← Eesti

1-23-1122/63

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev 6. juuni 2023 Kohtuasja number 1-23-1122 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Tiit Lõhmus ja Aarne Sarjas Kohtuasi kriminaalasi kokkuleppemenetluses Maiv

§ 274lg 2 p 3 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 19.

mai 2023 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdistatav Maivo Kärt, apellatsioon Menetluse vorm kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

  1. Jätta Maivo Kärdi apellatsioon Tartu Maakohtu
  2. mai 2023 otsuse peale läbi vaatamata.
  3. Jätta rahuldamata Maivo Kärdi taotlus määrata talle riigi õigusabi korras uus kaitsja. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on kohtumenetluse poolel või sellisel menetlusvälisel isikul, kelle seaduslikke õigusi või seaduslikke huve määrus piirab, võimalik esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalik määruskaebus. Seda tuleb teha 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kaebus tuleb esitada advokaadi vahendusel (v.a juhul, kui kaebajaks on prokuratuur). Taotlus riigi õigusabi saamiseks kaebuse esitamiseks on vaja esitada Riigikohtule. PÕHIOSA Menetluse käik
  4. Lõuna Ringkonnaprokuratuur saatis
  5. veebruaril 2023 Tartu Maakohtule kriminaalasja üldmenetluses Maivo Kärdi süüdistuses KarS §

§ 274lg 2 p 3 järgi.

Kriminaalasja kohtuliku arutamise ajal sõlmisid ringkonnaprokurör Gerd Raudsepp, süüdistatav M. Kärt ja tema kaitsja vandeadvokaat Argo Küünemäe kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-s 245 nimetatud kokkuleppe M. Kärdi süüdi tunnistamiseks ja karistamiseks sõlmitud kokkuleppe järgi. 2. 19. mai 2023 otsusega tunnistas maakohus M. Kärdi KarS §

§ 274lg 2 p 3 järgi süüdi ning karistas teda vastavalt kokkuleppele.

  1. Maakohtu otsuse peale esitas M. Kärt apellatsiooni, milles palub maakohtu otsus tühistada, saata asi tagasi Tartu Maakohtule arutamiseks teises kohtukoosseisus ning määrata talle riigi õigusabi korras uus kaitsja. Apellatsiooni kohaselt ei sõlminud M. Kärt kohtuotsuse aluseks olevat kokkulepet vabatahtlikult, vaid advokaat avaldas talle survet. Ringkonnakohtu seisukoht
  2. Tulenevalt KrMS § 318 lg 3 p-st 4 ja lg-st 4 on apellatsiooniõigus kokkuleppemenetluses piiratud. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS
  3. peatüki
  4. jao sätete (ehk kokkuleppemenetlust reguleerivate normide) või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
  5. M. Kärt viitab apellatsioonis sellele, et kohtuotsuse aluseks olevat kokkulepet ei sõlminud ta vabatahtlikult. Seetõttu tuleb tema apellatsioon lugeda KrMS § 318 lg 4 esimese lause kohaselt lubatavaks, sest kohus võis rikkuda kokkuleppemenetlust reguleerivaid norme vastavalt KrMS § 239 lg 2 p-le 2 ja § 247 lg-le
  6. Siiski jätab ringkonnakohus M. Kärdi apellatsiooni KrMS § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata. Osutatud sätte kohaselt võib ringkonnakohus jätta eelmenetluses apellatsiooni läbi vaatamata, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Praegu nii ongi. Nimelt nähtub maakohtu
  7. aprilli 2023 istungiprotokollist, et kui prokurör avaldas kohtus ülevaate kohtuotsuse aluseks olevast kokkuleppest, kinnitas M. Kärt kohtule, et ta saab sellest kokkuleppest aru, ta sõlmis selle vabatahtlikult ning jääb sõlmitud kokkuleppe juurde. Pole põhjust arvata, et tegelikult M. Kärt kokkulepet sõlmida ei soovinud ja tegi seda üksnes kaitsja survel – sellisel juhul olnuks loogiline maakohtule ka niiviisi öelda ning loobuda sõlmitud kokkuleppest. Seda M. Kärt aga ei teinud ning toimikumaterjalides ei ole ka ühtegi viidet sellele, et kaitsja oleks käitunud kaitseülesannete täitmisel lubamatul moel. Niisiis on alust järeldada, et tegelikult mõtles M. Kärt pärast kohtuotsuse tegemist kokkuleppe osas lihtsalt ümber ja soovib seetõttu kohtuotsuse tühistamist. Et sellises olukorras ei saa rääkida kokkuleppemenetlust reguleerivate normide rikkumisest ning esitatud apellatsioonil ei ole edulootust, jätab ringkonnakohus selle apellatsiooni KrMS § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata. Kuna apellatsioon jääb läbi vaatamata, ei tagasta ringkonnakohus kohtuasja maakohtule uueks arutamiseks ega näe vajadust M. Kärdile riigi õigusabi korras uue kaitsja määramiseks, jääb M. Kärdi taotlus uue kaitsja määramiseks rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 2

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.