KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Maido Roots Määruse tegemise aeg 2. juuni 2023.a. Tsiviilasja number 2-16-11768 Tsiviilasi K. T. (pankrotis) kohustusest vabastamise menetlus Menetlustoiming V

) redaktsiooni.

1. Kuni
2. juunini
3. a kehtinud

§ 175

lõike 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

1. Kohus algatas võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse
2. detsembril
3. a. Käesolevaks hetkeks on menetluse algatamisest möödas enam kui viis aastat. Kohus on seisukohal, et käesoleval hetkel on põhjendatud otsustada võlgniku suhtes tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt

§-le

2. Võlgniku poolt kohtule
3. aprillil
4. a esitatud aruandest nähtub, et võlgnik töötab praegu koristajana (varem oli töötu). Töötasu moodustab keskmiselt 670 eurot, kuid iga kuu erinev (kõige väiksem oli 415 eurot). Võlgniku ülalpidamisel on kaks alaealist last. Varem kohtule esitatud aruannetest ka nähtub, et võlgnik tasus 29,70 eurot P OÜ-le ning 69,54 eurot I AS-le (endine ärinimi I OÜ). 2

§ 175

lõiked 2 ja 4 sätestavad absoluutsed keeldumise alused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud (RKTKm 20.06.2016. a, nr 3-2-1-49-16, punkt 15). Muu hulgas keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve (

§ 175lg 2 p 2).

9. Kohus ei tuvastanud käesolevas asjas kohustustest vabastamisest keeldumise aluseid ning leiab, et võlgnik ei rikkunud süüliselt

§ 173nimetatud kohustusi.

Võlgnikku ei mõistetud süüdi pankrotikuriteos.

§ 175

lõike 1 alusel pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on kohtu diskretsiooniotsus. Kohus analüüsis kõiki kohustustest vabastamise eeldusi ja leiab, et võlgnik tuleb vabastada täitmata jäänud kohustustest. Võlgnik on menetluse jooksul esitanud nõuetekohaselt andmeid ja olnud kättesaadav. Puuduvad andmed, et võlgnik oleks varjanud vara. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks saanud menetluse kestel vara, pärandit või sissetulekuid, millest ei ole kohust teavitanud. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on võlgnik oma nõudeid võimaluste piires ka vähendanud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnik on andnud endast parima oma kohustuste täitmiseks ega ole

§-s 173 nimetatud kohustusi rikkunud.

1. Vastuseks võlausaldaja Xxxx Eesti filiaali vastuväidetele märgib kohus, et kohustustest vabastamise menetluse eesmärgiks ei saa olla võlgniku poolt kogu nõude tasumine, vaid nõude vähendamine vastavalt võimalustele. Võlgnik ei käitunud pahatahtlikult, vaid oma võimaluste ja teadmiste piires parimal võimalikul viisil. Samuti pole võlgnik oma sissetulekuid vähendanud ega vara varjanud.
2. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et praegusel juhul ei esine võlgniku käitumises kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutseid aluseid. Asja materjalide pinnalt ei ole võimalik jõuda järeldusele, et võlgniku käitumine oli suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele, mistõttu oleks tema kohustustest vabastamine välistatud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on põhjendatud ning, võimaldamaks võlgnikule uut majanduslikku algust, tuleb võlgnik tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.
3. Kohus selgitab, et kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud (

§ 176

lg 1).

§ 177

lõike 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib

§ 177

lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. 13.

§ 175

lõike 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud kohtule vajalikku teavet. Kohtul puudub teadmine, et võlgnik kohtu eest mingit konkreetset infot varjanud oleks. 3

175 lõike 7 kohaselt tuleb teade võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus peab põhjendatuks avaldada teade ka kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise kohta. 15.

§ 175

lõige 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.

1. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, tuleb K. T. (pankrotis) vabastada usaldusisiku kohustustest võlgniku kohustustest vabastamise menetluses.
2. TsMS § 173 lõige 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulud asjas jäävad TsMS § 172 lõike 1 alusel võlgniku kanda, kelle huvides lahend tehakse. Kohtule teadaolevalt ei ole asjas menetluskulusid tekkinud ning kohus menetluskulusid kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Maido Roots Kohtunik 4