1-23-3594/4

(22244001394)Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu Tõlk Riina Palmi Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri prokurör Liina Pikma Kohtuasi Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Margit Luga taotlus ajutise lähenemiskeelu kohaldamiseks kahtlustatava Aleksandr Grabovi suhtes Aleksandr Grabov, isikukood 38909082227, XXX kodakondsus, elukoht XXX, FIE Kaitsja osavõttu kahtlustatav ei taotlenud 19.06.2023 Kahtlustatav Kohtuistungi aeg Juhindudes KrMS §-dest 141-1, 141-2, 383, 141-1 lg 5, 384 ja 387 kohus MÄÄRAS: Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Margit Luga taotlus ajutise lähenemiskeelu kohaldamiseks kahtlustatava Aleksandr Grabovi suhtes rahuldada. Kohaldada kriminaalasjas nr 22244001394 kahtlustatavale Aleksandr Grabov’ile kriminaalmenetluse lõpuni ajutist lähenemiskeeldu järgnevalt:

1. Keelata kahtlustataval Aleksandr Grabov’il läheneda kannatanu A. A.’le lähemale kui 50 meetrit, sh tema elukohale aadressil XXX.
2. Keelata kahtlustataval Aleksandr Grabov’il suhelda kannatanu A. A.’ga, sh erinevate sidevahendite (sh telefoni, mobiiltelefoni, Interneti, e-posti, suhtlusportaalide) kaudu.
3. Kohustada Aleksandr Grabov’it kannatanu A. A.’ga juhuslikul kohtumistel eemalduma temast viivitamatult kannatanut kõnetamata vähemalt 50 meetri kaugusele. Käesoleva kohtumääruse ärakiri edastada Ringkonnaprokuratuurile ja Ida prefektuurile. kahtlustatavale, kannatanule, Viru KrMS § 408 lg 5 kohaselt jõustub ajutise lähenemiskeelu kohaldamise määrus selle tegemisest. 1/8 Kahtlustatav, süüdistatav või tema kaitsja võib ajutise lähenemiskeelu kohaldamisest nelja kuu möödumisel esitada eeluurimiskohtunikule või kohtule taotluse kontrollida ajutise lähenemiskeelu põhjendatust või muuta ajutise lähenemiskeelu tingimusi. Uue taotluse võib esitada pärast nelja kuu möödumist eelmise taotluse läbivaatamisest. Edasikaebamise kord Käesolevale kohtumäärusele on kohtumenetluse poolel õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Taotlus Viru Ringkonnaprokuratuuri ja Ida prefektuuri menetluses on kriminaalasi nr 22244001394, milles on alust kahtlustada Aleksandr Grabovi muuhulgas oma endise elukaaslase A. A. ähvardamises ning ahistavas jälitamises. Käesoleva kriminaalasja esemeks on mitu kuriteoepisoodi, millest enamus on seotud kahtlustatava endise elukaaslase A. A.ga. 26.02.2023 esitati Aleksandr Grabovile kahtlustus KarS § 120 lg 1 järgi selles, et tema 06.01.2023 kella 20.15 paiku saatis A. A.le mobiiltelefoni rakenduse „Viber“ kaudu ähvardava sisuga sõnumid, nimelt kirjutas „ma kohe tulen“ ja „sa sured ära“, samuti esitati A. Grabovile kahtlustus selles, et ta 10.02.2023 kella 21.43 paiku kirjutas A. A.le rakenduses „Viber“ „mul on kergem sind ära tappa ja istuda“ ning 12.02.2023 kella 13.40 paiku kirjutas A. Grabov A. A.le „mul on suva“ ja „ma löön sind ja ennast“. 24.02.2023 peeti Aleksandr Grabov uuesti kinni kahtlustatuna KarS § 120 lg 1 ja KarS § 1573 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et Aleksandr Grabov 24.02.2023 kella 16:20 paiku aadressil xxx, Ahtme linnaosa tuli oma endise elukaaslase A. A. (ik XXX) elukoha aadressi juurde, kus Aleksandr korteri ukse juures number x hakkas koputama eesmärgiga saada oma endise elukaaslasega kontakti ja pärast tegi ukselingi katki. Samuti helistas mitu korda telefoni teel A.`le. A. ütles Aleksandr`il, et ei soovi temaga suhelda A. A. teadis, et Aleksandr on joobeseisundis ja tema ei soovinud temaga suhelda ning A. tundis hirmu Aleksandr`i tegevuse tõttu. Samuti Aleksandr Grabov 12.02.2023 on ähvardanud telefoni teel A. A. saates sõnumi, et tapab teda ära. Seega pani Aleksandr Grabov oma teoga toime ahistav jälitamine ja tapmisega või tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamine, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist ja ahistava jälitamise tagajärjel A. tundis hirmu, s.o KarS § 120 lg 1 ja KarS § 1573 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Käesolevas kriminaalasjas käib aktiivne menetlus ning kannatanu A. A. on avaldanud, et A.Grabov jätkab endiselt tema ähvardamist ja eraellu sekkumist. 03.05.2023 toimepandud ähvarduste osas on kahtlustus veel esitamata. 18.05.2023 esitas kannatanu A. A. taotluse lähenemiskeelu kohaldamiseks, milles avaldas, et A. Grabov jätkab kannatanu ähvardamist ning tema eraelu kontrollimist, avaldades negatiivset mõju kannatanu ja tema lapse heaolu ja tervisele. Esitatud kahtlustust ning kannatanu õiguste rikkumise ohu jätkuvust põhjendavad tänaseks kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendid, mis viitavad Aleksandr Grabovile, kui kuriteo toimepanijale, nimelt: 2/8 - kannatanu A. A. 18.05.2023 antud ütlustest nähtub, et Aleksandr Grabov pidevalt otsib kannatanuga kontakti, ähvardades teda ja kontrollides kannatanu eraelu küsimusi. A. Grabov regulaarselt helistab ja saadab ähvardava sisuga sõnumeid nii kannatanule ja kui ka tema sõbrannale ning käib kannatanu elukohas alkoholijoobe seisundis. Ütlustest nähtub, et 03.05.2023 saatis A.Grabov kannatanule püstoli pildi sotsiaalvõrgustikus Facebook ning kirjutas, et tapab kannatanu ära lasteaia ees. Kannatanu sõnul A. Grabovil esineb alkoholisõltuvus ning alkoholijoobe seisundis muutub ta agressiivseks ning pidevalt otsib kannatanuga kontakti, ähvardades kannatanut tapmisega; - 18.05.2023 taotlus lähenemiskeelu kohaldamiseks kriminaalasjas, milles kannatanu avaldas, et kardab nii oma kui ka lapse elu ja tervise pärast. Taotlusest ilmneb, et A. Grabov jätkab kannatanu jälitamist, ähvardamist ning tema eraellu sekkumist; - kannatanu A. A. 24.02.2023 ütlused, milles kannatanu avaldas, et 24.02.2023 A. Grabov korduvalt helistas ja kirjutas kannatanule, seejärel tuli A. Grabov alkoholijoobe seisundis kannatanu elukohale, koputas kannatanu uksele, karjus, tõmbas ja lõhkus ukselinki ning lõi jalaga vastu ust. Samuti ilmneb ütlustest, et A. Grabovi agressiivne käitumine mõjutab negatiivselt kannatanu ja kahtlustatava ühise lapse psühholoogilist tervist; - kannatanu A. A. 02.03.2023 antud ütlustest nähtub, et 24.02.2023 kutsus kannatanu politsei seoses juhtumiga, mil A. Grabov püüdis tungida kannatanu korterisse; - kuvatõmmised, millest nähtuvalt 6.01.2023, 10.02.2023 ja 12.02.2023 A. Grabov ähvardas kannatanut tapmisega mobiilrakenduse „Viber“ kaudu. Samuti 16.12.2022 A. Grabov saatis kannatanule ähvardava sisuga sõnumi; - isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, millest nähtub, et A. Grabovi peeti kahtlustatavana kinni 24.02.2023 kell 16.37 aadressil xxx Kohtla-Järve; - 26.02.2023 kahtlustatavana ülekuulamisel A. Grabov tunnistas oma süüd 06.01.2023, 10.02.2023 ja 12.02.2023 toimunud episoodides. Kahtlustatava ütlustest nähtub, et ta ei kontrolli oma käitumist alkoholijoobe seisundis; - 26.02.2023 kohaldati kahtlustatava A. Grabovi suhtes tõkendina elukohast lahkumise keeld; - karistusregistriväljavõttest nähtuvalt on A. Grabov on varasemalt kriminaalkorras karistatud KarS § 120 lg 1 järgi ning viibib katseajal kuni 10.10.2023; - Viru Maakohtu 11.10.2022 otsus, millega tunnistati A. Grabovi süüdi KarS § 120 lg 1 järgi A. A. tapmisega ähvardamises ning mõisteti talle karistuseks 4 kuud tingimisi vangistust KarS § 74 alusel katseajaga kuni 10.10.2023; - Kohtla-Järve linnavalitsuse vastus, millest tulenevalt A. A. ning A. Grabov oli lastekaitse huviorbiidis alates aastast 2019 seoses lähisuhtevägivalla juhtumitega. Aastal 2021 palus kannatanu oma lapsele psühholoogilist abi, kuna A. A. ja A. Grabovi vahel toimuvad konfliktid mõjutasid negatiivselt nende ühise lapse psüühilist tervist; - kannatanu A. A. kiri, milles kannatanu avaldas, et A. Grabov alkoholijoobe seisundis otsib kannatanuga kontakti, ähvardab ja kontrollib tema elu, samuti kirjutab kannatanu tuttavatele ja ähvardab kannatanut tapmisega. Kannatanu sõnul tema lapse psühholoogiline tervis on A. Grabovi käitumise tõttu ohus ning laps käib psühholoogi juures. Kannatanu soovib lähenemiskeelu kohaldamist; - kannatanu poolt saadetud fototabel, mis tõendab, et A. Grabov pidevalt ähvardab teda tapmisega sotsiaalvõrgustikes, samuti kirjutas A. Grabov kannatanu sõbrannale, et kannatanu on laip; - Politsei vormikaamera ning häirekeskuse kõne 24.02.2023 tehtud salvestised, mis täpsustavad avastatud kuriteoga seotud asjaolusid. Prokurör, tutvudes kriminaaltoimiku materjalidega leiab, et kannatanu A. A. vajab kaitset ajutise lähenemiskeelu kohaldamise näol oma endise elukaaslase Aleksandr Grabovi ähvarduste ja agressiivse käitumise eest. Kannatanu on esitanud 18.05.2023 taotluse lähenemiskeelu kohaldamiseks käesolevas kriminaalasjas. Kannatanu sellist soovi tuleb 3/8 KrMS § 1411 lg 2 mõttes käsitleda kui nõusolekut ajutise lähenemiskeelu kohaldamiseks kahtlustatava suhtes. Kriminaaltoimiku andmetel ei ela isikud enam koos ning nendevahelised suhted on lõppenud. Kannatanu avaldas, et ei soovi suhete jätkamist ning kahtlustatavaga suhtlemist, kuid kahtlustatav ei ole ilmselt praeguse olukorraga leppinud. A. Grabovi käitumine on agressiivne ja kontrolliv. Kahtlustatav pidevalt manipuleerib ning ähvardab kannatanut tapmisega või tervisekahjustuste tekitamisega, kui viimane ei soovi kahtlustatavaga suhelda, ei ava ust või keeldub kõnedele vastamast. Samuti sekkub kahtlustatav kannatanu eraellu, kontrollib tema asukohta, jälgib kannatanut tema elukohas, helistab ja kirjutab regulaarselt ähvardava sisuga sõnumeid. Kriminaalasja materjalide pinnalt saab väita, et kahtlustataval esineb alkoholisõltuvus. Kriminaaltoimikust ilmneb, et alkoholijoobe seisundis ei kontrolli A. Grabov oma käitumist ning muutub agressiivseks. Sellises seisundis võib ta tungida kannatanu korterisse, aga ka tulla lasteaeda. Kriminaalasja tõendite põhjal on alust väita, et kannatanu ja kahtlustatava vahel toimuvad konfliktid ja kahtlustatava agressiivne käitumine oluliselt mõjutavad nende ühise lapse, aga ka kannatanu psüühilist tervist, turvatunnet ja heaolu. Kahtlustatav pidevalt kasutab vaimset vägivalda kannatanu suhtes, ähvardades teda ka väikese lapse juuresolekul. Käesoleva kriminaalasja esemeks on mitu kuriteo episoodi, mis on seotud kannatanu A. A.ga, kuid kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et A. Grabovile on esitatud kahtlustus ka KarS § 121 lg 1 järgi selles, et ta kasutas füüsilist vägivalda teiste inimeste suhtes. Toimiku materjalide kohaselt A. Grabov 16.12.2022 kella 20.37 paiku lõi kolm korda rusikaga vastu nägu kannatanut J. D. ning seejärel lõi vastu nägu G. K.. Kriminaaltoimiku materjalidest saab objektiivselt järeldada, et on tegemist vägivaldse ning ebastabiilse isikuga, kelle agressiivne kontrollimatu käitumine on ohtlik ühiskonnale üldiselt. Sellises olukorras on ühiskonnal kohustus kaitsta kannatanut tema endise elukaaslase rünnete eest ja tagada talle turvatunne. Kriminaalasja materjalide kohaselt A. Grabov juba oli kohtu poolt karistatud samalaadse kuriteo eest, mis oli lisaks toime pandud sama kannatanu suhtes. Prokurör juhib tähelepanu faktile, et A. Grabovi katseaeg ei ole veel tänaseks lõppenud ning tema poolt pandavad kuriteod jäävad katseaja piiridesse. Viimane tähendab, et kahtlustatav ei ole enda jaoks järeldusi teinud ning vaatamata sellele, et kahtlustatavale oli antud võimalus parandada oma käitumist ja kanda karistus vabaduses, ei takistanud see asjaolu uute kuritegude toimepanemist. A. Grabovile mõistetud tingimisi karistusest vabastamine ei ole omanud mingisugust mõju tema käitumisele, mis selgelt viitab tema ohtlikkusele eeskätt kannatanu A. A. jaoks. Kriminaalmenetluses kohaldatav ajutine lähenemiskeeld on seadusest tulenev võimalus kiireks ja konkreetseks reageerimiseks, et vähendada võimalikku ohtu ohvri elule ja tervisele, sh vaimsele tervisele. Riigikohus on lahendi nr 3-1-1-59-10 p-s 7.2 märkinud, et lähenemiskeelu tingimuste määratlemisel peab kohus arvestama konkreetse juhtumi asjaolusid ja jälgima, et lähenemiskeeld ei riivaks adressaadi õigusi rohkem kui see on keelu eesmärgist tulenevalt proportsionaalne. Keelates lähenemiskeelu adressaadi füüsilise lähenemise kaitstavale isikule, peab kohus määratlema lähenemiskeelu ruumilise ulatuse, s.o minimaalse lubatud vahemaa lähenemiskeelu adressaadi ja kaitstava isiku vahel. Vastasel juhul ei ole hiljem võimalik selgelt tuvastada, kas lähenemiskeeldu on rikutud või mitte. Üldjuhul peaks lähenemiskeelu ruumiline ulatus olema kohtuotsuses väljendatud meetrites. Ka lähenemiskeelu ruumilise ulatuse määratlemisel peab kohus silmas pidama juhtumi asjaolusid ja lähtuma proportsionaalsuse põhimõttest. 4/8 Ülaltoodut arvesse võttes, peab prokurör vajalikuks keelata Aleksandr Grabovile läheneda A. A.le mitte lähemale kui 50 meetrit avalikes kohtades (tänaval, kauplustes toitlustus- ja kultuuriasutustes, avalikel üritustel) ja muus viibimiskoha läheduses ning keelata A. A.ga igasuguse suhtlemise, sealhulgas erinevate sidepidamisvahendite (telefon, internet, sh e-post ja muud sotsiaalvõrgustikud) kaudu. A. A.ga juhuslikul kohtumisel on A. Grabov kohustatud kannatanut kõnetamata viivitamatult eemalduda vähemalt 50 m kaugusele. Samuti keelata Aleksandr Grabovile läheneda A. A. elukohale xxx mitte lähemale kui 100 meetrit. KrMS § 1411 lg 1 kohaselt võib kannatanu eraelu ja muude isikuõiguste kaitseks prokuratuuri taotlusel ja eeluurimiskohtuniku määruse või kohtumääruse alusel isikuvastases või alaealise vastu toime pandud kuriteos kahtlustataval või süüdistataval keelata kohtu määratud paikades viibimise, kohtu määratud isikutele lähenemise ja nendega suhtlemise. Ajutist lähenemiskeeldu kohaldatakse KrMS § 1411 lg 2 alusel kahtlustatavale või süüdistatavale kannatanu nõusolekul. KrMS § 3101 kohaselt võib kohus kannatanu taotlusel võlaõigusseaduse § 1055 lg 1 alusel kannatanu eraelu või muude isikuõiguste kaitseks kohaldada isikuvastases või alaealise vastu toime pandud kuriteos süüdimõistetule lähenemiskeeldu tähtajaga kuni kolm aastat. Ajutise lähenemiskeelu rikkumine võib kaasa tuua kriminaalvastutusele võtmise KarS § 3312 (lähenemiskeelu rikkumine) järgi, mille eest karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Eeltoodu alusel ja juhindudes põhiseaduse § 26 ja KrMS § 1411 lg 1, 2, 3, abiprokurör taotleb ajutise lähenemiskeelu kohaldamist kahtlustatava Aleksandr Grabovi suhtes, keelates tal lähenemise A. A.le mitte lähemale kui 50 meetrit avalikes kohtades ning mitte lähemale kui 100 meetrit tema elukohale xxx ja temaga igasuguse suhtlemise, sealhulgas erinevate sidepidamisvahendite (telefon, internet, sh e-post ja muud sotsiaalvõrgustikud) kaudu. A. A.ga juhuslikul kohtumisel on Aleksandr Grabov kohustatud kannatanut kõnetamata viivitamatult eemalduda vähemalt 50 m kaugusele. Ajutine lähenemiskeeld panna Aleksandr Grabovile kogu kriminaalmenetluse läbiviimise ajaks. Poolte seisukohad Kohtuistungil jäi prokurör esitatud taotluse põhjenduste juurde ja palus kohaldada ajutist lähenemiskeeldu. Kahtlustatav Aleksandr Grabov selgitas, et ta on selle meetmega ise nõus, tema arvates võib selle olla distsiplineeriv mõju ja ta on valmis alluma. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud käesoleva asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et abiprokuröri taotlus on lähenemiskeelu kohaldamise osas põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt Põhiseaduse § 26 on igaühel õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. 5/8 Vastavalt KrMS § 141¹ lg 1 võib prokuratuuri taotlusel ja eeluurimiskohtuniku määruse alusel isikuvastases kuriteos kannatanu eraelu ja muude isikuõiguste kaitseks keelata kahtlustataval kohtu määratud paikades viibimise, kohtu määratud isikutele lähenemise ja nendega suhtlemise ja vastavalt sama sätte lg-le 2 kohaldatakse ajutist lähenemiskeeldu kahtlustatavale kannatanu nõusolekul. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et kannatanu A. A. on KrMS § 141¹ lg 2 sätestatud nõusoleku andnud 18.05.2023 kannatanu ülekuulamise protokollis, milles ta taotleb lähenemiskeelu kohaldamist. Seega on lähenemiskeelu kohaldamise formaalne eeldus on täidetud. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 28.11.2019 määruses kohtuasjas nr 1-19-4240 selgitanud, millised kohustuslikud nõuded on vaja lähenemiskeelu kohaldamiseks tuvastada ning kuidas teha kindlaks proportsionaalne lähenemiskeelu sisu.
4. Põhjendatud kuriteokahtlustus. Ajutise lähenemiskeelu kohaldamise eeldusena on vajalik tuvastada põhjendatud kahtlus, et kahtlustatav või süüdistatav on toime pannud isikuvastase kuriteo või kuriteo alaealise vastu. Põhjendatud kuriteokahtlustuse tuvastamisel tuleb järgida samu põhimõtteid, mis kehtivad ka teiste kriminaalmenetlust tagavate vahendite osas (vt mutatis mutandis nt RKKKm 1-18-8222/47, p 7; RKKKm 3-1-1-97-13, p 8).
5. Eraelu kaitse vajadus. Lisaks isikuvastase või alaealise vastu toime pandud kuriteo kahtlustusele peab kohus ajutise lähenemiskeelu kohaldamiseks kindlaks tegema kannatanu eraelu ja muude isikuõiguste tagamise vajaduse. (p-d 12 ja 13).
6. Lähenemiskeelu sihipärane kohaldamine. Ajutine lähenemiskeeld on kannatanu nõusolekul ja prokuratuuri taotluse alusel kriminaalmenetluse ajaks kannatanu eraelu ja muude isikuõiguste (nt tervis, kehaline puutumatus) edasise rikkumise ja kriminaalmenetluse kahjustamise ohu (nt tõendiallika võimalik mõjutamine) ärahoidmiseks kohaldatav menetluse tagamise vahend. Ajutist lähenemiskeeldu ei saa kohaldada tagamaks vaidluste lahendamist teistes menetlustes (nt tsiviilkohtumenetluses). (p 14). Kannatanu eraelu ja isikuõiguste rikkumise oht ei pea seisnema süütegude toimepanemises, vaid tegemist võib olla ka kahtlustatava sellise käitumisega, mis karistusõiguslikku vastutust kaasa ei too, kuid on siiski kannatanu jaoks piisavalt häiriv. Samas tuleb silmas pidada, et mida kergemat laadi on kannatanu isikuõiguste rikkumise oht, seda suurem peab ajutise lähenemiskeelu kohaldamiseks olema sellise rikkumise tõenäosus. (p 16).
7. Piirangute kataloog ja piirangu proportsionaalsus (sobivus ja vajalikkus). Sarnaselt KrMS §-s 3101 nimetatud lähenemiskeeluga peab kohus ka ajutise lähenemiskeelu kohaldamisel selgepiiriliselt kindlaks määrama need piirangud, mida keelu adressaadil tuleb järgida. Nende piirangute määramisel peab arvestama konkreetse juhtumi asjaolusid ja jälgima, et lähenemiskeeld ei riivaks adressaadi õigusi rohkem, kui see on keelu eesmärgist tulenevalt proportsionaalne. Selleks tuleb kohtul konkreetse kaitseabinõu valikul hinnata selle sobivust (kas abinõu võimaldab ära hoida kannatanut ähvardavat isikuõiguste rikkumist) ja vajalikkust (kas rikkumist ei oleks võimalik sama tõhusalt vältida mõne muu abinõuga, mis koormaks lähenemiskeelu adressaati vähem) ning kaaluda ühelt poolt kahjustatud isikut ähvardava isikuõiguste rikkumise tõenäosust ja raskust ning teiselt poolt lähenemiskeelust tuleneva piirangu mõju lähenemiskeelu adressaadile. (Vt RKKKo 3-1-1-59-10, p 7.2.) (p 19).
8. Piirangute seotus asja tehiolude ja kaitse-eesmärgiga. Ajutise lähenemiskeelu raames süüdistatavale või kahtlustatavale kohaldatavad piirangud peavad olema 6/8 põhjendatud kriminaalasja tehioludega ja kannatanu kaitse eesmärgiga. (p-d 20-21). Kohus on tutvunud kriminaalasja materjalidega (kriminaalasja materjalid olid kohtule edastatud elektrooniliselt 07.06.2023 ja 19.06.2023 paberikandjal ka) ja leiab, et kahtlustatava puhul esineb põhjendatud kuriteokahtlustus vähemalt KarS § 120 lg 1 kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Kohus ei anna käesolevas menetlusstaadiumis lõplikku hinnangut kahtlustatavale inkrimineeritavate kuritegude tõendatusse, vaid kontrollib esialgse kuriteokahtluse esinemist kui esimest eeldust ajutise lähenemiskeelu kui kriminaalmenetlusliku mõjutusvahendi kohaldamise otsustamiseks. Kannatanu A. A. erinevatel aegadel (kohtule on ajutise lähenemiskeelu taotlusega esitatud kannatanu 24.02.2023, 02.03.2023 ja 18.05.2023 ülekuulamise protokollid) antud ütlustest nähtub, et kahtlustatav, kellega kooselu on lõppenud 2023 aasta alguses, endiselt pidevalt otsib kannatanuga kontakti ning aeg-ajalt saadab ähvardava sisuga sõnumeid. 24.02.2023 ilmus kahtlustatav kannatanu ukse taha ning nõudis sisse laskmist, koputas uksele korduvalt ja lõhkus ukse lingi, tekitades enda käitumisega kannatanus hirmu, mistõttu kannatanu helistas häirekeskusesse. 24.02.2023 ülekuulamisel ütles kannatanu, et 10.02 ja 12.02.2023 on kahtlustatav edastanud sõnumeid, mis sisaldasid tapmisega ähvardamist. Kannatanu kannab kahtlustatava ees hirmu, kuna kahtlustatav on tema suhtes varem vägivalda kasutanud. 02.03.2023 ülekuulamisel ütles kannatanu, et pärast 24.02 episoodi kahtlustatav näinud ei ole ja hetkel ähvardava sisuga sõnumeid kahtlustatav ei saada. 18.05.2023 antud ülekuulamisel sedastas kannatanu, et 19.04 kannatanu taas ilmus kannatanu juurde, nõudes minna koos lapsele lasteaeda järgi. 03.05 edastas ähvardava sisuga sõnumeid, muu hulgas pildi püstolist. 03.05 edastas ähvardava sõnumi kannatanu sõbrannale, et viimane edastaks selle kannatanule. Kahtlustatav Aleksandr Grabov oma 26.02.2023 antud ütlustes sisuliselt tunnistab toime pandud tegusid. Isik selgitab, et kahtlustatava ja kannatanu suhe on pikema aja vältel olnud kord halvad, siis jälle paremad. Kahtlustatav selgitab, et kannatanu jaoks on probleem kahtlustatava alkoholi tarvitamine. 2023.a alguses oli kahtlustatav joomahoos ja arvab, et 06.01 saatis sõnumi joomahoo tõttu. 10.02 mingil põhjusel kannatanu enam ei tahtnud kahtlustatavat oma koju lasta, võimalik et alkoholi tarvitamise tõttu saatis ähvardava sõnumi. Kahtlustatava väitel ei mõtle ta ähvardusi tõsiselt ning ähvardab kannatanut selleks, et ta jääks vait ja rahuneks. Võimalik, et saatis ähvardava sõnumi ka 12.02, selleks et kannatanu maha rahuneks. 24.02.2023 päeval käis kahtlustatav kannatanu juures enda asju ära toomas. Õhtul soovis viia kannatanule lilli, kuid kannatanu ei lasknud teda korterisse. Seejärel kahtlustatav tõmbas ukse lingist ja see läks katki. Hiljem pidas politsei ta kinni. Eesmärgiks ei ole olnud kannatanut tappa, kuna neil on ühine laps. Kahtlustatava sõnade kohaselt lõi kannatanut viimati 6 aastat tagasi (kõrvakiil) ja pärast seda pole füüsilist vägivalda kannatanu suhtes kasutanud. Samuti on kohtule esitatud kuvatõmmised, millest nähtub venekeelne kirjavahetus, mis sisu poolest kinnitavad kannatanu ütlustes räägitud ähvardava sisuga sõnumite ja püstoli pildi saatmise fakti. Kuvatõmmistest nähtub, et sõnumid on saadetud erinevates keskkondades ja saatja nimeks on „Grob“ ja „Aleksandr“. Kohtu hinnangul on eeltoodu piisav, et jaatada vähemalt esialgset kuriteokahtlust KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Kuna tegemist on alles esialgse kahtlusega, taotluse kohaselt pole maikuus 2023.a edastatud ähvardava sisuga sõnumite osas kahtlustust veel esitatud, võib kahtlustuse sisu ja maht menetluse jooksul muutuda. 7/8 Sellegipoolest on kannatanu järjepidevalt osutanud kahtlustatavale kui teo toimepanijale ja kannatanu ähvardamist kahtlustatav sisuliselt ei eita. Kriminaalmenetluses kohaldatav ajutine lähenemiskeeld on seadusest tulenev võimalus kiireks ja konkreetseks reageerimiseks, et vähendada võimalikku ohtu ohvri elule ja tervisele. Kohtu hinnangul on abiprokuröri ettepanek lähenemiskeelu sisu osas on mõistlik. See ei riiva kahtlustatava õigusi suuremas osas, kui on vajalik kannatanu kaitsmiseks. Kahtlustatava tegevus kannatanu suunal toimub pikema aja vältel (alates vähemalt 10.02.2023 kuni viimased teadaolevad episoodid 03.05). Viru Maakohtu 11.10.2022 otsusega on Aleksandr Grabov süüdi tunnistatud KarS § 120 lg 1 järgi, süüdistusest nähtuvalt edastas Aleksandr Grabov 06.03.2021, 13.12.2021, 15.12.2021 kannatanule ähvardava sisuga sõnumeid ning 06.03.2021 ilmus alkoholijoobes kannatanu elukohta ning nõudis sisse laskmist. Eelpool nimetatud Viru Maakohtu otsuse alusel on Aleksandr Grabov allutatud kriminaalhooldusele ja katseajale kuni 11.10.2023, ehk siis kahtlustatav jätkas samalaadset käitumist sama kannatanu suhtes pärast süüdi tunnistamist ja olles katseajal. Kohus nõustub abiprokuröri taotluses toodud põhjendustega, et ajutise lähenemiskeelu panemine kahtlustatavale on vajalik kannatanu elu, tervise, vabaduse ja rahu kaitseks, nende õiguste vastu suunatud kuritegude ohu ja mõju tõrjumiseks ning võimaliku füüsilise ja vaimse vägivalla tõkestamiseks. Arvestades esitatud kahtlustuse mahtu ja kuritegude iseloomu, samuti asjaolu, et kuritegu on toime pandud kahtlustatavaga lähisuhtes oleva isiku vastu (kuigi kannatanu ja kahtlustatav ei ela käesoleval ajal koos, on neil ühine laps), on kaitseabinõu sobiv, sest võib olla tõhusaks meetmeks mis hoiab ära võimalikud õigusvastased ründed kannatanule. Samuti on oluline kaitsta alaealise lapse rahu ja turvalist elukeskkonda. Kohus nõustub, et kannatanu eraelu võib olla kahtlustatava tegevuse tõttu olla häiritud olulisel määral, kannatanu tunneb kahtlustatava ees hirmu ning kriminaalmenetluslik sekkumine vastavate meetmete kohaldamise näol kannatanu kaitseks on vajalik. Ülaltoodud põhjustel jõuab kohus seisukohale, et käesolevas kriminaalasjas on põhjendatud keelata Aleksandr Grabovil läheneda kannatanule mitte lähemale kui 50 meetrit, sh tema elukohale aadressil Toome pst 16-11, Kohtla-Järve. A. A.ga juhuslikul kohtumisel on Aleksandr Grabov kohustatud kannatanut kõnetamata viivitamatult eemalduda vähemalt 50 m kaugusele. Samuti, arvestades kuritegude iseloomu, arvestades et kahtlustatav ähvardab kannatanut sõnumite ja suhtlusrakenduste kaudu, on põhjendatud keelata Aleksandr Grabovil suhelda kannatanuga, sealhulgas erinevate sidepidamisvahendite (telefon, Internet, sh e-post ja muud sotsiaalvõrgustikud) kaudu. Ajutine lähenemiskeeld tuleb Aleksandr Grabov’ile panna kogu kriminaalmenetluse läbiviimise ajaks. Kohus leiab, et sellise sisuga lähenemiskeelu kohaldamine on vastavuses Aleksandr Grabov’ile esitatud kahtlustusega ning ei riiva adressaadi õigusi rohkem, kui see on keelu eesmärgist tulenevalt proportsionaalne ning aitab ära hoida kannatanut ähvardavat isikuõiguste jätkuvat rikkumist kahtlustatava poolt. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 8/8