Tsiviilasi nr 2-22-17221 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Valga kohtumaja Kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 13.juuni 2023. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasi Exxxxx Mxxxxx

§-st 17 tulenevate ülesannete täitmise.

1. Usaldusisik esitas 09.01.
2. a kohtule võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks vajalikud andmed ning kohus algatas 22.03.
3. a võlgade ümberkujundamise menetluse, määrates usaldusisikule ja võlgnikule tähtaja ümberkujundamiskava esitamiseks.
4. 17.03.
5. a toimus kohtuistung usaldusisiku ning võlgniku osavõtul.
6. 12.05.
7. a esitati kohtule võlgade ümberkujundamise kava. Esitatu kohaselt on ümberkujundamisele kuuluv koguvõlgnevus kokku 5204,56 eurot, millest põhivõlgnevused on 2872,01 eurot. Kõrvalkulusid on vähendatud 100%. Võlgnikul tuleb põhivõlgnevused tasuda 100% ulatuses. Kava on koostatud 57 kuu peale ning kuumakseks kujuneb 50,39 eurot (57.makse on 51,29 eurot). Kavasse on võetud võlausaldajate PlusPlus Capital AS, Aktiva Finance Group OÜ, Elisa Teleteenused AS ning kohtutäitur Aive Kolsar nõuded.
8. Usaldusisik on ümberkujundamiskava saatnud

§ 24lg 1 korras kõikidele võlausaldajatele.

Aktiva Finance Group ja Elisa Eesti AS ei nõustunud kavas kohustuste vähendamisega. Võlausaldajad leiavad, et kava koostamisel ei ole arvestatud asjaoluga, et võlgniku majanduslik seis võib muutuda. Võlausaldajad on nõus kava kinnitamisega juhul, kui kava pikkus on 60 kuud ning võlgnik tasub sel perioodil kogu võlgnevuse. Jätta kava kinnitamata, kuna see ei arvesta võlausaldajate huve ja ei täida seaduse eesmärki. Kohtutäitur Aive Kolsar tähtajaliselt avaldusi ega seisukohti ei esitanud. PlusPlus Capital AS nõustus koostatud ümberkujundamiskavaga, mille tähtaeg on 57 kuud. KOHTU SEISUKOHT 7.

§ 2

lg 1 sätestab, et füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse eesmärk on võimaldada makseraskustes füüsilisele maksejõuetusavalduse kaudu tema võlgade ümberkujundamine või kohustustest vabastamine, tagades ühtlasi võlausaldajate kaitse. Sama sätte lõike 3 kohaselt on võlgade ümberkujundamise eesmärk on ületada võlgniku makseraskused ja vältida pankrotimenetlust. Seejuures arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate õigustatud huve.

§ 19

lg 1 sätestab, et kohus algatab võlgade ümberkujundamise menetluse, kui võlgnik on makseraskustes, kuid ei ole veel püsivalt maksejõuetu, eelkõige kui võlgniku makseraskused ei ole ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamise menetlust läbi viimata, muu hulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada. Võlgnik loetakse makseraskustes olevaks, kui ta ei suuda või tõenäoliselt ei suuda täita oma kohustusi nende sissenõutavaks muutumise ajal. Vaidlust ei ole selles, et võlgnik ExxxxxxMxxxxxxon makseraskustes. Ärakuulamisel oli võlgnik kindlal seisukohal, et ta soovib võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimist, mitte 4

§ 26

lg 1 kohaselt kinnitab kohus ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. Käesoleval juhul neljast võlausaldajast esitanud ümberkujundamiskavale tähtaegselt vastuväite kaks võlausaldajat ehk 50% võlausaldajatest.

§ 26

lg 2 sätestab, et kohus võib ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega on nõustunud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Samas sätte lg 3 kohaselt võib kohus kinnitada ümberkujundamiskava, millega võlausaldajad ei nõustunud või nõustusid

§ 26

lg-s 2 sätestatust väiksemas ulatuses, kui kohtu hinnangul on võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud (p 1), ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus (p 2). Võlausaldajad Aktiva Finance Group OÜ ja Elisa Eesti AS (inkassofirma vahendusel) on esitanud vastuväited võlgade ümberkujundamise kavale. Nimetatud võlausaldajad leiavad, et kava koostamisel ei ole arvestatud asjaoluga, et võlgniku majanduslik seis võib muutuda. Võlausaldajad on nõus kava kinnitamisega juhul, kui kava pikkus on 60 kuud ning võlgnik tasub sel perioodil kogu võlgnevuse. Muul juhul jätta kava kinnitamata, kuna võlausaldajate hinnangul ei arvesta kava nende huvidega ega täida seaduse eesmärki. Elisa Eesti AS on 17.05.2023. a, s.o hilinenult teatanud kohtule, et võlausaldaja on esitatud kavaga nõus. Käesoleval juhul on seega võlgade ümberkujundamisega nõustunud 50% pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest ja nende nõuded moodustavad pandiga tagamata nõuetest 37,41%. Kohus leiab, et võlgade ümberkujundamine on põhjendatud, arvestades seejuures poolte õigustatud huve ja õigusi ning esitatud ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ühtki võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega. 9. Võlgnik taotleb

§ 21

lg 1 alusel ümberkujundamiskavaga oma rahaliste kohustuste (isiklike võlgade) ümberkujundamist kohustuse täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise ja kohustuse vähendamise teel. Viidatud sätte teise lause kohaselt ei välista ühe võlgade ümberkujundamise meetme kasutamine teise meetme kasutamist, sealhulgas sama nõude puhul. Seega on tegemist ümberkujundamisabinõudega, mida kõiki on võimalik üksteisega koostoimes samaaegselt kasutada ning millega jäetakse võlgnikule vabadus igal konkreetsel juhul makseraskuste ületamiseks kõige õiglasema lahenduse leidmiseks. Ümberkujundamiskava kohaselt on võlgnik Exxxxx Mxxxxxx rahalisi kohustusi nelja võlausaldaja ees kokku 5204,56 eurot, sh kõrvalnõuded 2332,55 eurot. Kava järgi toimub võlausaldajate pandiga tagamata nõuete vähendamine kõrvalnõuete arvel selliselt, et täies ulatuses jäävad täitmata kõigi võlausaldajate kõrvalnõuded ning põhinõuded tuleb tasuda tervikuna. Võlausaldajate põhinõuded (100%) tasutakse 56 kuu jooksul 56 osamaksega. Kuigi kohustuste rahuldamise määr on võlausaldajatel erinev, ei seisne võlausaldajate võrdne kohtlemine nõuete kogusumma võrdes ulatuses täitmises, sest siis oleksid eelisolukorras kõrge intressi- ja krediidikulukuse ning viivisemääraga laene väljastanud võlausaldajad, vaid võlausaldajate võrdse kohtlemise tagab kõigi võlausaldajate põhinõuete võrdses ulatuses 5

§ 21

lg.3, § 26 lg.4 ette, et võlgade ümberkujundamiskava koostamisel lähtutakse olukorrast võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise seisuga ja koostatud kava sellisele nõudele ka vastab. 10. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse eelnõu seletuskirjas on leitud, et võlausaldajate õigustatud huvidega kooskõlas olevaks ei saa vähemalt üldjuhul lugeda võlast tervikuna vabastamist. Kuigi esmajoones peaks kõne alla tulema (intressivaba) maksetähtaja edasilükkamine või võla ositi maksmise võimaldamine ning võla vähendamine peaks vähemalt üldjuhul toimuma esmajoones kõrvalnõuete (kulud, intress, sh viivis) arvel, on seletuskirja kohaselt nii võlgnikule kui kohtule siin jäetud iseenesest lai vabadus leidmaks konkreetsel juhul kõige õiglasem lahendus. Kuivõrd võlgade ümberkujundamise menetluse mõte on olla eelkõige alternatiiviks pankrotimenetlusele (

§ 2

lg 3), on siinjuures oluline, et võlausaldajaid ei seataks võlgade ümberkujundamisel oluliselt halvemasse olukorda, kui nad tõenäoliselt oleksid võlgniku pankrotimenetluse korral. Eeltoodu tähendab seletuskirjast nähtuvalt, et esmajoones ei peaks võlgasid vähendama suuremas ulatuses, kui võlausaldajad saaksid nõuded rahuldatud võlgniku pankrotimenetluses (koos võlgadest vabastamise menetlusega).

§ 26

lg 4 alusel hindab kohus, kui suures ulatuses oleks võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid pankrotimenetluses võrreldes võlgade ümberkujundamiskavas ettenähtuga. Usaldusisik on toonud välja, et pankroti korral on oodatav tulu võlgniku vabatahtlikud maksed oma sissetulekutest.

§ 49

lg 1 kohaselt kestab kohustustest vabastamise menetlus 3 aastat, kusjuures

§ 47

lg 7 kohaselt ei rakendata pankrotimenetluse ajal

§ 47lg-d 3-6.

Seega toimuks pankroti menetluse korral kohustuste tagasi maksmine võlgniku poolt umbes 30 kuud. Kui arvestada, et võlgnik tasub ka kohustustest vabastamise menetluses (kestab keskmiselt 6 kuud) 50 eurot kuus, on oodatav tulu 1500 eurot. Võlgade ümberkujundamise kava kohaselt tasuks võlgnik 57 kuu jooksul võlausaldajatele 2872,01 eurot, s.o 100% võlausaldajate põhivõlgadest. Koguvõlgnevusest 5204,56 eurot tasuks võlgnik 55,18%. Eraisiku pankroti korral oleks see protsent aga kõigest 28,82 (eeldades, et võlgnik tasub igakuiselt vabatahtlikult 50 eurot). Seega arvestab ümberkujundamiskava võlausaldajate õigustatud huve (ka kõrvalkohustuste vähendamisel 100%) ning võlausaldajaid ei seata võlgade ümberkujundamisel oluliselt halvemasse olukorda, kui nad tõenäoliselt oleksid võlgniku pankrotimenetluse korral. 11.

§ 27

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus jätta ümberkujundamiskava sõltumata

§ 26lg-tes 1–3 sätestatust kinnitamata, kui ümberkujundamiskava täitmine ei ole võlgniku vara ja sissetulekuid arvestades tõenäoline. 6

§ 21

lg-s 1 ette nähtud ümberkujundamisabinõusid, et kava täitmine oleks võlgnikule jõukohane. Kava kohaselt tuleb võlgnikul igakuisest sissetulekust võlausaldajate pandiga tagamata nõuete katteks tasuda kokku 50,39 eurot (57.makse on 51,29 eurot). Kohtu hinnangul ei ole võlausaldajate nõuete suuremas ulatuses täitmine ilma võlgniku minimaalset vajalikku elustandardit kahjustamata võimalik. Võlgniku sissetuleku moodustavad tasemeõppetoetus 233,60 eurot, peretoetus 240 eurot, eritoetus 60 eurot, elatis 150 eurot (alates

1. a veebruarist) ning toimetulekutoetus 500 eurot (sõltub sissetulekutest ja kuludest). Sissetulekud kokku ligikaudu 1522,84 eurot. Võlgnikul on kaks ülalpeetavat. Võlgniku üldine elatusmiinimum
2. a on 1208,33 eurot. Võlgniku vara hulka kuulub varaühisusena kaks korterit (registriosa nr 2398540 ja nr 2398440). Korteriomandid asuvadxxxxxx vallas, xxxxxxxxxxxxalevikus ning nende hinnanguline väärtus kokku on 300 eurot (üks korteritest on põlenud). Seega ei annaks korteriomandite realiseerimine (selle võimaluse olemasolu korral) tulemust, mille arvel saaks tasuda võlad. Võlgnikul tuleb igal juhul tasuda rahalised kohustused saadava sissetuleku arvel. Kohus märgib, et juhul, kui võlgniku sissetulek peaks tulevikus suurenema, on võimalik kava muuta (

§ 36lg.1).

12. Kohus rahuldab Exxxxx Mxxxxx maksejõuetusavalduse võlgade ümberkujundamiseks ja kinnitab

§ 26lg 3 p-de 1, 2 alusel võlgniku ümberkujundamiskava selles toodud tingimustel.

1. Kohus peatas 20.12.
2. a määrusega võlgniku vara suhtes läbiviidavad täitemenetlused nr 192/2018/339, nr 192/2018/340, nr 170/2019/699, nr 170/2019/700, nr 170/2019/1498 ja nr 170/2020/326.

§ 32

lg 2 kohaselt jätkatakse ümberkujundamiskava kinnitamise järel maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisel või usaldusisiku nimetamisel peatatud täitemenetlust ja kohtumenetlust nõude suhtes, mille kohta ümberkujundamiskava ei kehti. Tulenevalt

§ 32

lg-s 3 sätestatust ei piira ümberkujundamiskava kinnitamine võlausaldaja õigust esitada kohtumenetluses nõue, mida ümberkujundamiskavas ei tunnustatud. Samuti võib võlausaldaja kohtumenetluses vaielda nõude suuruse üle osas, mida ei tunnustatud. 14.

§ 26

lg 9 kohaselt võib kohus koos ümberkujundamiskava kinnitamisega seada selle täitmiseks võlgnikule tingimusi, muu hulgas aruandluse kohta, samuti kohustada teda kooskõlastama teatud tehinguid kohtu või usaldusisikuga. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik (

§ 35lg 1).

Võlgnikul tuleb iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest esitada 10.juuniks usaldusisikule aruanne võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta (

§ 35lg 3).

Esimene aruanne tuleb võlgnikul esitada 10.06.2024. a. Kohus märgib, et kui võlgnik ei osuta kohtule või usaldusisikule abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna teavet, mida on vaja järelevalve teostamiseks, võib kohus ümberkujundamiskava tühistada (

§ 41lg 2 p 6).

Usaldusisikul tuleb võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks esitada kohtule aruanne (

§ 35lg 4).

15. Kohus selgitab, et

§ 38

kohaselt saab võlausaldaja ümberkujundamiskavaga ümberkujundatud nõude pärast kava täitmise tähtaja möödumist maksma panna üksnes kavas kokkulepitud, kuid täitmata ulatuses. Menetluskulude jaotus 7

§ 54

lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. PankrS § 23 lg-test 1, 2 tulenevalt kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. Vabariigi Valitsuse 09.12.2022. a määruse nr 124 kohaselt on alates 01.01.2023. a kuupalga alammäär 725 eurot. Seega halduri (usaldusisiku) tunnitasu ülemmäär on 145 eurot. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (

§ 54lg 4).

Usaldusisik Annika Rau esitas tasutaotluse koos tasu arvestusega. Usaldusisik taotleb tasu 7 tunni eest määraga 90 eurot tund, kokku 630 eurot. Kohus hindab, et taotletud tasu vastab

§ 54

lg 4 teises lauses märgitule ega ületa

§ 54lg-s 5 ettenähtud piirmäära.

Kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu saab pidada vajalikuks ja põhjendatuks. Usaldusisik on välja selgitanud võlgniku kohustused, teostanud selleks päringuid, samuti suhelnud võlausaldajate esindajate ja võlgnikuga, koostanud kohtule hinnangu, kohustuste- ja varanimekirjad, samuti võlgade ümberkujundamise kava. Kohus määrab usaldusisiku tasuks 630 eurot.

1. Usaldusisik on 09.01.
2. a hinnangus välja toonud, et võlgnikul ei ole võimalik tasuda usaldusisiku tasu ettemaksu. Sama seisukohta väljendasid võlgnik ja võlausaldaja ka 17.03.
3. a kohtuistungil. Kohus kohustas 22.03.
4. a määrusega võlgnikku tasuma usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks kohtu deposiidikontole kolme osamaksena kokku 600 eurot (ühe osamakse suurus 200 eurot). Kohus on määrusega 21.03.2023 kohaldanud käsutuskeeldu, et tagada võlgniku pangakontole laekuvate rahaliste vahendite kasutamine võlgade ümberkujundamise menetluse tarbeks ja usaldusisiku nõudeõiguse teostamise kaudu. Võlgnik on käesoleva määruse tegemise seisuga nõutavad osamaksed kokku summas 600 eurot tasunud, see summa on kohtu deposiidikontol ja selle arvel on võimalik välja maksta usaldusisiku tasu summas 600 eurot. Väljamakse teeb Riigi Tugiteenuste Keskus. Puudujäävas osas, s.o. 30 eurot tuleb võlgnikul Exxxxx Mxxxxx usaldusisiku tasu tasuda endal Avitas OÜ arveldusarvele. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 8