1-23-3609/7

(22231702403)Kohtunik Liina Pohlak Kohtuistungi sekretär Thea Tikenberg Tõlk Marianna Sidorok Kriminaalasi Sergei Kostritsõn süüdistatuna KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Anastasia Senetskaja Süüdistatav Sergei Kostritsõn – isikukood 35712020073, viibib Viru vanglas, XXX, emakeel XXX keel, kodakondsus XXX, XXX, töökoht puudub, varem kriminaalkorras karistatud. RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Sergei Kostritsõn KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi ja mõista karistuseks vangistus 6 kuud. KarS § 65 lg 1 alusel lugeda käesoleva otsusega mõistetav kergem karistus kaetuks Tartu Maakohtu 28.03.2023 otsusega nr 1-23-892 mõistetud raskema karistusega ning mõista liitkaristuseks 2 aastat 8 kuud vangistust. Liitkaristusest arvata maha eelmise kohtuotsuse järgi ära kantud 2 päeva (19.11.202220.11.2022) vangistust, seega ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 2 aastat 7 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda 26.11.

1. Välja mõista Sergei Kostritsõnilt KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 126 eurot riigituludesse. Kohustada Sergei Kostritsõnit tasuma väljamõistetud kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 10,50 eurot. Kaitsjatasu tasuda igakuiste maksetena Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447 Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või EE957700771001523585 AS-is LHV Pank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber
2. Selgitusse võib märkida: „Sergei Kostritsõn, kriminaalasi 1-23-3609, menetluskulud“. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. DNA-ekspertiisi kulu summas 1710 eurot jätta riigi kanda. Välja mõista Sergei Kostritsõnilt kannatanu Silver Kaljula (IBAN: EEXXX Swedbank) kasuks 1869,04 eurot. Asitõendid – musta värvi želatiin tõmmiskile jalatsijälje fragmentidega, suitsukoni ja laegas (PPA asitõendite hoidlas) – hävitada. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS
3. peatüki
4. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kuriteo asjaolud Sergei Kostritsõnit süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varasemalt toime pannud varguse ning keda on selle eest karistatud Tartu Maakohtu 28.03.2023 otsusega nr 1-23-892 mh KarS § 199 lg 2 p 8, 9 (teod ajavahemikus 20.12.2021 kuni 26.11.2022), uuesti viibides ajavahemikul 31.07.2022 kuni 05.08.2022 aadressil XXX, tungis ukse lahtimurdmise teel kinnistul asuvasse suvilasse, kust võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil S. K. kuuluvat vara kogumaksumusega 1869,04 eurot ja nimelt: - õhupüss maksumusega 330,60 eurot, - õhupüss maksumusega 191,73 eurot, - kompressor PCP maksumusega 358 eurot, - taskulamp maksumusega 110 eurot, - telefonilaadija maksumusega 30 eurot, - Dewalt akutrell koos akulaadijaga 18v, komplekti hind maksumusega 407,53 eurot, - nuga maksumusega 15 eurot, - mängupüstol maksumusega 20 eurot, - Õhupüssi kuulide karbid 8tk, kogumaksumusega 100 eurot, - Dewaldi tiigersaag dcs367 maksumusega 306,18 eurot. Seega pani Sergei Kostritsõn oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise 2 selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud sissetungimisega ja süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatava Sergei Kostritsõni, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 06.06.2023 sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Sergei Kostritsõn süüdi tunnistamist ja karistamist KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi vangistusega 6 kuud. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel lugeda käesolev kergem karistus, s.o 6 kuud vangistust, kaetuks Tartu Maakohtu 28.03.2023 otsusega nr 1-23892 mõistetud raskema karistusega, s.o 2 aastat 8 kuud vangistust ning liitkaristuseks mõista 2 aastat 8 kuud vangistust. Mõistetud liitkaristusest tuleb maha arvata eelmise kohtuotsuse järgi ära kantud 2 päeva vangistust ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 2 aastat 7 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda Sergei Kostritsõni poolt Tartu Maakohtu 28.03.2023 otsusega nr 1-23-892 mõistetud karistuse kandmisele asumise päeva, s.o 26.11.
5. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Juhindudes eeltoodust, otsustab kohus kriminaalasjas olevad asitõendid – musta värvi želatiin tõmmiskile jalatsijälje fragmentidega, suitsukoni ja laegas (PPA asitõendite hoidlas) – hävitada. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskuluna süüdistatavalt välja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 126 eurot riigituludesse. Kuivõrd käesoleva kriminaalasja esemeks olev tegu on toime pandud enne eelmist kohtuotsust, siis juhindudes Riigikohtu lahendist 3-1-1-24-11 ning KrMS § 179 lg-st 2, käesolevas kriminaalasjas sundraha välja ei mõisteta. Kuna ekspertiisikulud ei ole aidanud kriminaalasja lahendamisele kaasa, on põhjendatud jätta DNA ekspertiisikulud riigi kanda. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „
6. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul 3 kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik 4