Obsah (9)

§ 429§ 432§ 173§ 168§ 174§ 144§ 175§ 177§ 178

2-22-107079 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Maido Roots Määruse tegemise aeg ja koht 27. märts 2023.a. Rakvere Tsiviilasja number 2-22-107079 Tsiviilasi M. M. hagi M. J. vastu võlgnevuse nõud

) § 428 lõike 1 punkti 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lõike 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse.

1. Hageja loobus hagist
2. märtsil
3. a toimunud kohtuistungil. Kostja ei ole asjas menetluse lõpetamisele vastu vaielnud. Menetlusosaliste esitatud menetlusdokumentidest ei ilmne asjaolusid, millest tingituna võiks hagist loobumine rikkuda olulist avalikku huvi. Arvestades hagis esitatud nõude iseloomu ja erandlike asjaolude puudumist, ei riku hagist loobumine olulist avalikku huvi. Eeltoodust tulenevalt esineb alus hagist loobumise vastuvõtmiseks. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab menetluse tsiviilasjas

§ 429lõike 1 alusel.

7. Kohus selgitab, et

§ 432

kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. MENETLUSKULUDE JAOTUS 8.

§ 173

lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lõike 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja loobus hagist, kuna kostja rahuldas nõude pärast hagist teadasaamist. Seega tuleb käesolevas asjas menetluskulud jätta kostja kanda. MENETLUSKULUDE RAHALINE KINDLAKSMÄÄRAMINE 9.

§ 174

lõike 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 10. Vastavalt

§-le 138 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtule

1. märtsil
2. a esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kohtukuluks riigilõiv summas 100 eurot.

§ 144punkti 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindaja kulud.

Käesolevas tsiviilasjas on hageja lepingulise esindaja õigusabikulud 240 eurot. Õigusabikulud on tekkinud käesolevas tsiviilasjas ning on seoses hagimaterjalidega tutvumisega ja seisukoha koostamisega, kompromissläbirääkimiste pidamisega, istungiks ettevalmistamisega ja osalemisega ning menetluskulude nimekirja koostamisega. Hageja palub määrata hageja poolt käesolevas tsiviilasjas kantud menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 340 eurot ning mõista see välja kostjalt ning määrata kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 ettenähtud ulatuses. 11.

§ 175

lõige 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohtu 18. mai 2010. a määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10 punkti 19 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

§ 175lõike 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus.

1. Hageja esindaja on
2. märtsil
3. a esitatud menetluskulude nimekirjas kirjeldanud, millest tema õiguskulud koosnevad, kuid ei ole lisanud menetluskulude kandmist kinnitavaid dokumente. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et ilma õigusabi eest tasumise kohustuse tekkimise tuvastamiseta ei ole võimalik menetluskulusid vastaspoolelt välja mõista (Riigikohtu
4. veebruari
5. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-15, punkt 13, Riigikohtu
6. novembri
7. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-16, punkt 13). Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja hageja õigusabikulud summas 240 eurot.
8. Eeltoodust tulenevalt on hageja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud käesolevas tsiviilasjas riigilõiv summas 100 eurot.
9. Kohus mõistab kostjalt M. J. välja hageja M. M. kasuks hageja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud: hageja poolt tasutud riigilõiv summas 100 eurot. 15.

§ 177

lõike 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse. 16.

§ 178

lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Maido Roots kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 07.06.2023 kohtumäärusega on osaliselt tühistatud Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 27. märtsi 2023. a määrus. 27.03.2023 kohtumäärus 2-22-107079 jõustus osaliselt 27. juunil 2023 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent