) § 69 lg 6 ning kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 428 lg 1, 2 ja § 432 lg 3, kohus määras: Rahuldada Tartu kriminaalhooldusosakonna erakorraline ettekanne. Tühistada tingimisi vangistuse kohaldamine ja pöörata
a otsusega nr 1-22-5259 karistusena mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 7 (seitse) kuud ja 1 (üks) päev vangistust. Margus Laasi karistuse kandmise aja algust arvata alates tema kinnipidamiskohta saabumisest vastavalt kohtust saadetavale teatisele karistuse kandmise aja ja koha osas. Kohtumäärus saata Margus Laasile ja Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna Tartu esindusele. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale määruskaebus 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik Tartu Maakohtu 13.10.2022 otsusega kriminaalasjas nr 1-22-5259 tunnistati Margus Laas süüdi
lg 2 järgi ja temale mõisteti karistuseks 7 kuud vangistust, samuti
järgi ja karistuseks mõisteti 3 kuud vangistust.
Laasile liitkaristuseks 8 kuud vangistust.
Laasi kandmata karistuseks loetakse 7 kuud 4 päeva vangistust.
Laasile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 22.04.2022 otsusega nr 1-22-1580 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 kuu, 27 päeva vangistuse võrra ning M. Laasile mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 10 kuud ja 1 päev vangistust.
lg 4 ja § 69 lg-te 1, 3 alusel asendati mõistetud vangistus 301 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest.
Laas üldkasuliku töö tegemise ajal kohustatud järgima
lg 1 p-des 1-6 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid ja
Kohtuotsus jõustus 29.10.2022 ning üldkasuliku töö tegemise tähtaeg on 29.10.2022 – 29.10.2024. Tartu Maakohtu 09.01.2023 määrusega määrati M. Laasile
lg 2 p 8 alusel lisakohustus osaleda käitumiskontrolli ajal kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis. M. Laas rikkus korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu. Kohtumäärus jõustus 25.01.2023. Tartu Maakohtu 03.03.2023 määrusega
Laasile lisakohustus pöörduda kohtumääruse jõustumisest 10 päeva jooksul enda poolt valitud raviasutusse pikaajalise alkoholisõltuvusvastase raviprotseduuri teostamisele. M. Laas rikkus uuesti alkoholi tarvitamise keeldu. Kohtumäärus jõustus 21.03.2023. Tartu Maakohtu 04.04.2023 määrusega
Laasile lisakohustus anda vereanalüüse üks kord kolme kuu jooksul kuni käitumiskontrolli tähtaja lõpuni. Vereanalüüse saab teha Synlab laboris (CDT näit). Vereanalüüside eest tuleb tasuda M. Laasil. Esimene vereanalüüs tuleb teha 10 päeva jooksul pärast kohtumääruse jõustumist. Vereanalüüside näidud tuleb esitada kriminaalhooldusametnikule esimesel võimalusel. M. Laas jätkas alkoholi tarvitamise keelu rikkumistega. Kohtumäärus jõustus 22.04.
lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva vangistusega. Kriminaalhooldusametnik on kohtule esitanud neljanda erakorralise ettekande, sest M. Laasil tuvastati 07.04.2023 ja 05.05.2023 alkoholi tarvitamise keelu rikkumised. 07.04.2023 alkoholi tarvitamise kontrollimise protokollist nähtub, et kontrollitava joove oli 0,862 mg/l, samuti esinesid alkoholilõhn, silmade punetus, häiritud reaktsioon, segane kõne, tasakaalu ja koordinatsiooni kerged häired ning rahutus. Protokolli isik kirjutas, et pidas pühi ja oli joobes. 26.04.2023 hooldusaluse poolt kirjutatud seletuse kohaselt tunnistab M. Laas alkoholi tarvitamist ja kahetseb seda. Isiku sõnul tarvitas ta alkoholi 06.04.2023 õhtul peale tööpäeva, kuna toimus sõnaline konflikt tööandjaga. 05.05.2023 järelevalveprotokolli kohaselt oli M. Laasi joove 1,088 mg/l ning isiku juures esines ka alkoholilõhna. Protokollis kontrollitav tunnistab, et ta tarvitas alkoholi 04.05.2023 õhtul ning 05.05.2023 päeval – isik oli endast väljas, sest tööandjaga tekkis taaskord konflikt. M. Laasi sõnul tarvitas ta alkoholi, teades, et tuleb kriminaalhooldusametniku vastuvõtule, ja teades, et kriminaalhooldusametnik kontrollib kohtu poolt määratud lisakohustuse täitmist. Lisaks eelnevale ei ole M. Laas käesoleva ajani täitnud kohtu pool kinnitatud lisakohustust ja ei ole kriminaalhooldusametnikule Synlabi vereanalüüsi tulemusi edastanud. Hooldusaluse sõnul käis ta Synlabis 28.04.2023 ning analüüsid edastatakse 10 tööpäeva jooksul. 05.05.2023 registreerimisel selgitas ametnik M. Laasile, et isik peab edastama Synlabi vereanalüüsi tulemused ametnikule hiljemalt 12.05.2023 kuupäevaks. M. Laas on 26.04.2023 andnud kirjaliku nõusoleku, tegelemaks alkoholiprobleemiga ning ta on nõus pöörduma psühholoogi vastuvõtule. Erakorralisest ettekandest samuti nähtub, et senise kriminaalhooldusperioodi jooksul on ametnik koostanud M. Laasile kaks kirjalikku hoiatust, kuna isik on rikkunud kohtu poolt määratud kohutust mitte tarvitada alkoholi. Varasemalt on pöördutud kolme erakorralise ettekandega kohtusse, mis on samuti olnud seotud alkoholi tarvitamise keelu rikkumistega. Ettekande koostamise seisuga on toimunud kokku 12 registreerimist. M. Laas on täitnud registreerimiskohustust kokkulepitud aegadel. Lisakohustust mitte tarvitada alkoholi on kontrollitud kokku 17 korda, neist 10 korral on hooldusalune rikkunud alkoholi tarvitamise 3 keeldu. Käesolevaks hetkeks ei ole ametnik jõudnud isikut sotsiaalprogrammi määrata seoses M. Laasi korduvate alkoholi tarvitamise keelu rikkumistega. 15.03.2023 pöördus M. Laas OÜ A-Kliinikusse, kus teostati pikatoimeline alkoholisõltuvuse vastane ravi, mis ei luba ühe aasta vältel alkoholi tarvitada. Esimese vereanalüüsi pidi M. Laas kriminaalhooldusametnikule esitama 12.05.2023. Käesoleva hetkeni aga ei ole süüdimõistetu kriminaalhooldusametnikule Synlabi vereanalüüsi CDT näitu esitanud. Üldkasuliku töö sooritamiseks on hooldusalune suunatud tööle XXX, kuna see on isiku elukohale lähedal ja hooldusalusel puudub mootorsõiduki juhtimisõigus. Eelnevates erakorralistes ettekannetes on kriminaalhooldusametnik välja toonud, et M. Laas ei ole rikkunud üldkasuliku töö ajakava ning isik on sooritanud üldkasuliku töö tunnid korrektselt ja kohusetundlikult. Isikul on 30.05.2023 seisuga vaja sooritada veel 211 tundi üldkasulikku tööd. M. Laas on täitnud teisi kriminaalhooldusnõudeid, välja arvatud alkoholi tarvitamise keeldu. Ametnik on hooldusalusega vestelnud sõltuvusteemadel. M. Laas on läbinud pikatoimelise alkoholisõltuvuse vastase ravi ning isikul oli valmisolek jätkata psühholoogilise abi saamisega, mis annaks kindlustunde ja teadmise alkoholi tarvitamise tagajärgedest. M. Laasil on raskusi iseseisvalt alkoholi tarvitamist vähendada või alkoholi tarvitamisest loobuda. Alkoholijoobes võib ta aga panna toime tegusid, mis on talle endale ja teistele ohtlikud. Lähtudes eelpool toodust, esinevad kriminaalhooldusametniku hinnangul asjaolud, mis takistavad kriminaalhooldusega jätkamist. M. Laasi suhtumine kriminaalhooldusesse on olnud ükskõikne, kuna isik tuli ametniku vastuvõtule eelnevalt alkoholi tarvitanuna. Rikkumisi on tuvastatud korduvalt, mis näitab, et M. Laas vajab abi, kuid ta ei tegele endale abi otsimisega. M. Laas on väljendanud ametnikule ükskõiksust ja soovi kõigele käega lüüa, kuna ei suuda leida alternatiive alkoholi tarbimisele. Kriminaalhooldaja teeb seetõttu ettepaneku pöörata süüdimõistetu karistus tegemata jäänud üldkasuliku töö tundide osas täitmisele. Kohtuistungil antud selgitustest nähtub, et süüdimõistetu M. Laas tegelikult tunnistab rikkumisi ning põhjendab neid endal XXX ja XXX. Ta on siiski valmis pöörduma nõustamisele. Kriminaalhooldusametnik jäi pidas vajalikuks pöörata Margus Laasile vangistus täitmisele.Seda tingivad kriminaalhooldusnõuete korduvad rikkumised. Kohtu hinnangul on tõendatud, et M. Laas on käitumiskontrolli ajal jätkanud alkoholi tarvitamise keelu korduvaid rikkumisi, samuti ei ole hooldusalune esitanud kriminaalhooldajale nõutud vereanalüüsi CDT näitu. Tegemist on juba korduvate samaliigiliste rikkumistega, mis on süüdimõistetu puhul ka varasemalt esinenud ning mille osas M. Laas on kohtuistungil enda käitumist korduvalt parandada lubanud. Paraku on need lubadused jäänud paljasõnaliseks. Tuleb siiski tõdeda, et mitme kuu vältel ei ole hooldusalune asunud rikkumistest hoiduma, vaid need on jätkunud. Kui süüdimõistetu ei ole valmis korrakohaselt alluma kriminaalhooldusele ning kohtu poolt pandud kohustustele, tuleb mõistetud karistust asuda kandma vangistuses. Tagasilangused ei vabanda aprioorselt rikkumisi. Vereanalüüside tähtaegne esitamine ametnikule on samuti isiku enda vastutusel. Seega on M. Laasil ilmselgelt jätkuvalt probleeme alkoholi tarvitamisest hoidumisega ja ta on tarvitanud alkoholi ilmselt enamatel kordadel, kui on leidnud tuvastamist (nn modus operandi – pikaaegne sarnane käitumisviis) – seda on hooldusalune ka kohtuistungil ise tunnistanud. Kinnipidamisasutuses aga ei ole kinnipeetavatele teatavasti alkohol kättesaadav. Kriminaalhooldusalustele on hoolduse alguses ka selgitatud, mida tähendab kontrollnõuetele ja lisakohustustele allumine. M. Laas on kinnitanud, et ta on nendest teadlik ja aru saanud. Kuna M. Laas aga on jätkanud samaliigiliste rikkumistega, ei saa kohus enam võtta tõsiselt süüdimõistetu lubadusi edaspidiselt kriminaalhooldusele korrakohaselt alluda. Samuti kriminaalhooldusametniku vastuvõtule alkoholi tarvitamise tunnustega ilmumine viitab M. Laasi ükskõiksusele kriminaalhoolduse suhtes. Nõustamisele ja täiendavale sõltuvusravile asumiseks hooldusalune aga peale pikaajalise raviprotseduuri teostamist reaalseid samme astunud ei ole, kuigi alkoholi tarvitamise keelu rikkumised ei ole lõppenud. 4 Süüdimõistetu on kohustatud oma elu selliselt korraldama, et kriminaalhooldusega kaasnevad nõuded ja kohustused saaksid korrektselt täidetud. Kriminaalhooldus peab teiste elukorralduslike küsimuste ees olema prioriteediks, kui süüdimõistetu soovib karistust vabaduses kanda. Vastasel korral ei ole võimalik korrektselt läbi viia kriminaalhooldust ja täita karistuse eesmärke. Mõjuvad põhjused rikkumisteks kohtu seisukohalt puudusid. Täiendavale sõltuvusravile või nõustamisele isik senini pöördunud ei ole. Paraku ka juba läbitud pikaajaline alkoholisõltuvusvastane ravi süüdimõistetu puhul tulemuslik olnud ei ole, sest alkoholi tarvitamine on jätkunud – seda fakti ei vabanda ka uudishimust alkoholi proovimine, et näha, kas ravi hakkab mõjuma. Pigem on kohtu jaoks sedastatav, et M. Laas kriminaalhooldusel olles pidevalt kompab piire – ta on jätkanud vaatamata invasiivsele alkoholivastasele sõltuvusravile alkoholi tarbimist ning ta samuti ei ole pöördunud täiendavale ravile, nõustamisele, kuigi ise nendib, et ta seda tegelikult vajaks. Seega isiku soov pöörduda uuesti nõustamisele käesoleva erakorralise ettekande arutamise ajal ei ole kohtu hinnangul enam tõsiseltvõetav (istungil M. Laas möönis, et nii hull ta veel pole) ja on ilmselgelt kantud soovist vältida vangistuse kandmist. Veelgi enam, M. Laas tunnistas kohtuistungil, et ta on ilmselt teadlikult ja tahtlikult rikkunud temale kohtuotsusega mõistetud lisakaristuse kandmise kohustust, tulles kohtuistungile erakorralise ettekande arutamisele autot juhtides, kuigi M. Laasil juhtimisõigust ei ole – lisades veel sellele, et ta oli eelmisel päeval alkoholi tarvitanud ning vajadusel sõidab politsei eest ära. M. Laasi järgnev väide kohtistungil , et ta tegelikult kohtule valetas, samuti tõstatab kahtlusi süüdimõistetu käitumises. Kuigi hooldusalusele endale võib tunduda, et kui midagi ei ole juhtunud, siis on lubatav alkoholi tarvitanuna ja juhtimisõiguseta mootorsõidukit juhtida – paraku tagajärgede saabumisel, mis üldjuhul võivad olla väga rasked, ei ole enam õige hetk järele mõelda ja kahetseda. Enda käitumisele peab mõtlema juba varem. Seega M. Laas ilmselgelt ei pea kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete ja kohustuse täitmist nii oluliseks, et alluda nendele, sh mitte tarvitada alkoholi. Seetõttu on ka pikema aja jooksul jätkunud korduvad samaliigilised rikkumised. Kokku on alkoholi tarvitamise keelu rikkumine tuvastatud M. Laasil 10 korral (18.11.2022 – 2 korda, 21.11.2022, 03.12.2022, 05.12.2022, 15.01.2023, 11.02.2023, 04.03.2023, 07.04.2023 ja 05.05.2023). Kriminaalhooldusaluse käitumist tuleb hinnata hoolduse vältel kogumis. Kohtu seisukohalt suure tõenäosusega need rikkumised ka jätkuvad, sest M. Laasil on tekkinud ilmselt karistamatuse tunne. M. Laas on oma käitumisest teadlik ja suudab seda juhtida. M. Laasile on juba korduvalt antud võimalusi enda käitumist korrigeerida ja lõpetada rikkumised, kuid need on jätkunud. Järelikult isikul puudub piisav motivatsioon enda (sõltuvus)käitumist muuta. Kuriteo, mille M. Laas toime pani, eest tuleb kanda karistust ja seda riigi poolt määratud tingimustel. Kohus mõistab inimlikult XXX ja ka XXX esinemist, kuid selline seisund on Eestis üldteadaolevalt inimestel vägagi levinud. Eelkõige saab inimene sellisel juhul ikkagi midagi ise enda heaks ära teha. Käesoleval juhul aga kohtu hinnangul M. Laas pigem ootab, et keegi teine teda aitaks, pöördumata ise abi saamiseks õigesse kohta. Seega on kohtu hinnangul kriminaalhooldus ennast käesolevaks hetkeks ammendanud ning lisakohustuste määramine M. Laasi käitumist enam õiguskuulekamaks ei muudaks. Rikkumised on olnud tegelikult pikaajalised, s.o mitmeid kuid vältavad. Tuleb tõdeda, et M. Laasi suhtumine karistuse kandmisse vabaduses on olnud väga ükskõikne. Kohus aga ei saa aktsepteerida järgmisi M. Laasi kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete rikkumisi. Kuigi süüdimõistetut tuleb tunnustada selle eest, et ta on teinud üldkasulikku tööd korrektselt vastavalt ajakavadele, siis paraku vabaduses karistuse kandmisel tuleb alluda ka kriminaalhooldusnõuetele, mh alkoholi tarvitamise keelule. Isegi kui üldkasulikku tööd tehakse vastavalt nõuetele, siis korduv alkoholi tarvitamise keelu rikkumine viitab kriminaalhoolduse läbikukkumisele just hooldusaluse isikust tulenevatel põhjustel. Et M. Laasile on mõistetud liitkaristus muuhulgas korduva joobes juhtimise eest, tuleb nentida, et uutest liikluskuritegudest hoidumiseks riskide maandamine ei ole kriminaalhoolduse vältel tulemust toonud. Jätkuvalt esineb süüdimõistetu käitumisest tulenevalt oht mootorsõiduki joobes juhtimiseks – 5 hooldusalune on kriminaalhoolduse suhtes näidanud üles ükskõiksust. M. Laas ei ole ära kasutanud talle antud võimalust kanda karistust vabaduses ja tal tuleb minna karistust kandma vanglasse. Tuleb rõhutada, et karistuse vabaduses kandmiseks tuleb punktuaalselt järgida kohtulahenditega määratud kriminaalhooldusnõudeid ning kriminaalhooldusametnike korraldusi, vastasel korral tuleb karistust asuda kandma vanglas. Karistuse vabaduses kandmine - tingimuslik vangistus - on süüdimõistetule kohtu poolt antud võimalus, mitte karistuse lõpptähtajani garanteeritud õigus. Kuigi isik võib eelistada vangistuse jätkuvat kandmist tingimisi vabaduses, siis on riigi privileeg määrata karistuse kandmise viis, lähtuvalt süüdimõistetu senisest käitumisest vabaduses. Kriminaalhooldusnõuded on täitmiseks. Kuna üldkasuliku töö tegemiseks on kohtuotsusega määratud maksimaalne võimalik tähtaeg, s.o 2 aastat, siis kohus seda enam pikendada ei saa. Üldkasuliku töö arvestuslehtedel kohaselt M. Laas sooritas 2022 novembris 12 tundi üldkasulikku tööd, 2022 detsembris 15 tundi ÜKTd, 2023 jaanuaris 15 tundi ÜKT-d, 2023 veebruaris 18 tundi ÜKT-d, 2023 märtsis 6 tundi ÜKTd, 2023 aprillis 12 tundi ÜKT-d ja 2023 mais 12 tundi ÜKT-d, s.o kokku on M. Laas teinud 90 tundi ÜKT-d. Kuna
lg 6 teise lause kohaselt vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega, siis M. Laasi kandmata karistuseks on 211 tundi ÜKT-d
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.