lg 1 alusel avaldajalt välja puudutatud isiku kasuks menetluskulude katteks 150 eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates kohtulahendi jõustumisest kuni kulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. MÄÄRUSKAEBUS
lg-t 1, sest kohtumääruse resolutsioonist ei nähtu, et maakohus oleks tsiviilasja menetluskulud jaganud. Kuna maakohus jättis tsiviilasja menetluskulud jagamata, siis puudub menetluslik alus vastustaja menetluskulude väljamõistmiseks määruskaebuse esitajalt. Kõik tsiviilasja menetluskulud tuleb jätta puudutatud isiku kanda. Maakohtu viide
lg 1 esimesele lausel on asjakohatu, sest see reguleerib menetluskulude jagamist olukorras, kus hagita menetluses osaleb üks menetlusosaline. Riigikohus on 2. augusti 2008 määruses tsiviilasja nr 3-2-1-42-08 p-s 18 selgitanud, et
lg 1 esimest lauset on otstarbekas kohaldada juhul, mil hagita menetluses selle iseloomu tõttu peale avaldaja teisi menetlusosalisi ei ole, nt registriasjad, lapsendamise menetlus vms. Mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti. Praegusel juhul on menetluses mitu isikut, mistõttu kuulub kohaldamisele
lg 1 teine lause, mille kohaselt, kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, mh siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Viru Maakohus rahuldas 16. novembri 2022 määrusega avaldaja menetlusabi taotluse.
lg 4 järgi eeldatakse juhul, kui menetlusosalisele on antud menetlusabi ja ta kaebab kohtulahendi edasi, et menetlusabi andmine kehtib ka igas järgmises kohtuastmes. Avaldaja esitas
lg 1 teise lause osas kohtupraktikale, mille järgi mitme menetlusosalise osalemisel hagita menetluses on kohtul ulatuslik kaalutlusõigus otsustada menetluskulude mõne menetlusosalise kanda jätmise üle, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Viidatud sätte kohaldamine on diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud. Ebaõiglane on jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda ka põhjusel, et puudutatud isikul on avaldaja vastu kohtulahendist tulenev rahaline nõue, mis anti täitmiseks kohtutäiturile. Avaldaja ei täitnud nõuet vabatahtlikult ning samuti ei õnnestunud nõuet täita ka kohtutäituril. Menetluskulude jätmine puudutatud isiku kanda ei ole seetõttu õiglane. Puudutatud isik palub jätta kõik käesoleva asjaga seotud kohtukulud avaldaja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu määruse resolutsioon muutmata, ringkonnakohus täiendab maakohtu määruse põhjendusi (
ja
Ringkonnakohus ei nõustu avaldajaga, et maakohus ei ole
Maakohus on puudutatud isiku menetluskulud välja mõistnud avaldajalt. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine on omavahel seotud. Kohtul on kaalutlusruum, kelle kanda ja millises ulatuses tuleb menetluskulud jätta. Maakohus on mõistnud avaldajalt välja puudutatud isiku kasuks viimase menetluskulud, seega on menetluskulud maakohtu poolt nii jaotatud kui ka kindlaks määratud. 7. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu otsus jätta menetluskulud avaldaja kanda õiguspärane. Maakohus tugines oma otsuses
lg 1 esimese lausele, mille järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Ringkonnakohtu hinnangul on menetluskulude jätmine avaldaja kanda põhjendatud
lg 1 teise lause alusel, mis annab kohtule menetluskulude jaotamisel laia 4 kaalutlusruumi. Maakohtu määrus täitemenetluse lõpetamiseks on tehtud avaldaja huvides, kuid menetluskulude jaotamisel
lg 1 teise lause järgi tuleb lähtuda ka õigluse põhimõttest ning kohtusse pöördumise põhjendatust. Ringkonnakohus leiab, et iseenesest on õige, et avaldaja võib valida, kas pöörduda avaldusega täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu kohtutäituri või kohtu poole. Mõlemal juhul peab avaldaja arvestama avalduse esitamisel tekkida võivate kulutustega. Käesoleval juhul oli avaldajal võimalus esitada täitemenetluse lõpetamise avaldus nõude täitmise aegumise tõttu kohtuväliselt otse kohtutäiturile täitemenetluse seadustiku § 48¹ lg 1 alusel. Puudutatud isik ei ole täitemenetluse lõpetamisele vastu vaielnud. Kohtutäitur oleks saanud täitemenetluse lõpetada avaldaja avalduse alusel ning avaldajal ei oleks olnud vaja kohtusse pöörduda. Antud olukorras põhjustas avalduse kohtusse esitamine puudutatud isiku menetluskulude tekkimist. Ringkonnakohtu hinnangul ei oma avaldaja väide, et tal ei ole raha kohtutäiturile esitatava avalduse eest tasuda, tähtsust. Kohtusse pöördumisel pidi avaldaja samuti arvestama võimalusega, et sellega kaasnevad kulutused. Kohtutäituril on õigus saada nõude täitmise aegumise kohaldamise avalduse läbivaatamise eest tasu 15 eurot (kohtutäituri seadus § 41¹ lg 1), mis on oluliselt odavam kui kohtumenetluse kulud, seega ei ole põhjendatud puudutatud isikule kordades suuremate menetluskulude põhjustamine. Lahend, millega täitemenetlus nõude täitmise aegumise tõttu lõpetatakse, on tehtud avaldaja huvides, puudutatud isik ei ole põhjustanud oma menetluskulude tekkimise. Ringkonnakohus nõustub puudutatud isikuga, et menetluskulude jätmine puudutatud isiku kanda oleks äärmiselt ebaõiglane, sest puudutatud isikul on avaldaja vastu rahaline nõue, mida avaldaja ei täitnud, samuti ei täidetud seda täitemenetluses. Seega on õiglane jätta puudutatud isiku menetluskulud, mis on põhjustatud avaldaja poolt, avaldaja kanda. 8.
lg 1 kohaselt on jõustunud kohtulahend menetlusosalistele kohustuslik osas, milles otsuse resolutsiooniga lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue kui seadusest ei tulene teisiti. Järelikult toob selle sätte järgi pooltele õiguslikud tagajärjed kaasa üksnes kohtuotsuse resolutsioon.
lg 1 kuulub
alusel kohaldamisele ka ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisel.
lg 1 p 3 näeb ette, et muu hulgas tuleb määruskaebuses märkida millises ulatuses esimese astme kohtu määrust vaidlustatakse. Avaldaja on lisaks maakohtu määruse resolutsiooni osalisele vaidlustamisele esitanud taotlused seoses esindaja tasuga, uue esindaja määramisega, tõendite kogumisega ning kohustada kohtutäiturit vähendama täitmiskulusid. Kuivõrd maakohtu määrust saab vaidlustada määruse resolutsiooni osas, siis ei ole avaldaja kaebuse punktid 2, 3, 6 ja 7 põhjendatud ja asjakohased ning ringkonnakohus jätab nimetatud kaebuse punktid läbi vaatamata. Seoses kaebuse p-ga 4 tuleb avaldajale tagastada Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kodulehelt pärit juhend.
lg 4 alusel menetlusabi riigilõivu tasumiseks jätkuvaks ka ringkonnakohtule määruskaebuse esitamisel. 10. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud ringkonnakohtus avaldaja kanda (
lg 1).
lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Puudutatud isik esitas 6. aprillil 2023 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on ta kandnud määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulusid 300 eurot. Menetluskulud koosnevad lepingulise esindaja kulust. Nimekirjast nähtuvalt on esindaja tunnitasu 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Puudutatud isik saab käibemaksu tagasi küsida, seega on tunnitasu määraks 100 eurot. Esindaja on teinud järgmised toimingud: avaldaja esindaja määruskaebusega tutvumine (0,5 h), määruskaebusele vastuse koostamine (1,5 h), avaldaja määruskaebusega tutvumine (0,5 h), menetluskulude nimekirja koostamine (0,5 h). Avaldaja on esitanud puudutatud isiku menetluskulude osas seisukoha, mille järgi on puudutatud isiku menetluskulud põhjendamatud ja ülepaisutatud. Olukorras, kus puudutatud isik ei vaielnud avaldaja avaldusele vastu, puudus vajadus kaasata menetlusse õigusabi osutajat. Ringkonnakohtu hinnangul on puudutatud isiku esindaja viidatud ajakulu (3 h) määruskaebemenetluses asja vähest keerukust ja mahukust arvestades osaliselt ülepaisutatud. Võttes arvesse, et puudutatud isiku esindaja oli tsiviilasja materjalidega kursis, käesolev õigusvaidlus ei ole tavapärasest keerukam ning menetlusdokumendid ei ole mahukad, ei ole sellega seotud töömaht suur ega nõua eriteadmisi. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule. Ringkonnakohus leiab, et puudutatud isiku esindaja ajakulu määruskaebemenetluses ei ole
Esindajal on ainuüksi dokumentidega tutvumisele ja menetluskulude nimekirja koostamisele kulunud 1,5 tundi, mida ringkonnakohus ei pea põhjendatuks. Samuti ei olnud määruskaebus niivõrd mahukas ja sisurohke, et vastuse koostamisele kulunuks 1,5 h. Ringkonnakohtu hinnangul on puudutatud isiku esindaja ajakulu dokumentidega tutvumisel ja koostamisel põhjendatud kokku 1,5 h ulatuses. Seega on puudutatud isiku vajalikud ja põhjendatud menetluskulud ringkonnakohtus 150 eurot (1,5 h x 100 eurot). Eeltoodust tulenevalt mõistab ringkonnakohus avaldajalt puudutatud isiku menetluskulude katteks määruskaebemenetluses välja 150 eurot (1,5 h x 100 eurot) 11. Lähtudes
§-st 177 lg-st 4 märgib kohus vastavalt puudutatud isiku taotlusele määruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Margit Vutt Indrek Parrest Triin Uusen-Nacke 6 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.