← Eesti

2-22-143747/10

Obsah (11)§ 394§ 416§ 486§ 407§ 444§ 173§ 174§ 162§ 175§ 200§ 177

2-22-143747 KOHTUOTSUS /TAGASELJAOTSUS/ EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Otsuse tegemise aeg ja koht Rakvere, 16. mai 2023 Tsiviilasja number 2-22-143747 Tsiviila

§ 394

ja

§ 416

) ning tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele vastavalt kas nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE221700017003510302 AS-is Luminor Bank, riigilõiv summas 280 eurot. Maksekorraldus tuleb lisada esitatavatele dokumentidele. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. AS PlusPlus Capital esitas 10.11.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 2 478.43 euro saamiseks. Kohus tegi 15.11.2022 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud e-posti aadressidel xxxx ja xxxx kätte toimetada. Seoses sellega lõpetas Pärnu Maakohus

§ 486

lg 1 p 2 alusel 11.01.2023 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

  1. Viru Maakohtu 16.01.2023 kohtumäärusega jäeti avaldus käiguta ning avaldajale anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, so: 1) nõude esitamiseks ja põhjendamiseks hagiavaldusele ettenähtud vormis, lisades hagiavaldusele dokumentaalsed tõendid vastavalt menetlusosaliste arvule; 2) hagihinna nimetamiseks; 3) riigilõivu tasumiseks; 4) menetluskulude nimekirja esitamiseks; 5) kohtualluvuse valiku põhistamiseks, 14 päeva alates kohtumääruse kättesaamisest.
  3. jaanuaril 2023 esitatud hagiavalduse kohaselt T AS ja kostja sõlmisid 26.08.2011 kliendilepingu, mille alusel sai kostja liituda T teenustega, kasutada e-keskkondi, osta kaupu ja sõlmida muid lepinguid Tga. T ja kostja sõlmisid 11.01.2017 Seadmete kasutuslepingu, mille kohaselt andis T kostjale üle kasutamiseks lepingus toodud seadme, s.o Digiboks Arris xxxx, ja kostja võttis nimetatud seadme vastu. T ja kostja sõlmisid 26.01.2018 liitumislepingu 1, mille alusel T kohustus osutama kostjale telekommunikatsiooniteenust numbrile xxxx ja kostja kohustus tasuma saadud teenuse eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt. T ja kostja sõlmisid 23.12.2019 Liitumislepingu 2, mille alusel T kohustus osutama kostjale telekommunikatsiooniteenust numbrile xxxx ja kostja kohustus tasuma saadud teenuse eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ning regulaarselt. Lepingu sõlmimisega sai kostja intressivabalt mobiiltelefoni Apple xxxx ning 2

(6)2-22-143747 kohustus kasutama 24 kuud T kõneteenus- ja/või mobiilse Interneti paketti. Lepingu allkirjastamisega kinnitasid pooled, et T on Liitumislepingu 2 tingimustele vastava kauba nõuetekohaselt kostjale üle andnud ja kostja on selle vastu võtnud. Lepingu ennetähtaegse lõppemise korral kohustus kostja tasuma käsitlustasu summas 399 eurot. Lepingute allkirjastamisega kinnitas kostja, et ta on tutvunud Üldtingimuste, Hinnakirja ja muude tingimustega ning kohustus neid täitma. Lepingute kohaselt pidi kostja maksma Tle tasu teenuste ja seadme osamaksu eest vastavalt esitatud arvele sellel märgitud maksetähtajaks. Üldtingimuste lisa kohaselt on Tl õigus nõuda tähtaegselt laekumata summalt viivist juhul, kui klient ei tasu temale esitatud arveid õigeaegselt ja viivisemääraks on 0,066% päevas.
  1. Kasutustingimuste p 5.2.1 kohaselt on Tl õigus leping ühepoolselt ja erakorraliselt üles öelda, kui Klient rikub Lepingu tingimusi (sh ei ole tasunud kolmel järgneval maksetähtpäeval). Lähtudes kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes Lepingust, teavitas T 09.06.2020 Lepingu lõpetamisest kui kostja ei tasu täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ning kuna kostja võlgnevust ei tasunud, luges tähtpäeva saabunuks 25.06.
  2. Liitumislepingu 2 eritingimuste kohaselt kohustus lepingu ennetähtaegse lõppemise korral kostja tasuma käsitlustasu, millega hüvitatakse tähtajalise kohustuse sõlmimisega seoses Tlt saadud seadme maksumus. Kuna T ütles erakorraliselt lepingu üles alates 25.06.2020 kostja makseviivituse tõttu, siis esitas T 30.06.2020 kostjale käsitlustasu arve summas 311.08 eurot. Kostja jättis ka nimetatud arve tasumata ja viimase arve tasumise tähtaja seisuga oli kostja võlgnevus T ees summas 478 eurot.
  3. T, AS A (müüja) ja kostja sõlmisid 28.01.2020 järelmaksulepingu, millega kostja kinnitas, et oli teadlik, et Müüja on kõik Järelmaksulepingust tulenevad nõuded kostja vastu loovutanud Tle. Järelmaksulepingu kohaselt leppisid pooled kokku ostetavates kaupades, so Sülearvuti, väline kõvakettas, lisagarantii ja sülearvuti kott, ning osamaksetega tasumise tingimustes. Lepingu allkirjastamisega kinnitasid pooled, et T on Järelmaksulepingu tingimustele vastavad kaubad nõuetekohaselt kostjale üle andnud ja kostja on selle vastu võtnud. Kostja kohustus tasuma seadme eest Tle 36 osamaksena igakuise maksega 38.18 eurot vastavalt esitatavatele arvetele. Lepingule alla kirjutamisega kinnitas kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli Lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 21,9% aastas. Lepingu allkirjastamisega kinnitas kostja, et ta on tutvunud Üldtingimuste, Hinnakirja ja muude tingimustega ning kohustus neid täitma. Järelmaksulepingu p 1 kohaselt pidi kostja maksma Tle tasu teenuste ja/või seadmete järelmaksude eest vastavalt esitatavatele arvetele sellel märgitud maksetähtajaks. Järelmaksulepingu p 3 kohaselt on Tl õigus nõuda tähtaegselt laekumata summalt viivist juhul, kui klient ei tasu temale esitatud arveid õigeaegselt ja viivisemäär on 0,066% päevas.
  4. Järelmaksulepingu p 13 kohaselt on Tl õigus öelda leping üles ostja makseviivituse tõttu üksnes juhul, kui ostja on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme
(3)üksteisele järgneva osamaksega ning T on andnud ostjale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks. Lähtudes kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes Lepingust, teavitas T 09.06.2020 Lepingu lõpetamisest kui kostja ei tasu täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ning kuna kostja võlgnevust ei tasunud, luges tähtpäeva saabunuks 25.06.
  1. Lepingu ülesütlemise hoiatus on kostjale saadetud e-posti aadressile laurilahesaar@gmail.com, milles T muu hulgas hoiatas, et võlgnevuse tasumata jätmise korral ütleb T lepingu üles.
  2. Vastavalt Järelmaksulepingu punktile 14 on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada 3
(6)2-22-143747 mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm tasulist meeldetuletuskirja hagejale teadaolevale kostja aadressile xxxx: 10.06.2022 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 25 eurot, 11.08.2022 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5 eurot ja 17.10.2022 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5 eurot. Seega on hageja kandnud võlgnevuse sissenõudmiselt reaalseid kulusid ja juhindudes VÕS § 1132 lg 2 p-st 3 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 35 eurot.
  1. Kostja ei reageerinud T nõudele tasuda lepingust tulenev võlgnevus ning T loovutas 27.05.2022 nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Nõude loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult.
  2. Üldtingimuste lisa ja Järelmaksulepingu p 3 kohaselt on viivis kolmekordses seaduses sätestatud viivisemääras ehk 0,066% päevas. Hageja on arvestanud viivist kokku summas 903 eurot. Hageja nõuab kostjalt ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist põhinõudelt kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
  3. Hageja palus vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 113 lg 1 kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 1 458.96 eurot, intressid 69.37 eurot, viivised 903 eurot, sissenõudekulud 35 eurot, viivised põhinõudelt 1 458.96 eurolt alates 31.01.2023 kuni põhinõude täitmiseni määraga 0,066% päevas. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista menetluskulud summas 825 eurot, sh riigilõiv 385 eurot, hageja õigusabikulud 420 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
  4. Juhul, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks, palus hageja lahendada hagi tagaseljaotsusega. MENETLUSE KÄIK
  5. Rahvastikuregistri andmetel ning hagiavalduse kohaselt on kostja elukohaks xxxx. Kohus on saatnud hagi koos lisadega nimetatud aadressile, kuid materjalid tagastati kohtule. Kohus edastas hagimaterjalid ka kostja e-posti aadressile xxxx, kuid dokumentide kättesaamist kostja kinnitanud ei ole. Politsei- ja Piirivalveameti 05.04.2023 vastuse kohaselt politseil puuduvad andmed L. L.’e eluvõi viibimiskoha kohta. Viimane kontakt oli politseil isikuga 07.10.
  6. Kohtul ei olnud võimalik hagi koos lisadega kostjale tööandja kaudu kätte toimetada, sest Maksu- ja Tolliameti elektroonilise andmebaasi andmete kohaselt L. L.’el puudub töökoht. KIS-is teisi andmeid kostja kohta ei ole. Sellepärast Viru Maakohtu 10.04.2023 kohtumääruse alusel kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud 10.04.2023 väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Teade on loetud kättetoimetatuks 26.04.
  7. Kostja kohtule kirjalikku vastust ei esitanud. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus kohtuistungit pidamata, hageja taotlusel, hagi tagaseljaotsusega rahuldada. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  8. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub

§ 407lg 1 kohaselt rahuldamisele tagaseljaotsusega. 4

(6)2-22-143747 14.

§ 407

lg 1 ja lg 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja ei täitnud tema ja T AS vahel sõlmitud lepingutest tulenevaid kohustusi ega esitanud vastuväiteid hagile, siis asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. 15. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele VÕS §-de 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 113 lg 1 alusel kogu haginõude 2 466.33 euro ulatuses (sh põhivõlgnevus 1 458.96 eurot, intressid 69.37 eurot, viivised 903 eurot, sissenõudekulud 35 eurot). Samuti kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis põhinõudelt 1 458.96 eurolt alates 31.01.2023 kuni põhinõude täitmiseni määraga 0,066% päevas, kuid kokku mitte enam kui põhinõue 1 458.96 eurot. 16.

§ 444

lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. MENETLUSKULUD 17.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. 18. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud 825 eurot, sh riigilõiv 385 eurot, hageja õigusabikulud 420 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Kohtu hinnangul ei ole hageja õigusabikulude suurus mõistlik ega põhjendatud. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

§ 175lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus.

Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu 11.02.2015 määrus 3-2-1-115-14, p 11). Hageja poolt esitatud esindustasu arvest nähtub, et hageja õigusabikulud koosnevad dokumentide komplekteerimisest ja analüüsist (1,5 tundi) ja hagiavalduse koostamisest ja esitamisest (2 tundi). Kohus leiab, et käesolev tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et hagejal tekiksid õigusabikulud 3,5 tunni ulatuses, so summas 420 eurot. Hageja poolt kohtule esitatud standardne hagiavaldus on sisuliselt 3,5-l leheküljel. Hageja ei ole pidanud osalema kohtuistungitel ega tutvuma vastaspoole vastuväidetega.

§ 200

lg 1 tulenevalt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Kohtu hinnangul ei ole hageja õigusabi kulud dokumentide komplekteerimisele, analüüsile, hagiavalduse koostamisele ja selle esitamisele 3,5 tunni mahus mõistlikud ja on põhjendamata. Kohus on seisukohal, et käesolevas menetluses on trafaretse hagiavalduse koostamise, hagiavaldusele lisade lisamise ja nende kohtule esitamise põhjendatud ja vajalik ajakulu 1,5 tundi. Tulenevalt hageja poolt esitatud andmetest on hageja lepingulise esindaja tunnihind 100 eurot. Kohtu hinnangul on seega hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud käesolevas menetluses koos käibemaksuga 180 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 10.11.2022 summas 85.57 eurot ja hagiavalduse esitamisel 30.01.2023 summas 299.43 eurot, kokku 385 eurot. Tulenevalt

§ 173

lg-st 2 ja

§ 162lg-st 1 jätab kohus riigilõivu summas 385 eurot kostja kanda. Menetluskulude 5

(6)2-22-143747 jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 585 eurot, sh riigilõiv 385 eurot, õigusabikulud 180 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. 19.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 20. Kohus rahuldab hagi lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§-dest 142 lg 2; 162 lg 1 ja lg 2; 407 lg 1, lg 2 ja lg 3; 415; 416; 442; 444 lg 3; 468 lg 1 p 2 tagaseljaotsusega. /digitaalselt allkirjastatud/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.