisavalt tähelepanelik, jättis veendumata parkimismanöövri ohutuses ja sõitis teega külgnevalt alalt välja, andmata teed sõidueesõigust omanud mootorrattale XXX registreerimismärgiga XXX, mida juhtis J. T.. Kokkupõrke tagajärjel sai J. T. kinnise roiete hulgimurru, parema abaluu k.a abaluu liigeseõõnsuse hulgimurrud, parema kopsu alasagara suure põrutuse ja rebendid ning parempoolse traumaatilise veri-õhkrinna, mis põhjustasid eluohtliku tervisekahjustuse. Oma tegevusega rikkus R. O. liiklusseaduse (LS) § 14 lg 2, § 16 lg 1, § 17 lg 1, § 18 lg 1 ja § 94 lg 1 nõudeid. LS § 14 lg 2 kohaselt peab iga liikleja järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. Tulenevalt LS § 16 lg-st 1 ei tohi juht ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. LS § 17 lg 1 järgi peab liikleja tee andmisel juhinduma liikluskorraldusvahendite nõuetest ja reguleerija märguannetest. Nähtuvalt LS § 18 lg-st 1 peab juht, kes on kohustatud liiklusreeglite või liikluskorraldusvahendi kohaselt andma teed, andma sõidukiiruse vähendamise või seismajäämisega selgelt märku, et ta kavatseb järgida tee andmise kohustust. Ning LS § 94 lg 1 kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ja kelle juhtimisõigust pole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Seega pani R. O. toime

§ 422

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise, millega tekitas ettevaatamatusest teisele inimesele raske tervisekahjustuse 2 Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Silva Rood, süüdistatav R. O. ja kaitsja vandeadvokaadi abi Anne Vissak sõlmisid kokkuleppe järgnevas.

§ 87lg 7 alusel vabastada R.

O.

§ 422lg-s 1 ettenähtud kuriteo eest mõistetavast karistusest.

Kohaldada R. O.

§ 87

lg 7 ja § 87 lg 1 p 10 alusel alla 21-aastasena kuriteo toimepannud isiku mõjutusvahendit, kohustades teda maksma kannatanule J. T. hüvitisena 600 eurot. R. O. tuleb kanda hüvitis kannatanu pangakontole XXX Nordeapank XXX kuue kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Mõista R. O. välja riigieelarve tuludesse kohtuarstliku ekspertiisi kulu 61 eurot, määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 64,80 eurot, millele lisandub kaitsjatasu kohtumenetluses, ja pool sundrahast 543,75 eurot. Teine pool sundrahast 543,75 eurot jätta süüdistatava majanduslikku seisu arvestades riigi kanda.

§ 180lg 3 alusel võimaldada R.

O. tasuda menetluskulud ositi 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Asitõend CD-plaat kõne salvestisega asub kriminaalasja juures. Kohtuistungil nõustusid pooled, et pool kohtumenetluses tekkinud kaitsjatasust tuleb samuti jätta riigi kanda. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kriminaaltoimikuga ning veendus kriminaalasja kohtulikul arutamisel, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et süüdistatav väljendas kokkulepet sõlmides oma tõelist tahet, ning kohtumenetluse pooled jäid istungil kokkuleppe juurde. Kohtu hinnangul pole kokkuleppemenetluses rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ja kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Ka kannatanu on kokkuleppemenetlusega nõustunud (I kd, tl 22 ja 42). R. O. tuleb süüdi tunnistada

§ 422

lg 1 järgi ning talle tuleb kohaldada

§-s 87 sätestatud alla 21-aastasena kuriteo toimepannud isiku mõjutusvahendit vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Arvestades R. O. noort iga, tema vaimse ja sotsiaalse arengu taset ning kuriteo toimepanemise asjaolusid, saab R. O. mõjutada edaspidi õiguskuulekalt käituma ka karistust kohaldamata. Kriminaalasjas on menetluskuludeks isiku kohtuarstliku ekspertiisi kulu 61 eurot, määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 64,80 eurot, kaitsjatasu kohtumenetluses 511,20 eurot ja sundraha 1087,50 eurot. Kokkuleppe järgi ja KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb R. O. välja mõista ekspertiisi kulu 61 eurot, määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 64,80 eurot, pool kaitsjatasust kohtumenetluses 255,60 eurot ja pool sundrahast 543,75 eurot, s.o menetluskulud kokku 925,15 eurot. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg-st 3 tuleb teine pool sundrahast 543,75 eurot ja teine pool kohtus tekkinud kaitsjatasust 255,60 eurot jätta riigi kanda. Võimaldada R. O. tasuda menetluskulud kogusummas 925,15 eurot ositi 1 aasta jooksul. Kriminaalasjas on asitõendiks CD-plaat kõne salvestisega. Lähtudes KrMS § 126 lg 3 p-st 1, tuleb see jätta kriminaaltoimiku juurde. (allkirjastatud digitaalselt) 3