KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Kohtujurist Triin Reinmaa Määruse tegemise aeg ja koht 31.05.2023 Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-448 Tsiviilasi Osaühing Dorn

) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (

§ 1lg 3).

7. Kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu (

§ 29lg 1).

Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline (

§ 29lg 2).

Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa või kui kohus rahuldab maksejõuetuse teenistuse avalduse juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena (

§ 29lg 3).

1. Aruandest selgub, et võlgniku kohustuste suuruseks on vähemalt 5 058,69 eurot. Vara, mille arvelt kohustusi täita, võlgnikul puudub. Kohus tuvastas, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ega suuda tekkinud kohustusi täita ning puuduvad võimalused võlgniku tervendamiseks. Arvestades ettevõttel lasuvate sissenõutavaks muutunud kohustuste ulatust on ilmne, et võlgniku suutmatus täita oma kohustusi, ei ole tema majanduslikust olukorrast tingituna ajutine. Äriühing on lõpetanud oma tegevuse.
2. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oli üürilepingu ootamatu lõpetamine ja Salme Kultuurikeskuse nõue kohviku ruumide vabastamiseks. Võlgniku osanik ja seotud isikud ei ole võlgniku sõnul valmis edasist tegevust finantseerima ja tegevust sellisel kujul jätkata. 2

§ 30lg 1).

1. Kohus määras 01.03.2023 pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2500 eurot ning tegi ettepaneku võlgnikule, võlausaldajatele või kolmandatele isikutele see summa tasuda kohtu deposiiti 7 kalendripäeva jooksul teate avaldamisest Ametlikes Teadaannetes. Kohtu deposiiti tasutud ei ole.
2. Kohus leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega

§ 29lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks.

Ükski isik ei ole kohtu deposiiti tasunud võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks kohtu poolt määratud rahasummat. Samuti ei esitanud maksejõuetuse teenistus antud asjas ettepanekut algatada pankrotimenetlus avaliku uurimisena. Võlgnik tuleb likvideerida äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. 13. Kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. Tähtaja pikendamisel määrab kohus kindlaks summa, mille taotluse esitanud isik peab tasuma likvideerija ülesannetes tegutseva ajutise halduri tasu ja likvideerimiskulutuste katteks ning mis ei ole suurem kui 396,25 eurot (

§ 29lg 8).

1. ÄS § 58 lg 1 p 1 kohaselt kantakse äriregistrisse kohtulahendi alusel pankrotimenetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata ja ÄS § 58 lg 4 sätestab seejuures, et ÄS § 58 lõike 1 punktis 1 nimetatud juhul on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Kohus leiab, et võlgniku dokumentide hoidjaks tuleb määrata võlgniku juhatuse liige I. K.. Ajutise halduri tasu
2. Ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse (

§ 23lg 1).

Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust (

§ 23lg 3).

Kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb (

§ 23lg 6).

16. Ajutine pankrotihaldur Indrek Lepsoo on esitanud tasunõude 11 töötunni eest kokku summas 1 320 (sh käibemaks, arvestusega 1 tund = 100 eurot, mis jääb alla

§ 23lg 3 sätestatud ülemmäära).

Ülesannete täitmisele kulunud aeg on põhjendatud ning halduri tunnitasu määr ei ületa

§ 23lg 3 järgset piirmäära (2023.

aastal on see 725/5 = 145 eurot käibemaksuta ehk 174 eurot käibemaksuga). 17. Pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise 3

§ 150lg 4).

Kohus jätab menetluskulud võlgniku kanda. 18. Kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks) (

§ 23lg 4).

1. aastal on kuupalga alammääraks 725 eurot.
2. Ajutine pankrotihaldur palub hüvitada ajutise halduri tasu summas 870 eurot (sh käibemaks). Arvestades riigi vahenditest hüvitatava summa ülemmäära, kuulub menetlusabi korras riigi vahenditest hüvitamisele ajutise halduri tasu 725 eurot, koos käibemaksuga 870 eurot.

§ 23

lg 6 järgi võib kohus usaldusisiku tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 4