MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Määruse tegemise aeg ja koht 16. juuni 2023. a, Tallinn Haldusasja number 3-23-1272 Haldusasi X ja Y kaebus Tallinna Haridusameti 11.05.2020 käs

§ 152

lg 1 p-s 1 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest, mille kohaselt ei saa isik uuesti samas asjas kohtusse pöörduda.

1. Menetlusosalised kinnitavad, et kompromissi sõlmimine on nende ühine ja vabalt kujunenud tahe ning sellest tulenevalt neil ei ole kompromissi nõuetekohase täitmise korral haldusasjas nr 3-23-1272 vaidlustatud asjaoludega seonduvalt üksteise vastu tulevikus mingeid pretensioone ega vastuväiteid.
2. Lõpetada haldusasja menetlus.
3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
4. Määruse avaldamisel asendada füüsiliste isikute nimed tähemärkidega. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
5. Tallinna Halduskohtu menetluses on X ja Y kaebus Tallinna Haridusameti 11.05.2020 käskkirja T-7-1/23/179 tühistamiseks ja Gustav Adolfi Gümnaasiumi X elukohajärgseks kooliks määramiseks kohustamiseks.
6. Pooled esitasid kohtule 13.06.2023 kinnitamiseks kompromissi ja taotlevad

§ 152lg 1 p 3 alusel menetluse lõpetamist.

Menetlusosalised paluvad teha kohtumääruse kohtuistungit pidamata ja menetlusosalisi kohtusse kutsumata, kajastades kompromissi tingimused kohtumääruses (kompromissi p 6). 1

§ 154lg 1).

Kompromiss ei ole kohtu hinnangul õigusvastane. Arvestades 09.06.2023 määruse punktis 4 toodut, saab kool täita vabu kohti enda korra kohaselt. Kompromissiga on otsustatud kaebajale (lapsele) õiguse andmine (elukohajärgse kooli määramine), kuid kompromissist ei nähtu, et sellega riivataks teiste isikute, sh menetlusse kaasamata isikute õiguseid. Kompromissiga ei otsustata mõne muu lapse koolikoha määramise üle. Vastustaja poolt 14.06.2023 edastatud 13.06.2023 e-kirjavahetusest Haridusameti juhiga nähtub ka, et kompromissi on võimalik täita. Kompromissi on 15.06.2023 allkirjastanud vastustaja seaduslik esindaja (KOKS § 55 lg 4 p 6) ehk linnasekretär. 4. Pooled on kinnitanud, et nad teadlikud kompromissi korras menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kuigi kaebajatel on õigusteadmistega esindaja (

§ 155

lg 1), peab kohus vajalikuks selgitada, et kompromissi kinnitamine tähendab seda, et kaebajatel ei ole võimalik enam uuesti sama nõudega samal alusel uuesti kohtusse pöörduda (

§ 43

lg 1 p 2).

§ 152lg 1 p 3 sätestab, et kohus lõpetab menetluse, kui kohus kinnitab kompromissi.

Kohus ei kajasta kompromissi tingimustena punkti 6, mis on menetluslikud avaldused kohtule ja mis ammenduvad käesoleva kompromissi kinnitamisega. 5. Vastavalt kompromissi osapoolte kokkulepitule jäävad kummagi poole menetluskulud tema enda kanda. Kohus ei tagasta tasutud riigilõivu selle suurust arvestades (

§ 104lg 6 p 1).

1. Kohus on asjas kohaldanud ajutiselt esialgset õiguskaitset. Kohus ei pea vajalikuks seda eraldi tühistada, kuivõrd esialgne õiguskaitse ammendub iseenesest kohtu määratud tähtajal, s.o 29.06.
2. Kohtu kohaldatud esialgse õiguskaitse määrusega ei ole ka vastuolus see, kui esialgse õiguskaitse määruse täitmisel 1 vabaks jäetud õppekoht määratakse kaebajale (lapsele). Sellise lahendusega on ka esialgse õiguskaitse kohaldamine sisuliselt ammendunud ehk täidetud.
3. Arvestades algses kaebuses toodut, asendab kohus kohtumääruse avaldamisel füüsiliste isikute nimed tähemärkidega (

§ 175lg 3). /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin 2