KOHTUOTSUS (TAGASELJAOTSUS) Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02. juuni 2023. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-23-6642 Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi A ja B hagi Y

§ 415

lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t.

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus.

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv (riigilõivuseadus § 59 lg 19), mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2 100 eurot. Riigilõiv kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank EE221700017003510302 või LHV Pank EE567700771003819792 (viitenumbrita). Riigilõivu tasumise andmed esitada kohtule. ASJAOLUD

1. A ja B esitasid esindaja kaudu maakohtule hagi Y vastu elatise nõudes. Esitatud hagiavalduse kohaselt on hageja seadusliku esindaja ülalpidamisel, kostja ülalpidamiskohustust ei täida. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista elatis tagasiulatuvalt alates 01.02.
2. aastast kuni hagejate täisealisteks saamiseni. Hagejad paluvad A kasuks välja mõista elatis alates 01.02.
3. a kuni 31.03.
4. a igakuiselt 215,65 eurot (431,28) ja alates 01.04.
5. a summas 206,16 eurot ning B kasuks välja mõista elatis alates 01.02.
6. a kuni 31.03.
7. a igakuiselt 183,29 eurot (366,58) ja alates 01.04.
8. a summas 175,24 eurot.
9. Kohus saatis kostjatele hagiavalduse koos lisadega ja kohustas 14 päeva jooksul kirjalikult vastama. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud isiklikult 16.05.
10. a allkirja vastu (väljastusteade) Kostjat hoiatati, et kohtu määratud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja kohtu määratud tähtajaks ja enda poolt märgitud kuupäevaks kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. 2

§ 407lg 1.

kohtule taotluse hagi rahuldamiseks KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 4. Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub kooskõlas

§ 407lõikele 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega.

5. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lõikele 1 ja 3 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. 6.

§ 444lõike 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Põhjendavas osas võib piirduda üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. 7.

§ 3

lg 2 kohaselt seaduses ettenähtud juhul menetleb kohus tsiviilasja ka siis, kui isik pöördub kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.

1. Perekonnaseaduse (PKS) § 120 lg 1 kohaselt hooldusõiguslik vanem on lapse seaduslik esindaja. Ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ühine esindusõigus.
2. Hagi on õiguslikult põhjendatud PKS § 96, § 97 lõike 1, § 100, §
3. Tulenevalt PKS § 97 p 1 on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 96 järgi on vanem (sh kostja) kohustatud oma lapsele ülalpidamist andma. Vastavalt PkS § 99 lõikele 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist õigustatud isiku (lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.
4. PKS § 101 lõike 1 redaktsiooni kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui § 101 alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi
5. lõike järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.§ 101 lõige 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 249,78 eurot (alates 01.04.
6. a), mida indekseeritakse iga aasta 1.aprillil statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (lg 4) Baassumma on 01.04.
7. a seisuga 249,78 eurot. Keskmine brutokuupalk oli
8. aastal 1685 eurot, millest 3% on 50,55 eurot ja seega on elatise miinimummäär 300,33 eurot.
9. Vastavalt PKS § 101 lõikele 5 ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 80 eurot. Kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on lapsetoetuse suurus 100 eurot. PHS § 26 lõike 1 ja 2 kohaselt, võetakse peretoetuse suuruse kindlakstegemisel arvesse kõik peres koos kasvavad 3

§ 468

lõikele 1 p 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. 16.

§ 445

lg 1 sätestatust tuleneb, et kohtuotsusega tuleb kindlaks määrata ka selle täitmise viis ja kord. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu ette. Menetluskulude jaotus 17. Vastavalt

§ 173

lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt

§ 164lg 1 kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Menetluskulud jäävad seega poolte endi kanda. / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 4