) 550 lg 1 p 2 järgi vaadatakse hagita asjana läbi vanema õiguste määramine lapse suhtes, muu hulgas vanemalt vanema õiguste äravõtmine, ja lapsega suhtlemise korraldamine (hooldusõiguse asjad).
lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
lg 1 p 9 ja 10 järgi kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid; tasumata on riigilõiv.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohtuinfosüsteemist nähtuvalt on X.X ja Y.Y vahel lepitusmenetluses tsiviilasjas 2-20-15504 sõlmitud ja kinnitatud Pärnu Maakohtu 22.07.2022 kohtumäärusega kompromiss lapsega suhtlemise korraldamiseks. Kohus selgitab, et tulenevalt
lg 1 ei või kohus pärast otsuse avalikult teatavakstegemist seda enam tühistada ega muuta. Seega ei ole avaldajal võimalik esitatud avaldusega taotletavat eesmärki saavutada. Kohus saab aru, et tsiviilasjas 2-20-15504 oli 1 poolte vahel kokku lepitud tähtajaline suhtluskord. Seega kui vanemad ei suuda kokkuleppel suhtluskorda kindlaks määrata, siis tuleb esitada kohtule uus korrektne seadusele vastav avaldus suhtlusemiskorra kindlaksmääramiseks. Avaldus peab vastama
peatükis 38 (
) ning
menetlusdokumendile sätestatud vormi- ja sisunõuetele ning avalduselt tuleb tasuda riigilõivu. Avalduses peavad olema märgitud menetlusosalised, avalduse põhistus, selgelt väljendatud nõue jne. Kohus juhib ka tähelepanu, et alates 01.09.2022 tuleb juhindudes
lg 1 kohtule koos avaldusega esitada riikliku perelepitusteenuse seaduse §-s 13 või lepitusseaduse §-s 12 nimetatud tõend lepitusmenetluse edutuse kohta. Nimetatu tähendab, et enne kui vanemad pöörduvad suhtlemiskorra avaldusega kohtu poole, tuleb läbida lepitusmenetlus. Kohus soovitab pöörduda abi saamiseks lapse elukohajärgse kohaliku omavalitsuse poole. Kooskõlas
on tsiviilkohtumenetluse ülesanne tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Lähtudes menetlusökonoomia põhimõttest, otsustab kohus avalduse menetlusse võtmata jätta. Kohus peab vajalikuks rõhutada, et isik peab olema ise aktiivne oma õiguste kaitsmisel ning seadma avalduse
-is ette nähtud sisu- ja vorminõuete sätetega kooskõlla.
, § 371 lg 1 p-de 9 ja 10,
/allkirjastatud digitaalselt/ Nele Seping Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.